OÜ Eritex Invest hagi AS Tamult vastu töövõtulepingust tuleneva võla ja viivise saamiseks ning kahju hüvitamiseks ja AS Tamult vastuhagi OÜ Eritex Invest vastu ettemaksu tagastamiseks, kahju hüvitamiseks ning intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Tamult apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind
Hagi hind 3182,80 eurot ja vastuhagi hind 3182,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Eritex Invest (registrikood 10482158), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe Kostja AS Tamult (registrikood 10234905), lepinguline esindaja Juhan Raudam
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.jaanuari 2012 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
Jätta kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja AS Tamult kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Eritex Invest esitas Harju Maakohtule 03.11.2010 hagi AS Tamult vastu põhivõla 49 800 krooni, viivise hagi esitamise seisuga 2614,50 krooni ja sealt edasi 0,15% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ning kahjuhüvitise 9090 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue kostja vastu 14.06.2010 allkirjastatud töövõtulepingul nr 02/06/10 (leping), mille kohaselt pidi hageja kostja tellimuse alusel teostama piirdeaia ehituse koos värava-automaatika paigaldusega. Kostja suhtes oli omakorda töö tellijaks T P.
2.Lepingu p 3.1 kohaselt pidi töö vastama keskmisele kvaliteedile ja eritingimused puudusid. Lepingu p 3.7 järgi oli kostjal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest ja tasumisest, kui tööl ei olnud kokkulepitud omadusi või kui töö ei sobinud otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Lepingu p 7.1 järgi tuli tööde jooksev ja lõplik vastuvõtmine fikseerida kahepoolse aktiga. Lepingu p 7.2 mõtteks oli, et kostja omab tööde üleandmise akti saamisest alates õigust 3 päeva jooksul teatada oma keeldumisest tööde vastuvõtmise kohta, esitades selleks võimalikult täpse põhjendusega keeldumise. Sama punkti viimases lauses lepiti kokku, et kui kostja rikub eelnimetatud 3-päevast tähtaega, loetakse töö tingimusteta vastuvõetuks.
3.Kostja tasus lepingu järgi ettemaksu 49 800 krooni ehk 50% lepingu hinnast. Ülejäänud osa kokkulepitud tasust on maksmata. Töö on VÕS § 637 lg 3 mõttes valmis ja kostja võttis selle vastu. Hageja tegi tööd lepingus ettenähtud mahus.
4.Hageja soovis tööd 10.09.2010 üle anda ja sama kuupäeva kannab ka tööde üleandmise akt. Tööd esitati vastuvõtmiseks otse T. Ple. Kostja andis T. Ple volituse töö vastuvõtmisel kostjat esindada. Seega tegi hageja kostjale 10.09.2010 tahteavalduse tööd vastu võtta. Kostja leidis oma 05.10.2010 kirjas põhjendamatult, et 10.09.2010 dateeritud tööde üleandmise akt esitati hoopis 17.09.2010. Ehkki T. P ei allkirjastanud akti, ei ole see tõendiks, et töö jäi vastu võtmata, kuna leping võimaldas lugeda töö vastuvõetuks. Sellist seisukohta toetab ka VÕS § 638 koosmõjus § 8 lg-ga 2 ja §-ga 76. Kuna hageja pakkus valminud tööd kostjale 10.09.2010, pidi kostja lepingu p 7.2 kohaselt esitama 3 päeva jooksul tööde vastuvõtmisest motiveeritud keeldumise, kuid kostja seda ei teinud. Järelikult tuleb kooskõlas lepingu p-ga 7.2 lugeda tööd alates 14.09.2010 vastuvõetuks. Ka hiljem ei esitanud kostja töö vastuvõtmisest keeldumiseks selget tahteavaldust. Selle asemel asus kostja seisukohale, et tööd võeti vastu, kuid kostja osundas VÕS § 637 lg-le 3 ja selgitas, et puuduste mittelikvideerimisest tulenevalt ei aktsepteeri kostja hageja rahalist nõuet (VÕS § 111 lg 1). Kostja märkis 19.10.2010 kirjas vastupidiselt varem väidetule, et tööde üleandmise akti allkirjastamata jätmise põhjus seisnes T. Pl õiguse puudumises tööde üleandmise aktile allkirja anda. Eelnevalt ta väitis, et T.Pl oli volitus kostjat esindada.
5.Hageja viitas VÕS § 76 lg-le 4 ja leidis, et seoses töö vastuvõtmisega 14.09.2010, muutus hageja tasunõue VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks ja tõendamiskoormis osas, et vastuvõetud töö ei vasta lepingutingimustele ning sellega seoses on kostjal õigus VÕS § 111 alusel keelduda tasu maksmisest, läks üle kostjale. Kostja käitumine viitas tööde vastuvõtmisele, kuna kostja esitas nõudeid kõrvaldada töös esinevad puudused, millist nõuet saab esitada alles peale tööde vastuvõtmist. Olukorras, kus töid ei võetud vastu, ei saa tellija töö omadustest teadlik olla ega kujundada oma hinnangut, kas töö vastab lepingule. Õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Poolte leping sellist õigust ei sätestanud ja kostja ei toonud välja asjaolusid, mille põhjal võiks oletada, et töö oleks kasutuskõlbmatu.
6.Kostja esitas hagejale esimese pretensiooni 05.10.2010, milles märkis, et töö ei vasta lepingu tingimustele ja pretensioonis ülesloetletud puudused tuleb kõrvaldada. Enne nimetatud pretensiooni esitati hagejale T. P poolt 17.09.2010 vaegtööde nimekiri, mille kättesaamist kinnitas hageja esindaja oma allkirjaga. Kuivõrd T. P esitas vaegtööde nimekirja oma nimel, ei saanud see kostja lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees mõjutada. Esinduse kohta käivaid sätteid ei saa kohaldada, kui isik teeb tehingu iseenda nimel. Hageja esitas kostja pretensioonile 13.10.2010 vastuse, millele kostja vastas 19.10.2010. Viimatinimetatud kirjast nähtus, et kostja ei soovi töö eest maksta ja viitas töö puudustele, kuid ei selgitanud, miks tuleb neid töö omadusi puudusena käsitleda. Ka pretensioonile lisatud asjatundja arvamus (OÜ Astoriina Ehitus) ei selgitanud, miks on töö omadused kostja arvates puudustena käsitletavad. Hageja osundas oma 13.10.2010 kirjas, et kuivõrd leping nägi ette keskmise kvaliteedi, tuleb välja selgitada, milline on keskmine kvaliteet ja kas sellest tulenevalt on töö omadused puudusena käsitletavad. Kostja möönis 19.10.2010 kirjas, et eelnimetatud asjaolude tõendamiskoormis on just temal. Tõendamiskoormis on kostjal ka tööde vastuvõtmisest tulenevalt, mille tagajärg on muuhulgas tõendamiskoormise ümberpööramine (VÕS § 76 lg 4). Sellele vaatamata ei esitanud kostja oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit, sellekohased väited on alusetud ja nimetatud töö omadused ei ole puudustena käsitletavad.
