Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

O. hagejat ühel korral jalaga näkku ning A. K. hagejat vähemalt ühel korral jalaga pea piirkonda. Löömisega põhjustasid kostjad hagejale ninaluude murru, ülalõua murru, pea lahtised hulgihaavad ning füüsilist valu. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna 26.04.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tuvastati kostjate süü hageja peksmises KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanekuga ning lõpetati kriminaalasjas nr.11260100306 menetlus. Kohe peale intsidenti pöördus hageja P. Haigla traumapunkti, kus hagejale teostati vajalik esmaabi ning õmblused näos ja suukoopas, kokku 12 õmblust. Peale esmaste protseduuride tegemist suunati hageja edasi S. A. T. K. meditsiini osakonda, kus hagejal tuvastati ninaluude murd, ülalõua murd, pea lahtised hulgihaavad, põskkoopa sisemised vigastused. Peksmise tagajärjel oli hageja nägu moonutatud - kulmude vahel ning nina all olid haavade õmblused, mis veritsesid. Löömise tagajärjel muutis nägu värvi veritsusest potisiniseks. Nägu läks paiste ning suukoopa haavad lisasid paistetust juurde. Füüsiline valu näo piirkonnas oli mitmeid päevi tugev, see kandus üle terve keha ning tekitas närvilisust. Võimatu oli nägu pesta, nahk ei kannatanud puutumist ning soojemat vett. Hageja traumajärgne välimus ei võimaldanud hagejal jõulupühade ning aastavahetuse ajal vastavatest üritustest osa võtta, puhkepäevade ajal väljas rahva seas liikumine oli rusuv toiming. Just siis, kui inimesed üksteisel külas käivad ning aktiivselt oma lähedastega suhtlevad, oli hagejal väljanägemisest tuleneva kõrgendatud huvi tõttu piinarikas teiste seas olla. Lastega planeeritud üritused jäid ära, mis tekitas kurbust ning valu eelkõige lastes, aga ka abikaasas. Nende kurbus ning rahulolematus suurendas hageja hingelisi kannatusi veelgi. Füüsilist ning hingelist valu just jõulupühade ajal oli eriti raske taluda. Rääkimine oli traumajärgselt pea võimatu, päevade möödudes aga valulik. Suukoopa sisemised haavad olid algul valulikud ja suukoobas paistes, mistõttu arusaadavaid sõnu polnud võimalik öelda. Päevade möödudes paistetus alanes, kuid tekkis pitsitus, mis omakorda muutis rääkimist keerukamaks. Suhtlemisvõimaluse puudumine oma lähedastega aastavahetusel tekitas hagejal hingelist kannatust. Umbes kahe nädala jooksul oli söömine tavapärases mõttes võimatu. Suukoopa valulikkuse tõttu ei olnud võimalik tahkemat toitu süüa, lõualuu murru tõttu ei tulnud närimine kõne alla. Lisaks füüsilisele valule tekitas erilist hingelist kannatust just tavapäraste jõulude ja aastavahetuse maitseelamustest ilmajäämine. Hageja leiab, et F. O. A. K. oma õigusvastase süülise käitumisega pannud toime teo, millisega põhjustati hagejale füüsilist ning hingelist valu ja kannatusi, ning mis omakorda on põhjustanud hagejale mittevaralise kahju. Kuna F. O. A. K. hageja tervise kahjustamise toime koos, samal ajal ning samas kohas, ning on vastutavad hagejale tekitatud kahju eest samal õiguslikul alusel, siis kannavad nad hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest vastutust solidaarselt. Hüvitise summa suuruse kindlaksmääramisel palub hageja arvestada asjaoludega, et hagejale tekitati tervisekahjustus olukorras, kus hageja läks kaitsma F. O. A. K. eest M. N. . Seega tekitasid nad hagejale tervisekahjustuse põhjusel, et hageja takistas neid kolmanda isiku suhtes füüsilise vägivalla kasutamisel. Hageja ei põhjustanud endale kallaletungimist. F. O. A. K. hageja peksmisel üles äärmist jõhkrust, lüües maaslamajat jalgadega näkku. Nende tahtlus oli suunatud hagejale kehavigastuste tekitamisele ning arvestades löömise laadi, pidid nad möönma ka oluliselt raskema tervisekahjustuse tagajärje saabumise võimalusega. F. O. A. K. hagejat rünnates alkoholijoobes, kuid hageja oli kaine. Kostja A. K. kindlat töökohta ja sissetulekut. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamiseks 6000 euro väljamõistmist kostja A. . Kuigi käesolevaks ajaks on F. O. ja menetlus käesolevas asjas tema suhtes lõpetatud, leiab hageja siiski, et kahju saab olemasolevalt kostjalt välja mõista solidaarselt teise kahju tekitajaga.

2 (8)

Kostja vastuväited Kostja A. K. hagile vastu. 23.12.2010 toimus P. xxxxxxxxxxxxxxx tankla territooriumil konflikt, milles osalesid teiste hulgas ka hageja ning kostja. Tüli sai alguse F. O. M. N. vahel ning sellesse sekkus N. poolel A. A. . A. K. tülitsejate juurde eesmärgiga konflikt lõpetada, kuid teda ründas ootamatult M. P. . Hageja ning A. K. ning F. O. , kes soovis sõpra aidata, lõi tõepoolest M. P. , tabades teda õnnetu juhuse tõttu näo piirkonda. Kostja ei vaidlusta seda, et tema ja hageja vahel toimus rüselemine, kuid ta ei saa nõustuda hagejale mittevaralise kahju tekitamise ning kahju suurusega. 23.12.2010 kehtinud VÕS § 134 lg 2 redaktsiooni kohaselt tuli isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju kahjustatud isikule hüvitada vaid juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejale tekitatud mittevaraline kahju selles, et ta ei saanud jõulupühade ja aastavahetuse üritustest osa võtta ning lähedastega suhelda, kuna rääkimine ja söömine oli raskendatud. Kostja arvates ei ole hageja tõendanud, et hagejal tuvastatud kehavigastused oleksid põhjustanud talle hagis kirjeldatud kannatusi so mittevaralist kahju. Kostjale teadaolevalt töötas M. P. lõpul–2011 algul A. S. E. ning ta ei olnud seoses terviserikkega tööst eemal. Seega ei takistanud vigastus tal normaalset töötamist, mis seab kahtluse alla hagiavalduses kirjeldatud kannatused. Ei ole tõendatud, et M. P. kehavigastuste tagajärjel olnud sunnitud muutma oma sisseharjunud eluviisi ning saanud seetõttu mittevaralist kahju. VÕS § 139 lg 3 sätestab, et isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. M. P. konflikti olukorras, kus kaks tema kaaslast ründasid F. O. ning A. K. tülitsejaid lahutada. Selle asemel, et rüselejaid rahustada ning korrale kutsuda ründas hageja A. K. lõi teda esimesena. A. K. ründajast kinni ning mõlemad kukkusid. Eeltoodust nähtuvalt aitas M. P. tekkimisele kaasa tema tahtlus, sest rünnates teist isikut pidi ta arvestama sellega, et ta ise võib viga saada. Samas sai ka A. K. käigus vigastada ning oli sunnitud pöörduma arsti poole. Kostja hinnangul oli ka hageja ise joobes, mis ilmselt takistas tal olukorra adekvaatset hindamist. Asjaolu, et A. K. alalist töökohta ja sissetulekut, ei saa mingil viisil mõjutada temalt välja mõistetava hüvitise suurust. Kostja leiab, et on vajalik arvestada võimaliku kahju suuruse määramisel senise kohtupraktikaga. Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega kriminaalasjas nr 108-1838 mõisteti neljalt isikult, kes tunnistati süüdi kannatanu peksmises, kannatanu kasuks mittevaralise kahjuna välja 5100 eurot. Nimetatud kriminaalasjas ründasid süüdistatavad kannatanut, kes tegi märkuse avaliku korra rikkumise kohta ning peksid teda abikaasa ja alaealise lapse juuresolekul põhjustades talle püsivaid tervisekahjustusi. Liiklusõnnetuste tulemusena raskeid ja püsivaid tervisekahjustusi saanud isikutele on kohtud määranud hüvitiseks summasid, mis on samas suurusjärgus M. P. nõutavaga. Kostjale teadaolevalt on tsiviilasjas 2-07-4463, mille asjaoludes on palju ühist käesoleva asjaga, välja mõistetud kahju hüvitamiseks üksnes 4200 krooni. Hageja poolt nõutav hüvitis ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastus. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja põhjustas hagejale 23.12.2011 õhtul kehavigastusega tekitamisega. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 23.12.2010 õhtul P.