7.Hageja 49 800 krooni suurusele põhinõudele lisandub viivisnõue 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest vastavalt lepingu p-le 3.9. Lepingu lisa p 10 kohaselt tuli tasu maksmise kohustus täita 10 päeva jooksul peale tööde lõppakteerimist. Tööd saab lugeda vastuvõetuks alates 14.09.2010, millest tulenevalt tuli maksekohustus täita hiljemalt 24.09.2010. 01.11.2010 seisuga oli viivisenõue 2614,50 krooni. Hagejal tuli oma õiguste kaitseks teha kohtuväliselt kulutusi õigusabile. Tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 ja § 128 lg-st 3 on õigusabile tehtud kulutus 9090 krooni käsitletav varalise kahjuna ja tuleb kostja poolt hüvitada. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kuna kostja esindaja ei viibi alaliselt Tartus, andis ta T. Ple õiguse vaadata kostja nimel üle hageja poolt üle antavad tööd ja puuduste ilmnemisel esitada hagejale pretensioonid tööde kvaliteedile, kuid tööde vastuvõtmise akti allkirjastamiseks T. Pl volitused puudusid. Hageja oli sellest teadlik ja seda kinnitas ta ka kostjale 27.09.2010 saadetud e-kirjas. Töövõtulepingu p 7.1. kohaselt on tööde vastuvõtmise aktile pädev allkirja andma vaid lepingu pooleks olev isik ehk kostja esindaja. Puudub vaidlus, et 10.09.2010 aktil puudub kostja esindaja allkiri ja seda akti ei antud lepingus märgitud kostja esindajale üle.
9.Lepingu p. 9.2. kohaselt esitatakse kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega teisele poolele kirjalikult taasesitatavas vormis. Hageja ei ole suutnud tõendada tööde vastuvõtmise akti T. Ple või kostja esindajale üle andmist 10.09.2010, kuna akt-saatekiri esitati T. Ple 17.09.2010. Hageja esitas kohtule akt-saatekirjast eksitavad koopiad. Kostjal on akt-saatekirjast olemas originaaleksemplar, millel puudub K. Ke allkiri. Allkirjata dokumenti ei saa lugeda tööde üleandmiseks esitamiseks. Akt-saatekirja all oli „Märkus” „Töövõtja vaegtööd (juhul, kui need on) tuleb loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. Allkirjastamata akti korral lepitakse kokku puuduste kõrvaldamise tähtajas ja akteerimise korras, millest tehakse märge käesoleva akti mõlema eksemplari pöördele. Käesoleva akti allkirjastamisega kinnitab tellija väravate garantiikirja ja juhendi kättesaamist”. Kostja akt-saatekirja pöördel märkis T. P vaegtööd, mille K. K allkirjastas ja dateeris 17.09.2010. Kui hageja oleks lugenud tööd kostjale üleantuks 10.09.2010 ja need oleks kostja poolt vastu võetud, poleks hageja täitnud enda poolt koostatud tööde üleandmise korda ega allkirjastanud vaegtööde nimekirja 17.09.2010. Kostja viitas VÕS §-s 638 sätestatule ja märkis, et juhul kui hageja soovib väita, et tellija ei võtnud töid alusetult vastu ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks, on tal kohustus tõendada, et tööde üleandmine lepiti kokku ja töö vastuvõtmine oli töö omadustest tulenevalt tavaline. Antud juhul ei keeldunud tellija alusetult töid vastu võtmast ja töövõtja ei andnud tellijale töö vastuvõtmiseks täiendavat tähtaega. Muuhulgas tuleneks täiendava tähtaja andmise kohustus hagejal lepingu p-st 3.10. Vastupidi, hageja tunnistas algselt puuduste olemasolu ja asus neid osaliselt kõrvaldama. Kui hageja luges tööd kostjale üleantuks 14.09.2010, siis tekib küsimus, miks hageja asus puudusi kõrvaldama, mida ei saa valmis tööl olla. Alles 27.09.2010 kirjaga luges hageja oma kohustused kostja ees täidetuks ja leidis, et tal tekkis sellega õigus esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve.
10.Hageja ei esitanud kostjale tööd puudutavat dokumentatsiooni, sh teostusjooniseid, paigaldus- ja kasutusjuhendeid, tootjapoolseid juhendusmaterjale (VÕS § 641 lg 1). 10.09.2010 aktist nähtub, et hageja ei püüdnud kostjale mingit dokumentatsiooni üle anda. Dokumentatsiooni üleandmine on lepingu oluline tingimus ja selline asjaolu peab kajastuma tööde üleandmise aktis (lepingu p 2.1, 7.1). Kostja eeldas, et hagejal puudub dokumentatsioon, mis oleks aluseks otsustamisele, kas teostatud tööd vastavad kokkulepitud kvaliteedile. Kui puudub üleandmiseks vajalik ja lepingus kokku lepitud dokumentatsioon, siis ei saanud töövõtja tellijale töövõtulepingu tingimustele vastavat tööd üle anda. Kui hageja väidab, et tema tööd vastavad nõuetele, tellija pretensioonid ja materjali tootja selgitused on paljasõnalised ning alusetud, siis selliste asjaolude ümberlükkamiseks tuleb tal oma väiteid kaitsta dokumentaalsete tõenditega.
11.Kostja tegi hagejale korduvalt ettepanekuid viia tööd vastavusse lepingu tingimustega ja kõrvaldada puudused töös (VÕS § 114 lg 3). Kuigi puuduste ilmnemisel asus hageja puudusi kõrvaldama, ei teinud ta seda nõuetekohaselt ja väidab, et teostatud tööd vastavad lepingus kokkulepitud nõuetele. Kuna tööde lepingule vastavuse osas tekkis õiguslik vaidlus, tegi kostja hagejale 19.10.2010 ettepaneku viia läbi tööde kvaliteedi osas sõltumatu ehitustehniline ekspertiis, millest hageja keeldus. Kuna hageja keeldus täitmast kostja korduvalt esitatud nõuet viia tööd kostja poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul lepinguga vastavusse, siis taganes kostja lepingust alates 18.10.2010 (VÕS § 188 lg 2). Kostja lasi hageja teostatud töödele teha riiklikult tunnustatud ekspertide poolt ehitusekspertiisi. 26.11.2010 ekspertiisiakt kinnitab hageja teostatud tööde kvaliteedile mittevastavust ja seega ei vasta töö lepingutingimustele. Isegi siis, kui saaks lugeda hageja poolt kostjale tööd üleantuks 10.09.2010 ja kostja teatas hagejat töös olevatest puudustest hilinemisega, ei muutu ebakvaliteetsed ja lepingule mittevastavad tööd lepingule ja nõuetele vastavaks. Hagejal puudub õigus nõuda
kostjalt lepingule mittevastavate tööde eest lepingus ettenähtud tasu ja lugeda lepingule mittevastavad tööd kostja poolt vastu võetuks. Kostja vastuhagi
12.Kostja esitas 30.12.2010 vastuhagi ettemaksu 49 800 krooni tagastamiseks, vastuhagi esitamise aja seisuga 2093 krooni suuruse intressi saamiseks ettemaksult ja sealt edasi alates 30.12.2010 intressi saamiseks kuni ettemaksu tagastamiseni, viivise 9262,80 krooni saamiseks, kahju hüvitamiseks 12 189 krooni saamiseks ning kahjuhüvitiselt viivise 134,70 krooni ja alates 30.12.2010 viivise saamiseks seaduses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni, samuti viivis ekspertiisiga kantud kulutuste kahjuhüvitiselt seaduses sätestatud määras alates hagejale hagimaterjalide kättetoimetamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
13.Vastuhagi põhjenduste kohaselt pöördus kostja tööde kvaliteedi kohta spetsialisti hinnangu saamiseks OÜ Astoriina Ehitus poole ja õigusliku hinnangu saamiseks Õigusbüroo Aspekt OÜ poole. Hagejale edastati 05.10.2010 nõudekiri koos spetsialisti hinnanguga ja tehti ettepanek kõrvaldada puudused töös ühe nädala jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. Hageja esitas kostja vastusele 13.10.2010 rahalise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõude. Hageja leidis, et kostja pretensioon on põhjendamatu ja kostja ei tõendanud puuduste olemasolu.