3 (8)

xxxxxxxxxxxxxxx tankla territooriumil toimus kaklus, milles osalesid ka hageja ja kostja. Kuid kostja on vaidlustanud asjaolu, et tema on hagejale kehavigastuse tekitanud. Hageja M. P. vande all antud seletuse kohaselt ( tl 72 pöördel) tanklas toimunud jutuajamise käigus läks F. O. ühes autos viibinud M. N. kallale. Hageja läks F. O. M. N. kaugemale tõmbama, mille peale A. K. teda selja tagant rusikaga vastu pead. Seejärel võttis hageja kostjast kinni, mõlemad kukkusid maha ja F. O. hagejat jalaga näkku. Hageja tuli püsti, läks auto tagaosa juurde, pani kummargil olles verisele näole lund. Selja tagant tuli A. K. lõi jalaga hoobi näkku. Seepeale kostja kaugenes, kuid tuli uuesti ja pani jälle hoobi jalaga hagejale näkku. Hageja vigastused tehti hiljem kindlaks P. traumapunktis ja Tartu haiglas. Kostja A. K. all antud seletuse kohaselt ( tl 73) tanklas toimunud jutuajamise käigus tekkis F. O. ühe tuttavaga kähmlus. Keegi viimasega ühes autos olnud isikutest läks sinna vahele ja läks F. kallale. A. K. neid lahutama ja rääkis rahumeelselt. Siis tuli M. P. K. kallale ja lõi teda rusikaga näkku. A. K. enda kaitseks ka löökidega. Võis olla, et lõi M. P. rusikaga näkku. Ka M. P. ei lõppenud ja mõlemad kukkusid maha. A. K. allpool ja M. P. teda pidevalt rusikaga näkku. F. O. tuli appi ja lõi kogemata M. P. jalaga näkku. Siis hakati üksteisel lumega haavu puhastama. A. K. M. P. vihane, et viimane teda lõi. Seepärast A. K. teda jalaga tagumikku. A. K. õhtul alkoholi tarvitanud ei olnud. Tunnistaja M. N. ütluste kohaselt ( tl 74) tekkis tal tanklas toimunud jutuajamise käigus konflikt F. O. , kes teda lõi rusika ja jalaga. M. P. F. O. M. N. eemale, kuid siis tuli juurde F. kaasasolnud A. K. läks suuremaks rüseluseks. M. P. A. K. maha. M. N. läks eemale ja kui tagasi tuli, oli M. P. . Kes teda lõi, seda M. N. ei näinud. Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt ( tl 74 pöördel) läks F. O. toimunud jutuajamise käigus Mihkli ( M. N. ) peale vihaseks ja lõi viimasele jalaga. Kui M. P. , läks F. Maarekile kallale ja lõi teda näkku. Maarekil hakkas verd jooksma ja ta pani lund näo peale. Siis tuli A. K. lõi Maarekile jalaga näkku. Tunnistaja T. T. kohaselt ( tl 75) läks F. O. ja M. N. vaidluseks, mille käigus tekkis rüselus. M. P. neile vahele. Kui T. tähemaa autost välja läks, oli M. P. lüüa saanud ja tal ninast jooksis verd. Tüli lõpus sai M. P. K. jalaga näkku. Tunnistaja K. M. kohaselt ( tl 76 pöördel) läks F. O. auto juurde juttu ajama. Äkki K. M. nägi, et F. O. vastu autot surutud ja teda peksid kaks teises autos olnud isikut. Mingi hetk oli A. K. ja keegi tema peal. K. M. löömist ei näinud, kuna istus autosse. Hiljem nägi, et M. P. on nägu verine. K. M. mäletamist mööda siis keegi M. P. ei läinud. Hinnates kogumis hageja ja kostja vande all antud seletusi, tunnistajate ütlusi loeb kohus tõendatuks, et 23.12.2010 õhtul P. Kesk 43 asuva tankla territooriumil toimunud kakluse käigus kostja A. K. hageja M. P. vähemalt ühel korral rusikaga vastu pead ja ühel korral jalaga näkku ning F. O. M. P. vähemalt üks kord jalaga näkku. Tõendid on kokkulangevad selles, et 23.12.2011 õhtul said P. Kesk 43 asuva tankla territooriumil kokku kaks seltskonda - ühes F. O. , A. K. K. M. ning teises M. N. , A. A. , T. T. M. P. . Tõendid on kokkulangevad ka selles, et konflikt sai alguse M. N. ja F. O. , millesse omakorda sekkus M. P. . Nii hageja, samuti tunnistajad N. ja A. on kinnitanud, et F. O. M. N. ja M. P. F. O. takistama, mis seisnes selles, et M. P. F. O. M. N. eemale tõmmata. Ka kostja ise ja tunnistaja T. on kinnitanud, et rüselus tekkiski esmalt N. ja O.