14.Lepingu p 3.11 kohaselt on tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda kahju hüvitamist, kui töövõtja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Kuna hageja keeldus oma kohustuste täitmisest ja ekspertiisist, luges kostja lepingu seoses lepingust taganemisega alates 18.10.2010 lõppenuks. Käesoleval juhul esinevad kõik VÕS § 116 lg-s 2 toodud asjaolud ja kostja oli õigustatud lepingust taganema. Lepingust taganemise puhul on oluline VÕS § 189 lg-s 1 sätestatu. Kostja kaotas hagejapoolse lepingu täitmise vastu huvi, kuna hageja rikkus oluliselt lepingut, tööd ei valminud kokkulepitud tähtajal. Töö oli ebakvaliteetne ja seda püüti korduvalt parandada.
15.Hageja peab kostjapoolse lepingust taganemise tõttu tagastama kostjale ettemaksu 49 800 krooni ja tasuma sellelt intressi kooskõlas VÕS § 189 lg-ga 1. Vastuhagi koostamiseni on intress 2093,99 krooni sealt edasi peab hageja tasuma intressi seaduses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Lepingu kohaselt pidi hageja tööd valmistama hiljemalt 16.08.2010. Lepingu p. 3.10 järgi peab hageja tasuma kostjale viivist 0,15% iga tööde osalise või täieliku tellijale üleandmisega viivitatud päeva eest. Viivist kuni lepingust taganemiseni 18.10.2010 on 9262,80 krooni.
16.Õigusbüroo Aspekt OÜ koostas kostja esindajana 05.10.2010 ja 19.10.2010 õiguslikult argumenteeritud seisukohad-nõudekirjad hagejale, mille eest esitati kostjale arved vastavalt 4800 krooni ja 3840 krooni. Kostja tegi hageja töödele ekspertiisi, mille kohta esitati kostjale arve 3000 krooni ja küsis spetsialisti arvamuse, mille eest esitas OÜ Astoriina Ehitus arve summas 540 krooni. Nimetatud kulutused tuleb hagejalt kahjuhüvitisena välja mõista. Kostja teatas hagejale oma kulutusest õigusabile ja spetsialisti hinnangule summas 9180 krooni 19.10.2010, paludes nimetatud kahjuhüvitise tasuda kolme päeva jooksul. Hageja seda ei teinud. Kahjuhüvitiselt on hagejale seadusest tulenevat viivist alates 23.10.2010 kuni vastuhagi esitamiseni 134,70 krooni. Seadusest tulenevat viivist ekspertiisile tehtud kulutuselt 3000 krooni tuleb arvestada hagejale hagimaterjali kättetoimetamisest arvates kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
17.Käesolevas asjas on esmatähtis töövõtulepingust taganemise fakt, mitte tööde vastuvõtmise või mittevastuvõtmise fakt. Kostjal oli õigus töövõtulepingust taganeda, sõltumata sellest, kas kostja võttis töö vastu või mitte.
Hageja vastus vastuhagile
18.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on lepingust taganemise tagajärjeks lepingu tagasitäitmine (VÕS § 189 lg 1). Kuivõrd hageja teostas tööd oma materjalist ja see on püsivalt ühendatud T. P kinnisasjaga, muutus materjal TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluliseks osaks ning kuulub T. P omandisse. Kostja ei saa lepingu tagasitäitmise korras sama materjali hagejale tagastada, mistõttu peab ta VÕS § 189 lg 2 alusel hüvitama materjali maksumuse ehk hageja peaks kostjale tagastama 3286,59 eurot (51 423,95 krooni). Kostja tagasitäitmise nõude täitmise eeltingimuseks peab olema tema poolt oma tagasitäitmiskohustuse täielik täitmine vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 lg-le 1.
19.Põhjendamatu on kostja nõue kahjuhüvitise saamiseks. Kostja ei toonud välja asjaolusid, mis näitaks kahju hüvitamise koosseisu täitumist ja hageja vastutust tekkinud kahju eest. Lisakulutuste tegemine on ka tõendamata. Samuti on põhjendamatu viivisenõue tööde üleandmisega hilinemise eest. Kostja tugines lepingu p-le 3.10 ja esitas viivisenõude määraga 0,15%, jättes tähelepanuta, et leping ei andnud õigust arvestada lepingu hinnast viivist. Lepingu p 3.15 järgi oli kokkulepe üksnes viivise määras.
20.Kostja ei ole välja toonud kontrollitavaid põhjusi, miks hageja töö omadused on käsitletavad puudustena. Isegi kui kostjaga nõustuda, puudub vaidlus, et hageja kõrvaldas osad puudusi. Hageja ei kõrvaldanud järgmisi puudusi: tariraudade kinnitustega seonduvat, sest see ei olnud lepinguga hõlmatud; uue keevisvõrgu paigaldamist, sest keevisvõrgu laineasendiga seonduvat ei saa puudusena käsitleda; aiapostide värviparandusi, sest dokumendist „Vaegtööd“ ei selgunud puuduse olemus (VÕS § 644 lg 2 rikkumine). Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et töö on kasutamiskõlbmatu.
21.Lepingust taganemisega võivad pooled nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist (VÕS § 189 lg 1). Endine olukord taastatakse siis, kui tagastatakse samad esemed samas seisukorras, millises need olid enne üleandmist. Aiavõrku, aiaposte, betoneerimiseks kasutatud liiva, tsementi ja teisi materjale on võimatu samas seisundis tagastada. Selles olukorras saab kõne alla tulla üksnes esemete väärtuse hüvitamine (VÕS § 189 lg 2 p 1). Esimese astme kohtu otsus
22.Maakohus rahuldas hagi, jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
23.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: hageja ja kostja vahel sõlmiti 14.06.2010 töövõtuleping nr 02/06/10, milles kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks; lepingu kohaselt pidi hageja teostama kostja tellimusel piirdeaia ehituse koos väravaautomaatika paigaldusega aadressil XXX; kostja tasus hagejale lepingust tuleneva ettemaksu 50% lepingu hinnast, so 48 900 krooni; 10.09.2010 akt-saatekirjal puudub kostja allkiri.