4 (8)

vahel, millesse sekkus M. P. . Kohtu hinnangul saab eeltoodust teha järelduse, et konflikti algatajaks ei olnud M. P. , vaid viimase sekkumine N. ja O. vahelisse konflikti oli kantud soovist kaitsta N. . Peale seda, kui M. P. sekkunud, tekkis rüselus M. P. ja A. K. , sest viimane omakorda läks takistama M. P. tegevust F. O. . Nii hageja ise kui ka kostja on kinnitanud, et nüüd tekkis rüselus nende endi vahel ja nad kukkusid. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja A. K. , et hageja tuli temale kallale. Hageja oli kostja sekkumise hetkel hõivatud F. O. M. N. vahelise tüli lahutamisega, mistõttu ei saanud ilmselt kostjat ise esimesena lüüa, nagu väidab kostja. Pigem on eluliselt usutav hageja väide, et kostja lõi teda rusikaga selja tagant vastu pead esimesena. Kostja pole sisuliselt eitanud seda, et ta rusikaga vähemalt ühel korral hagejale lõi, kuid kostja väitel tegi ta seda samuti enesekaitseks, kuna hageja lõi teda. Hageja ja kostja seletused on kokkulangevad selles, et nad vastastikuse rüseluse käigus kukkusid ja F. O. maasolevale A. ühe korra jalaga näkku. Kuigi tunnistajad pole F. O. seda lööki näinud, ei ole kohtu arvates alust siiski kahelda hageja ja kostja seletuses selle kohta, et rüseluse käigus sai hageja ühe jalahoobi näkku F. O. . Küll aga ei nõustu kohus hageja hagiavalduses esitatud seisukohaga, et selle löömise ajal oleks ta olnud abitult maaslamaja. Kostja seletuse kohaselt, mida kinnitab ka tunnistaja K. M. , oli poolte maha kukkudes kostja all ja hageja tema peal. Arvestades poolte sellist asendist, on eluliselt usutavam, et sel hetkel ei olnud hageja abitus seisundis. Hageja kinnitusel peale seda, kui rüselus A. oli lõppenud ja ta oli püsti saanud ning puhastas kummargil olles lumega verist nägu, lõi A. K. kahel korral jalaga näkku. Kostja on seda eitanud, kinnitades, et lõi hagejat üksnes ühel korral jalaga tagumikku. Tunnistaja A. A. on kinnitanud, et nägi, kui kostja lõi hagejale vähemalt ühel korral jalaga näkku. Seda on kinnitanud ka tunnistaja T. T. . Kohtu hinnangul on tunnistajate A. ja T. ütlustega ümber lükatud kostja väide, et ta hagejale kordagi jalaga näkku ei löönud. Hageja ja tunnistajate A. ning T. väiteid ei lükka ümber tunnistaja M. N. ütlused, kelle kinnitusel eemaldus ta sündmuskohalt mõneks ajaks ja ei näinud, kes hagejat lõi. Hageja ja tunnistajate A. ning T. väiteid ei lükka ümber ka tunnistaja K. M. ütlused, kelle kinnitusel ta istus mõnda aega autos, mistõttu samuti kogu sündmust tervikuna ei näinud. Tunnistajad A. ja T. on kinnitanud, et nägid ainult ühte kostja jalahoopi hageja näkku. Muud tõendid puuduvad hageja väite kohta, et kostja kahel korral jalaga talle näkku lõi. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et kostja lõi hagejale jalaga näkku ühel korral. Sama ( et hagejat lõi ühel korral jalaga näkku F. O. ühel korral A. ), on tuvastatud ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.04.2011 määruses kriminaalasja lõpetamise kohta A. K. KrMS § 202 sätete alusel ( tl 5). Selline kokkulangevus erinevates menetlustes tuvastatud asjaoludes annab alust arvata, et tehtud järeldused 23.12.2010 toimunud sündmuse asjaolude kohta on õiged. Kohtu arvates ei ole asja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud kohtumenetluse käigus poolte vastastikku tehtud etteheited sellest, et kumbki oli 23.12.2010 õhtul alkoholijoobes. Hageja on samal õhtul pöördunud tervishoiuasutusse ning tema alkoholijoobes olekule pole meditsiinidokumentides tehtud kannetes ühtegi viidet. Ka on kohtu arvates paljasõnaline hageja hagiavalduses esitatud väide, et kostja oli alkoholijoobes. Kostja pole seda hageja väidet õigeks võtnud ja ka muud tõendid kostja alkoholijoobe kohta puuduvad. Hageja kinnitusel ja mida tõendab ka patsiendikaart ja haigusloo epikriis ( tl 7-8), pöördus hageja 23.10.2010 õhtul kella 23.05 ajal AS P. haiglasse ja hiljem SA Tartu Ülikooli Kliinikumisse ja temal tehti kindlaks ninaluude murd, ülalõualuu murd, pea lahtised hulgihaavad. Kuna hageja pöördus tervishoiuasutusse vahetult peale vaidlusalust sündmust, puudub igasugune alus arvata, et hageja oleks oma vigastused saanud kusagilt mujalt. Nii