24.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas töö võeti kostja poolt vastu, kas hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused kohaselt või mitte ja kas kostja poolt lepingust taganemine on kehtiv. Põhihagis nõudis hageja lepingust tuleneva kohustuse ehk lepingujärgse tasu maksmist, samuti viivist ja kahju hüvitisena hageja poolt õigusabile tehtud kulutusi. Vastuhagis tugines kostja tellijapoolsele lepingust taganemisele töövõtja lepingurikkumise tõttu ja nõudis nii üleantud summa tagastamist, ettemaksult tasutud intressi, lepingu rikkumiselt tulenevat viivitusintressi ja kahju hüvitist.
25.Pooled leppisid lepingu p-des 7.1 ja 7.3 kokku töö üleandmise viisis. Töövõtulepingu p 7.1 kohaselt toimub tööde lõplik vastuvõtmine tellija poolt kahepoolse üleandmisvastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Lepingu p 7.3 sätestab, et töö või toimingute etappide lõpetamisel esitab töövõtja tellijale kahes eksemplaris üleandmis-vastuvõtu aktid, milles fikseeritakse teostatud tööde maksumus, millistest ühe allkirjastatud eksemplari on tellija kohustatud tagastama töövõtjale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Tööde või toimingute vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud kolme tööpäeva jooksul töövõtjale esitama kirjaliku, võimalikult täpse põhjendusega motiveeritud keeldumise. Allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt või motiveeritud keeldumine tuleb töövõtjale edastada töövõtja lepingus näidatud aadressil. Kui tellija rikub märgitud tähtaega, loetakse tööd tingimusteta vastu võetuks.
26.Töövõtulepingu täitmisel on töövõtja aktiivkohustuseks töö tegemine ja tellijale üleandmise korraldamine; tellija aktiivkohustuseks on töö vastuvõtmine ja selle eest tasumine. Seega peab vaidluses töö üleandmise üle töövõtja tõendama, et ta tegi töö ja võimaldas tellijale kokkulepitud viisil töö vastuvõtmise. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks.
27.Tõendamist leidis, et hageja soovis kostjale 10.09.2010 töid üle anda ja tööde üleandmise kuupäev nähtub akt-saatelehest. Tööde üleandmist 10.09.2010 tõendab T. P ja hageja esindaja R Ki vaheline e-kirjavahetus, milles esimene viitas asjaolule, et hageja poolt teostatud töös esinevad puudused. Kui hageja esindaja K. K ei oleks 10.09.2010 soovinud kostjale töid üle anda, siis ei oleks T. Pl olnud alust puudustele töös viidata. R. K saatis T. Ple 11.09.2010 vastuse, milles osundas asjaolule, et K. K tõi T. Ple akti, millele on võimalik vaegtööd kirja panna. On loogiline, et e-kirjas mainitud Kalmeri toodud akt pidi olema T. Pni jõudnud enne, kui hageja esindaja oma 11.09.2010 kirja kirjutas. Kostja ei vaielnud hageja esindaja poolt nimetud kirja saatmisele vastu. Seega tegi hageja 10.09.2010 kostjale tahteavalduse tööd vastu võtta. Kui töövõtja tegi tahteavalduse töö üle anda, siis on tellija kohustus töö vastu võtta. Kostjalt volituse saamisega tööd üle vaadata muutus T. P töövõtulepingu punkt 7.1 mõttes kostja esindajaks. Volituse andmine tööde ülevaatamiseks ei vaja eraldi volitust tööde vastuvõtmise aktile allkirja andmiseks. T. P volitust tööd vastu võtta kinnitab asjaolu, et T. Pl oli õigus tööde ülevaatamisel puuduste ilmnemisel esitada vastavad pretensioonid tööde kvaliteedile. Kui T. Pl ei oleks olnud volitust tööd vastu võtta, siis ei oleks T. Pl saanud olla ka volitust tööde kvaliteedi osas pretensioone esitada. Kostja ei väitnud, et T. Pl ei olnud õigus kostja nimel teostatud tööde osas pretensioone esitada. Kuivõrd kostja kinnitas, et T. Pl oli volitus tööd üle vaadata, siis sellega on tuvastatud, et hageja tegi tööde üleandmise tahteavalduse õigele isikule. Seega tuleb lugeda töö hageja poolt kostjale üleantuks.
28.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja esitas pretensioonid hageja poolt tehtud töödele tähtaegselt. Õige ei ole hageja seisukoht, et T. P poolt esitatud vaegtööde nimekiri tuleb lugeda esitatuks hilinenult ja sellest tulenevalt on hagejal õigus tasule. Asja materjalidest nähtuvalt koostasid K. K ja T. P 17.09.2010 vaegtööde akti. Hageja leidis ekslikult, et vaegtööde aktile allakirjutamine ei tähendanud nõustumust vaegtöödega, vaid hageja andis allkirja vaegtööde akti kättesaamise kohta. Puudub vaidlus, et vaegtööde akt koostati hageja poolt eelnevalt valmistrükitud akt-saatekirja pöördel olevale teisele, puhtale leheküljele. Akt-saatekirjast nähtub, et K. Kel oli volitus esindada hagejat tööde üleandmisel. Akt-saatekirjas sisaldus märkus, et töövõtja vaegtööd (juhul kui need on) tuleb loetleda ja allkirjastada käesoleva akti pöördel. Aktist ei nähtu, et K. K kinnitas 17.09.2011 üksnes vaegtööde akti kättesaamist, mistõttu allkirjastas K. K dokumendi, milles ta nõustus seitsmepunktilise
vaegtööde nimekirjaga ja järelikult puudus eelnimetatud kuupäeva seisuga ka poolte vahel vaidlus, et nimekirjas sisalduvad tööd on vaegtööd. Seda, et hageja tunnistas 17.09.2010 aktis tema poolt teostatud tööga seonduvaid aspekte puudustena ja leidis, et kostja esitas pretensioonid tähtaegselt, kinnitab asjaolu, et hageja asus puudusi osaliselt kõrvaldama. Hageja 27.09.2010 e-kirja kohaselt oli ta selleks hetkeks kas juba kõrvaldanud või vähemalt asunud kõrvaldama nelja vaegtööd seitsmest. Kuivõrd hageja ja kostja sõlmisid 17.09.2010 vaegtööde akti ja hageja asus seejärel puudusi kõrvaldama, siis hageja käsitles kostja poolt tööde osas esitatud pretensioone tähtaegsena. Alles hiljem asus hageja väitma, et kostja ei esitanud pretensioone tähtaegselt ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 14.09.2010.
29.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja teostas tööd nõuetekohaselt (VÕS § 641 lg 1 ja lg 2 p 1). Poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et töövõtja on kohustatud teostama tööd lepingus, selle lisas ja muude poolte jaoks kohustuslikes dokumentides sätestatud tingimustel ja korras ning seda liiki töödele tavaliselt omase kvaliteediga, tagades tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise. Lepingu p 7.1 kohaselt peavad üleantavad tööd ja materjalid vastama lepingutingimustele ning vastavat liik asjade ja teenuste tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele ja tootjapoolsetele juhendmaterjalidele. Kuivõrd leping ei sätestanud konkreetseid kvaliteedinõudeid, siis kohaldub VÕS 88 lg 1 järgne keskmine kvaliteet.