5 (8)

pooled ise kui ka tunnistajad on kinnitanud, et hageja nägu oli verine juba vaidlusaluse sündmuse käigus. Ka see asjaolu annab alust arvata, et hageja sai viga just 23.12.2010 õhtul P. Kesk 43 asuva tankla territooriumil toimunud kakluse käigus. Uuritud tõenditest (poolte vande all antud seletused ja tunnistajate ütlused) ei nähtu, et hagejat oleks 23.10.2010 õhtul löönud keegi peale F. O. A. . Seega on alust arvata, et hagejal tervishoiuasutustes kindlaks tehtud vigastused olid tekitanud 23.12.2010 õhtul oma löökidega A. K. F. O. . Kuna tegemist on mitme vigastusega, ei saanud vigastusi saanud tekitada ainult üks löök, vaid lööke pidi olema mitmeid. Seega juba vigastuste arv ja raskus äratab kahtlust kostja seisukohas, et hageja sai oma vigastused üksnes F. O. jalalöögi tagajärjel. Nagu kohus eespool tuvastas, lõi hagejat ka kostja ja seda vähemalt ühel korral jalaga näkku. Kuna hageja vigastused on näo piirkonnas, hagejal on mitmeid vigastusi ja nii F. O. A. K. hagejat jalaga näkku, on alust asuda seisukohal, et hageja kehavigastuste tekitamises on süüdi A. K. F. O. . Sündmuse käiku ja osaliste käitumist arvestades puudub igasugune alus asuda seisukohale, et F. O. ja A. K. poleks õigusvastane. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Kohtu hinnangul ületas F. O. ilmselgelt hädakaitsepiire, kui ta A. maas rüselevat hagejat jalaga näkku lõi. Tunnistajate A. ja T. ütlustest nähtub, et A. K. hagejat jalaga siis, kui viimane juba veritsevat nägu puhastas. Seega ei saa rääkida ka A. K. hädakaitseseisundis. Seoses kostja väitega, et vastastikuse rüselemise käigus lõi hageja ka teda korduvalt rusikaga sh ka näkku ja kostjal endal olid seetõttu näol vigastused, märgib kohus järgmist. Üksi muu tõend peale kostja enda seletuse ei tõenda kostja väidet, et hageja lõi teda. Ka ei nähtu kostjal näovigastuste olemasolu kostja esitatud patsiendikaardist, millest nähtuvalt kostja on pöördunud 24.12.2010 AS P. haiglasse kaebusega, et vigastas rüseluse käigus paremat jalga. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja A. K. hagejale kehavigastuse tekitamisega õigusvastaselt kahju põhjustanud, mistõttu hagejal on õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja nõuabki kostjalt viimase poolt kehavigastuste tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §-s 127 lg 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Teo toimepanemise ajal kehtinud VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Samasisuline kohustus on sätestatud ka käesoleval ajal kehtivas VÕS §-s 134 lg 2. Oluline on, et VÕS § 134 lg 2 (varem VÕS § 130 lg 2) kohaselt kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisega, millega tekitatakse kannatanule kehavigastus, eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu. Varemkehtinud VÕS § 130 lg 2 rakendamisel on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.10.2008 otsuses asjas 3-2-1-85-08 punktis 14 selgitatud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi on 25.02.2010.a otsuses asjas 3-2-1-15909 on selgitatud, et isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on

6 (8)

viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda, et kohus mõistaks mittevaralise kahju eest omal äranägemisel välja õiglase hüvitise. Siiski peavad kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Hageja on hinnanud oma mittevaralise kahju suurust 6000 eurole. Hageja on nii hagis kui kohtuistungil vande all seletust andes kirjeldanud, millist füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi peksmisega temale põhjustati. Nii on hageja seletanud, et tundis kuu aega ennast väga ebamugavalt. Kuna lõualuu oli katki, ei saanud süüa tahte toitu ja rääkimine oli raskendatud. Ei saanud nina nuusata, hambaid ja nägu pesta. Oli füüsiliselt valus. Rahva sees liikudes pidi nägu varjama. Jõulude ajal plaanitud üritustel ei saanud käia. Arsti juures pidi käima kuni maini 2011. Arvestades 23.12.2010 õhtul toimunud sündmuse asjaolusid, hagejal peale seda kindlaks tehtud vigastuste hulka ja raskust loeb kohus usutavaks hageja väite temal füüsiliste ja hingelise valu ning kannatuste olemasolus. Arvestades vigastuste paiknemist näo piirkonnas ja nende raskust ( luumurrud ja hulgihaavad) on eluliselt usutav, et hageja tundis valu, pidi oma igapäevast harjumuspärast elu, kasvõi söömise ja hügieenitoimingute puhul muutma, samuti selgitusi jagama suhtlemisel ja loobuma pühade ajaks planeeritud üritustest. Kostja lõi hagejat jalaga näkku, mis on oma olemuselt väga jõhker tegu. Nagu kohus juba eespool tuvastas, ei andnud hageja põhjust enda ründamiseks, vaid hageja asus takistama teise isiku õigusvastast rünnet hageja kaaslase vastu. Nagu kohus eespool tuvastas, ei ole tõendatud, et hageja ise oleks kostjat löönud. Kohus leiab, et mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kostja töötab enda kinnitusel autoremondilukksepana. Seega võib eeldada, et kostja on täiel määral töövõimeline ja omab ka regulaarset sissetulekut. Seega ei saa kahju hüvitamise kohustus olla kostjale ülemäära koormav ja tema toimetulekut takistav. Samas kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja poolt nõutud 6000 eurot. Hageja enda seletusest ja ka haigusloo epikriisist nähtub, et hageja pärast 23.12.2010 õhtu sündmust haiglaravi ei vajanud ja ta lubati ambulatoorsele ravile. Kirurgilist ravi hageja ei vajanud. Hageja väide, et tegelikult pidasid arstid vigastust eluohtlikuks ja ta lasti koju hageja enda vastutusel, pole asjas millegagi tõendatud. Haigusloo epikriisis on märgitud, et hageja üldseisund on olnud hea. Eluliselt ei ole usutav hageja väide, et eluohtlikus seisundis oleva haiget poleks hospitaliseeritud. Asjaolule, et hageja tervislik seisud ei saanud olla eriti raske, viitab ka see, et hageja oli võimeline jätkama oma igapäevaste tööülesannete täitmist. Hageja on kinnitanud, et töövõimetuslehte ta ei võtnud. Töölepingust ( tl 45-46) nähtub, et hageja töötas alates 11.10.2010 AS-s Ekseko tehnik-operaatorina. Hageja väitel ei saanud ta töölt ära jääda töökohustuste täitmise vajaduse tõttu ning rahalistel põhjustel. Hageja nimetatud põhjused on kohtu arvates inimlikult mõistetavad. Hageja oli hiljuti sellele töökohale asunud, mistõttu on mõistetav tema soov ennast tööandjale positiivselt näidata. Ka on üldiselt teadaolev asjaolu, et töövõimetuse korral makstavad hüvitised on tunduvalt väiksemad kui töötasu. Samas annab asjaolu, et hageja tervislik olukord ei sundinud teda ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemale jääma, alust asuda seisukohale, et hageja olukord ei olnud siiski nii raske, nagu ta käesolevas asjas püüab näidata. On eluliselt usutav, et kui inimene on ikka nii haige, et ei suuda tööl käia, siis ta ka tööle ei lähe isegi rahalistel või muudel kaalutlustel. Hageja tervislik seisund võimaldas temal edasi töötada. Seega võib eeldada, et ka muus elukorralduses ei pidanud hageja tegema nii suuri muudatusi kui näiteks haiglaravi vajaduse korral või olukorras, kus vigastus takistab otseselt inimese liikumist.