30.Kostja seisukohtadest nähtuvalt seisnesid puudused hageja poolt teostatud töödes alljärgnevas: keevisvõrk paigaldati vale lainega; võrkaia postide lõikamisel vigastati kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest; tariraudade kinnistusega seonduv; värav ei liigu sulgemisel vastuse sisse ja võrkaia poste ei paigaldatud maapinna sisse õigesti. Hageja kinnitas 27.09.2010 e-kirjas, et vastavalt vaegtööde nimekirjale kõrvaldati järgmised puudused: tehti värviparandused; teostati liugvärava vastuse värviparandused ja paigaldati liugpinna lisakate. Sellega luges hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täidetuks ja leidis, et tal tekkis sellega õigus esitada kostjale VÕS § 638 kohane arve. Kui hageja tunnistas vaegtööna kõiki 17.09.2010 dokumendis nimetatud puudusi, siis luges ta 27.09.2010 enda jaoks siduvaks vaid osade vaegtööde kõrvaldamise kohustuse. Seega muutis hageja oma hinnanguid sellele, mida käsitleda vaegtööna ajavahemikus 17.09.2010 kuni 27.09.2010. Hageja ei põhjendanud, miks ta nõustus kajastama vaegtöödena selliseid tema poolt teostatud töödega seonduvaid aspekte, mis tema hilisema hinnangu kohaselt ei ole vaegtöödena käsitletavad.
31.Küsimus sellest, kas töö iseloomuomadust saab käsitleda puudusena, sõltub lepingutingimustest, mitte vaegtööde aktist. Leping määratleb, millistele tingimustele peab töö vastama. Vaegtööde akt ise ei saa olla dokumendiks, millega kehtestatakse uued/täiendavad kvaliteedinõuded ja millele tuginedes loetakse puuduseks ka need töö omadused, mis lepingu tingimuste kohaselt oleks kvaliteedinõuetele vastanud.
32.Kohus ei nõustunud kostjaga, et tööde kokkulepitud kvaliteedi puudumist tõendab 26.11.2010 ekspertarvamus. Seda tõendit arvestas kohus TsMS § 293 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina. Kohus ei nõustunud samas hagejaga, et ekspertarvamus ei ole usaldusväärne seetõttu, et ekspert K. S ise kohal ei käinud. Ekspertarvamuse koostasid K. S ja K H ning viimane viis 20.10.2010 läbi objekti kohapealse vaatluse. Seega koostati ekspertarvamus kohapealsele ülevaatusele tuginedes ja uuritavat asja vahetult tajudes. Ekspertarvamuse koostamisel tugineti 17.09.2010 ehitustööde tellija poolt koostatud vaegtööde nimekirjale.
33.Esimese puudusena käsitles kostja keevisvõrgu vale lainega paigaldust. Ekspertarvamuses toodi välja, et võrgu asendusvajadus on tingitud asjaolust, et
aiavõrk paigaldati valesti, st võrgu traadi lained suunaga üles. Ekspertarvamuse koostamisel tugineti väidetavalt viidatud keevisvõrgu tootja sellekohastele suunistele. Ekspertarvamusele lisatud kellegi K ja I B vahelise kirjavahetusega ei saa kohtu hinnangul tõendada, millised on võrkaia tootja poolt võrkaia paigaldamiseks esitatud juhised. Puudub info, kes I B on, millised on tema teadmised ja volitused. Kuna ekspertarvamuses esitatud järeldusi ei ole võimalik kontrollida, siis ei saa ekspertarvamuses esitatud seisukohta võrkaia vale paigaldusviisi kohta arvesse võtta. MTÜ Toidu- Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse 07.04.2011 vastusega hageja järelepärimisele on tõendatud, et sõltumata sellest, kumba pidi hageja keevisvõrgu aiaraami või postide külge paigaldas, puudub mistahes erinevus toote vastupidavuses, kestvuses ja kasutusomadustes. Ekspertarvamuse fotolt 8 nähtuvalt ei ole asjaolu, et jalgväraval on lained suunaga alla, hageja poolt paigaldatud võrkaial aga lained suunaga üles, tegemist ka esteetilise või visuaalset laadi puudusega, kuna jalgvärava ja keevisvõrgu laine erinevus on märgatav vaid neid väga lähedalt ning täpselt omavahel võrreldes, aga mitte tavapärase vaatluse käigus. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegu puudusega keevisvõrgu paigaldamisel.
34.Teise puudusena viitas kostja, et võrkaia postide lõikamisel vigastati kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. Ekspertarvamuse kohaselt loeti võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt tööl esinevaks puuduseks ja leiti, et võrkaia ehitusel paigaldati aia piirdepostid esmalt ebaühtlase kõrgusega ning hiljem lõigati postide otsad võrdsele kõrgusele. Sellise teostuse tulemusena vigastati tasalõikamise käigus nurklõikuriga metallpostide kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest. Postide otsad on kaetud plastikust katetega, mille eemaldamisel on näha lõikejälgi. Veelgi enam, osade lõikearmide pindadele on osaliselt rooste laike tekkinud, mis viitab kahjustuste progresseeruvale iseloomule. Eksperdid leidsid, et viidatud kahjustuste kohtkatmine värviga ei ole samase kvaliteeditasemega kui vastav tehaselise valmidusega protektorkiht ega peata rooste edasist arenemist ja pikemas perspektiivis aiapostide degradeerumist. Kohus leidis, et võrkaia postide tasalõikamine hageja poolt selliselt, et tasalõikamise käigus vigastati metallposti kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest, on tegemist puudusega metallpostide paigaldamisel, sest seoses metallpostide tasalõikamisega tekkis metallpostidele rooste. Hageja ei ole eelnimetatud puudust kõrvaldanud.
35.Kolmanda puudusena käsitles kostja tariraudade kinnitusi ja hageja nõustus 17.09.2010 dokumendis, et see on käsitletav vaegtööna, kuid leidis 27.09.2010, et tariraudade kinnitamist ei nähtud lepinguga ette ja tegemist on alusetu nõudega. Töövõtulepingu lisas 1 toodi välja piirdeaia materjalide koosseisus tarirauad postidele. Puudub vaidlus, et hageja paigaldas tarirauad piirdeaia paigaldamisel postidele. Samas ei nähtu lepingu lisast 1, et tariraudade kinnitamine oleks lepinguga hõlmatud. Eksperthinnang ei käsitlenud tariraudade kinnitusi tööde teostamisel puudusena. Sellest tulenevalt on tõendamata, et tariraudade kinnitused on käsitletavad puudusena.
36.Neljanda puudusena käsitles kostja vastuse ebapiisavat reguleerimist. Ekspertarvamuse kohaselt ei liigu värav sulgemisel sujuvalt vastuse sisse, sest vastus paikneb 10 mm võrra värava alumisest pinnast kõrgemal. Nimetatud asjaolu põhjustati vastusele plastikust kaitseplaadi paigaldamisega, mille omakorda tingis vajadus kaitsta vastust värvikahjustuste eest. Dokumendis „Vaegtööd“ p-s 7 märgitakse: „Töövõtja poolt teha ettepanek liugvärava vastuse liugpinna värvikahjustuste vältimiseks ning see ettepanek teostada.“ Ühe puuduse kõrvaldamisega tekitas hageja uue puuduse. Seega on tegemist puudusega ja hageja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud.
37.Viienda puudusena käsitles kostja võrkaia postide vale paigaldamist. Ekspertarvamuse kohaselt selgus ülevaatuse käigus, et enamik võrkaia metallist tugipostidest annab välisele survele järele ja poste on võimalik väga lihtsalt loodist välja lükata. Tugipostide õige paigalduse puhul oleks aiapostide piisav jäikus ja kohtkindlus tagatud. Vaegtööde aktis ei toonud pooled nimetatud puudust välja. Samas ei esitanud hageja vastuväidet, et nimetatud puudus esitati hilinemisega. Ekspertiisiaktist ei selgu, millistele normidele vastavust eksperdid hindasid ja millest nähtuvalt asuti eelnimetatud seisukohale. Kuivõrd käesolevas asjas ei leppinud pooled kokku, millistele standardile pidi metallist tugipostide paigaldamine vastama, siis on selgusetu, millistele nõuetele vastavust asjatundja hindas. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendanud, et tugipostide paigalduse näol on tegemist puudusega. Kuivõrd Astoriina Ehitus 26.10.2010 piirdeaiale antud hinnang on üldsõnaline, puudub põhistus ja viited ehitusnormidele, siis ka selle hinnanguga ei ole tõendatud, et hageja poolt esitatud tööd tehti puudustega.
38.Eeltoodust tulenevalt esinesid hageja poolt teostatud töös puudused selles, et võrkaia postide lõikamisel vigastati kaitsekihti, mis kaitseb posti konstruktsiooni metallosa korrosiooni eest ja vastus oli ebapiisavalt reguleeritud. Ülejäänud puuduste esinemist kostja piisavalt ei tõendanud.
39.Kostja vastuhagi kohaselt taganes ta lepingust alates 18.10.2010. Kostja esitas hagejale 19.10.2010 dokumendi, milles ta märkis, et juhul kui hageja ei kõrvalda tema tööl esinevaid puudusi või ei esita ettepanekuid ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise ja eksperdi isiku osas, loeb kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alates 18.10.2010 üles öelduks ning korraldab VÕS § 646 lg-le 5 tuginedes tööde parendamise või uue töö teostamise ja esitab peale vastavate kulude kandmist hagejale kahjunõude. Kuigi kostja rääkis 18.10.2010 saadetud kirjas lepingu ülesütlemisest, siis kostja luges end vastuhagi kohaselt alates 18.10.2010 lepingust taganenuks. Hageja ei vaielnud vastu, et kostja taganes pooltevahelisest lepingust 18.10.2010, kuid leidis, et VÕS § 116 lg 2 p-des 1-5 sätestatud taganemise alused puudusid. Arvestades VÕS § 101 lg 1 p-s 4, § 188 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, on seega vaja tuvastada, kas käesoleval juhul esinesid alused kostja poolt töövõtulepingust taganemiseks ning kas kostja tegi lepingust taganemiseks piisavalt selge ja ühemõttelise avalduse.
40.Eelnevalt kohus tuvastas, et hageja poolt teostatud töös esinesid puudused. Selleks, et tõendatud kvaliteedipuudused annaks kostjale aluse lepingust taganeda, pidi kostja tõendama, et puudus on oluline lepingurikkumine. Arvestades hageja poolt nõuekohaselt teostatud tööde mahtu ja seda, et hageja poolt ebakvaliteetselt teostatud tööd moodustasid tema poolt teostatud töödest väikese osa, siis ei ole kostja tõendanud, et nimetatud puudused on käsitletavad olulise lepingurikkumisena, mis annaks kostjale aluse lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1). Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 646 lg-s 1, § 646 lg-s 2 ja § 647 lg-s 1 sätestatut. Kostja esitas hagejale töö parandamise nõude, kuid hageja keeldus sellest. Kuivõrd hageja poolt teostatud töös esinevate puuduste näol ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingu rikkumisega, siis ei olnud kostjal õiguslikku alust lepingu ülesütlemisel (lepingust taganemisel) tugineda hagejapoolsele töövõtulepingu olulisele rikkumisele. Tulenevalt VÕS § 655 lg-st 1 on kostjal õigus leping üles öelda, makstes hagejale enne ülesütlemist tehtud tööde eest. Seetõttu tuleb pooltevaheline leping lugeda lõpetatuks 19.10.2010.
41.Hageja poolt teostatud töödes esinesid puudused ja hageja neid ei kõrvaldanud ja kostja leidis, et tal puudub tervikuna kohustus tasuda hagejale töövõtulepingus viidatud tasu. Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab tasunõudega. Lisaks võib ta keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab
puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 alusel, hinna alandamise võrra. Käesolevas asjas ei esitanud kostja hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ega alandanud lepingujärgset hinda.
42.Käesolevas asjas leidis tõendamist, et hageja täitis oma lepingulised kohustused suuremas ulatuses ja tõendamist leidnud puudused olid lepingu mahuga võrreldes ebaolulised. Seega ei saanud kostja keelduda tervikuna oma lepinguliste kohustuste täitmisest VÕS § 111 lg 1 alusel (VÕS § 111 lg 3). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhivõla nõue 3182,80 eurot rahuldamisele.
43.Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivise arvestusele. Arvestades VÕS § 113 lg-s 1 ja pooltevahelise lepingu p-s 3.9. kokku leppinud viivisemäära 0,15% iga tellija poolt töövõtjale tasude maksmisega viivitatud pangapäeva eest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25.10.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 157,10 eurot ning alates 02.11.2010 määras 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
44.VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega hageja poolt lepingu kohase täitmise üle pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja pidanud neid kulusid kandma. Eeltoodust tulenevat kuulub hageja nõue varalise kahju 580,95 euro hüvitamiseks rahuldamisele.
45.Kuivõrd hagi kuulub täielikult rahuldamisele, jääb vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
46.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
47.Kohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et hageja rikkus lepingut ja teda teavitati sellest, ta kõrvaldas lepingurikkumised vaid osaliselt ning et kostja andis ülejäänud lepingurikkumiste kõrvaldamiseks hagejale täiendava tähtaja, mille jooksul hageja lepingurikkumisi ei kõrvaldanud ja et hageja poolt tehtud tööl esinevad kaks puudust. Eelnimetatud faktiliste asjaolude tuvastamisega oleks pidanud kaasnema VÕS § 116 lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 kohaldamine, st kohtu poolt tuvastatud lepingurikkumise kvalifitseerimine oluliseks lepingurikkumiseks, kuid maakohus nimetatud norme ei kohaldanud. Materiaalõigusest ei tulene kohtu õigus lugeda objektiivselt kõigile seaduses sätestatud olulise lepingurikkumise tunnustele vastav lepingurikkumine kohtu subjektiivsel hinnangul mitteoluliseks.