7 (8)

Mittevaralise kahju hüvituse suuruse määramisel kohus arvestab ka asjaolu, et 23.12.2010 toimunu tagajärjel ei ole hagejal tekkinud mingit püsivat tervisekahjustust. Väljavõtted ravilugudest ( tl 9-11) tõendavad, et hageja on 2011 jaanuaris, märtsis ja mais pöördunud perearsti poolt erinevate kaebustega sh jaanuaris on kaebusteks olnud paevalud, hingamistakistused, märtsis valu paremas õlavarreluu piirkonnas, köha ja ninakinnisus, mais lõualiigese valulikkus, hingamistakistus. Samast nähtub ja ka hageja ise kohtuistungil kinnitas, et nina ja hingamisega oli probleeme juba varem. Kohus peab põhjendatuks VÕS §-de 127 lg 6, 134 lg 2 , 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 1600 eurot. VÕS §-s 137 lg 1 on sätestatud, et kui mitu isikut vastutavad samal või erineval alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Nagu kohus eespool tuvastas, tekitasid 23.12.2010 õhtul hagejale kehavigastuse A. K. F. O. koos. Hagi oli ka esitatud mõlema vastu kahju solidaarseks hüvitamiseks. Tartu Maakohtu 30.12.2011 määrusega ( mis jõustus edasikaebamata 19.01.2012) on menetlus käesolevas asjas osaliselt lõpetatud so hagis F. O. vastu seoses viimase surmaga. Kuna asjas teist kostjat enam ei ole, ei saa kohus käesolevas asjas otsustada kahju hüvitamist solidaarselt, nagu leidis hageja esindaja kohtuvaidluse käigus. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleva hagi puhul on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, mille puhul hageja võib TsMS §-st 366 tulenevalt nõutava hüvitise summa jätta hagis üldse märkimata. Seetõttu kohus leiab, et kuigi hageja nõudis palju suuremat summat kui kohus kostjalt välja mõistab, on tegemist sisuliselt siiski hagi täieliku rahuldamisega. Seetõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud kostja kanda. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 132 lg 1 ja 3 kohaselt on 1595 eurot.

Kohtunik Rita Kulberg

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.