48.VÕS § 638 sätestab tellija kohustuse töö vastu võtta, aga VÕS § 643 sätestab tellija kohustuse töö üle vaadata. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kui VÕS § 643 kohaselt peab tellija töö kas üle vaatama või üle vaadata laskma, siis VÕS § 638 töö vastuvõtmise puhul sarnast võimalust ette ei näe. Kui töö vastuvõtmine on kokku lepitud (§ 637 lg 4), toimub töö ülevaatamine reeglina töö vastuvõtmise käigus ning eelneb töö vastuvõtmisele, töö ülevaatamine võib aga toimuda ka vahetult pärast töö vastuvõtmist. Maakohus ei suutnud töö ülevaatamiskohustust töö vastuvõtmiskohustusest selgelt eristada ja samastas nad ebaõigesti. Puudub vaidlus, et T. P, kellele kostja andis õiguse tööd üle vaadata, nimetatud ülevaatuse ka teostas ja allkirjastas ülevaatuse tulemusena koos K. Kega 17.09.2010 vaegtööde akti. Ühtki muud tõendit, et T. Pl oli tööde ülevaatamise õigus, kohtule ei esitatud. Maakohtu
järeldus, nagu tähendaks hageja poolt T. Ple tööde ülevaatamise õiguse andmine seda, et T. P muutus vaatlusaluses õigussuhtes ühtlasi hageja täievoliliseks esindajaks, põhineb VÕS § 638 ja VÕS § 643 ebaõigel samastamisel ja materiaalõigusest tulenev alus selliseks järelduseks puudub.
49.Kohus jättis hindamata tõendid, millest nähtub, et hageja oli või vähemalt pidi olema juba lepingu täitmise kestel teadlik, et T. P volituste maht on piiratud ja et tal ei ole õigus kostja nimel töid vastu võtta. Ka akt-saatekirjas märgiti kostja esindajaks A K. Samuti kinnitas R. K 27.09.2010 kirjas T. Ple, et ta oli teadlik sellest, et T. Pl ei ole õigust kostja nimel töid vastu võtta. Seega suutsid mõlemad lepingu pooled eristada töö ülevaatamist töö vastuvõtmisest ja olid informeeritud T. Ple kostja poolt antud õiguste tegelikust mahust.
50.Maakohus leidis õigesti, et töövõtulepingu täitmisel on töö tegemine ja selle tellijale vastuvõtmiseks esitamine mõlemad töövõtja aktiivkohustused, mille täitmist peab töövõtja suutma vajadusel tõendada. Ometi samastas maakohus töö ülevaatamise (VÕS § 643) ja töö vastusvõtmise (VÕS § 638) ekslikult, omistades T. Ple õiguse ka töö vastu võtta ja lugedes töö esitamist T. Ple ülevaatamiseks ühtlasi töö esitamiseks kostjale vastuvõtmiseks. Maakohus ei tuvastanud ja hageja ei väitnud, et ta oleks suunanud oma tahteavalduse esitada töö kostjale vastuvõtmiseks kellelegi teisele, kui T. Ple. Kuna hageja tegi oma väidetava tahteavalduse selleks mitteõigustatud isikule, ei täitnud hageja oma aktiivkohustust ja VÕS § 638 kohaldamine on põhjendamatu. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel sai kohus nimetatud normi kohaldada ja lugeda töö tellija poolt vastuvõetuks juhul, kui töövõtja ei täitnud oma eelnevat aktiivkohustust esitada töö selleks õigustatud isikule vastuvõtmiseks. Isegi juhul, kui pidada T. Pt töö vastuvõtmiseks õigustatud isikuks, ei saa kostjat lugeda tööd vastuvõtnuks, kuivõrd T. P ei allkirjastanud K. Ke poolt esitatud akt-saatekirja, vaid koostas selle pöördele vaegtööde akti. T. P poolt vaegtööde akti koostamist ja allkirjastamist ei saa lugeda tema tahteavalduseks töö hagejalt vastu võtta. Hageja ei tõendanud, et ta oleks akt-saatekirja T. Ple andnud mitte 17.09.2010, vaid mingil teisel kuupäeval. Maakohus hindas valesti ainsat hageja poolt esitatud sellekohast tõendit, milleks on hageja 11.09.2010 elektronkiri T. Ple, milles hageja nimetas Ki toodud akti. Ainuüksi sellele fraasiga luges kohus tõendatuks akt-saatekirja esitamise T. Ple mingil varasemal kuupäeval. Eelnimetatud kirjast ei selgu aga, millise aktiga on tegemist ning kellele ja millal see toodi. Samuti ei kinnitanud kostja ega T. P antud kuupäeva seisuga mitte mingi akti kättesaamist. Maakohus juhindus hageja poolt esitatud väidete tõendatuks lugemisel tõendist, mis koostati hageja seadusjärgse esindaja enda poolt. Olukorras, kus poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja täitis oma aktiivkohustuse, ei saa lugeda kohustust täidetuks hageja enda sellekohase kinnituse alusel.
51.Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-tes 1 ja 3 sätestatud põhimõtet. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (VÕS § 76 lg 4). Seega lasub tõendamiskoormis enne töö vastuvõtmist töövõtjal ja peale töö vastuvõtmist tellijal. Kuna kostja ei võtnud hagejalt töid vastu, lasub tõendamiskoormis hagejal.
52.Maakohus tuvastas õigesti, et T. P ja K. K allkirjastasid 17.09.2010 vaegtööde akti, millega fikseeriti hageja tööl esinevad puudused. Hageja muutis 27.09.2010 oma seisukohti ja keeldus ülejäänud vaegtöid kõrvaldamast. Maakohus leidis ekslikult, et tõendamiskoormis vaegtööde aktis loetletud puuduste osas lasub kostjal. Juhul kui
töövõtulepingulises suhtes olev professionaalne töövõtja (hageja) allkirjastas vaegtööde akti, milles ta aktsepteeris tema poolt teostatud tööl esinevaid aspekte vaegtöödena, võttes kohustuse need kõrvaldada, tuleb sellise akti õigsust eeldada. Sellisel juhul peab töövõtja hilisema pooltevahelise vaidluse korral suutma põhjendada ja tõendada, et ta teostas tööd nõuetekohaselt ja et sellel ei esine puudusi. Ehitustöö ühine akteerimine viiakse tavapäraselt läbi hilisemate vaidluste ärahoidmiseks ja puudub mõistlik põhjendus eitada kahepoolse vaegtööde akti siduvust töövõtja jaoks. Vaegtööde akti puhul on tegemist dokumendiga, mis koostati lepinguliste suhete täitmise käigus ja millel on oluline tähtsus olukorras, kus vaieldavaks võib osutuda aspekt, mis reguleeriti lepingus kujunenud olukorda arvestades kas ebapiisavalt või üldsõnaliselt. On vähetõenäoline, et üheski töövõtulepingus oleks võimalik ette näha kõiki lepingu täitmise käigus tekkida võivaid olukordi ja kõiki kvaliteedinõudeid ammendavalt reguleerida. Isegi kui see oleks võimalik, ei tähendaks vastavus mingile abstraktsele kvaliteedinormile veel kooskõla lepinguga. Kui töövõtja kinnitas lepingu täitmise käigus, et tema töös esinevad aspektid on käsitletavad vaegtöödena, siis kinnitas ta, et poolte vahel pidi eksisteerima kokkulepe käsitleda nimetatud aspekte töö lepingutingimustele mittevastavustena ja temast on pahauskne oma sellekohane kinnitus hiljem tagasi võtta.
53.Kostja esitas kohtule dokumentaalse tõendina K. S ekspertarvamuse, millest nähtuvalt käsitles ekspert võrkaia keevisvõrgu paigaldust vale „lainega“ vastustaja tööl esineva puudusena. Tegemist on nii tehnilist laadi kui ka esteetilist laadi puudusega. Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei lugenud kohus tõendatuks eksperdi arvamuses toodud seisukohta seetõttu, et tal ei ole võimalik kontrollida eksperdi järeldusi, jääb kostjale arusaamatuks, kuivõrd eksperdi arvamuse lisana esitati kirjavahetus keevisvõrgu tootjaga, mis kinnitab eksperdi järeldusi. Maakohus luges täpselt samas küsimuses hageja väited tõendatuks hageja poolt kohtule esitatud tõendiga (MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus nõukogu esimehe 07.04.2011 vastus), mida kohus ei pidanud vajalikuks kontrollida ega selle kontrollitavust hinnata, kuigi tõendi väljastanud isiku hinnangul on tegemist esialgse arvamusega ilma põhjalikku teaduslikku ekspertiisi läbi viimata. On arusaamatu, millisel alusel võib toidu- ja fermentatsiooni- ehk käärimistehnoloogia arendamisega seonduva MTÜ nõukogu esimehe teatud väidetest koosnev esialgne arvamus kontrolli mitte vajada, samas kui riiklikult tunnustatud ehitusala eksperdi ja ehitusinseneri arvamus, mis koosneb samuti teatud väidetest, sellist kontrolli vajab.
54.Kuigi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 teine lause sätestab, et üleantavad tööd ja materjalid peavad vastama lepingutingimustele ja vastavat liiki asjale või teenusele tavaliselt esitatavatele kvaliteedinõuetele ning tootjapoolsetele juhendmaterjalidele, ei arvestanud kohus tõendina kohtule esitatud kirjavahetust keevisvõrgu tootja tooteinspektori I Biga põhjendusel, et kohtule on ebaselge, kes nimetatud isik on ja millised on tema teadmised ja volitused (antud juhul selguvad isiku nimi, tööandja ja ametikoht kohtule esitatud kirjavahetusest). Samas ei tõstatanud kohus tõendite hindamisel samu küsimusi hagejale arvamuse väljastanud A. Se kohta.
55.Kohus ei kogunud keevisaia kohta vahetult infot ega teostanud paikkonna vaatlust (TsMS § 290). Ometi leidis kohus, et keevisaia võrgu paigaldus vale lainega ei kujuta endast visuaalset puudust. Kostjale jääb arusaamatuks, millisele vaatlusele maakohus oma otsuses viitas ja millal ning kuidas see kohtu poolt läbi viidi. Ekspertarvamusele lisatud foto vaatamine kohtu poolt ei kujuta endast vaatlust. Asjaolu, et jalgvärava/naaberaia ja hageja poolt paigaldatud võrkaia keevisvõrk paigaldati erineva
„lainega“, ei ole poolte vahel üldse vaidlusalune ja mitte ükski puudus ei lakka olemast puudus ainuüksi seetõttu, et kaugelt vaadates ei ole puudust näha.
56.Maakohus tuvastas võrkaia postide kattekihi vigastamise, kuid on arusaamatu, mille alusel kohus tuvastas, et tegemist on väheolulise puudusega. Võrkaia postide roostetamisel tuleb aiapostid välja vahetada, postide väljavahetamiseks tuleb eemaldada ka keevisvõrk, mis on postide külge kinnitatud tangiklambritega. Tangiklambrite eemaldamine kahjustab keevisvõrku, mistõttu ei ole sama keevisvõrgu teistkordne paigaldamine võimalik, vaid see tuleb välja vahetada. Kokku hõlmab võrkaiaga seonduvate tööde maht (37 960,80 krooni koos käibemaksuga) töövõtulepingu alusel teostatavate tööde kogumahust (104 566,80 krooni koos käibemaksuga, kui juhinduda alghinnast; 99 600 krooni koos käibemaksuga, kui juhinduda kokkuleppehinnast) vastavalt töövõtulepingu lisale nr 1 sõltuvalt aluseks võetud hinnast 36,30-38,11%. Eelnimetatud suurusjärk viitab üheselt olulise puuduse esinemisele.
57.Tariraudade kinnituse osas tuvastas kohus õigesti, et hageja teostas nimetatud töö, kuid tuvastas ebaõigesti, et töö ei kuulunud töövõtulepingu alusel teostatavate tööde koosseisu. Hageja ei vaielnud vastu, et nimetatud töö teostati tema poolt puudustega, vaid väitis, et ta ei teostanud antud tööd töövõtulepingu alusel, mistõttu puudub vajadus tõendada asjaolu, millele vastaspool vastuväiteid ei esita, täiendavalt eksperdi arvamusega. On väheusutav, et pooled oleks sõlminud piirdeaia elementide valmistamiseks ja paigaldamiseks ühe töövõtulepingu ja tariraudade paigaldamiseks mingi teise väidetava töövõtulepingu, mille olemasolu hageja ei tõendanud ja maakohus ei tuvastanud. Kuna hageja ei tõendanud millegagi teise töövõtulepingulise suhte olemasolu poolte vahel, tuleb asuda seisukohale, et tarirauad paigaldati käesoleva töövõtulepingulise suhte raames, mistõttu on puudused tariraudade kinnitamisel käsitletavad puudustena ka antud õigussuhte ja –vaidluse raames.
58.Maakohus ei lugenud ekslikult võrkaia postide ebaõiget paigaldamist hageja tööl esinevaks puuduseks seetõttu, et ekspertiisiaktist ei selgu, millistele normidele vastavust ekspert võrkaia postide paigalduse puhul hindas. Antud asjaolu ei ole määrav, kuivõrd ekspert fikseeris asjaolu, et enamik võrkaia metallist tugipostidest annab välisele survele järele ja et poste on väga lihtsalt võimalik loodist välja lükata, mistõttu pole tagatud nende piisav jäikus ning kohtkindlus. Samuti tuvastas ekspert eelnimetatud asjaolu põhjuse, milleks on tugiposti paigaldamine ebapiisava sügavusega vundamendile. Võrkaia postide vundamendi rajas hageja. Juhul kui vundament ei taga võrkaia piisavat jäikust ja kohtkindlust, on tegemist hagejast, mitte aga kostjast tuleneva asjaoluga. Faktist, et võrkaia postide paigaldamisele ei pruugi olla kehtestatud normatiive või sellest, et ekspert neile ei viita, ei saa järeldada, et sellist tööd võib teha ükskõik millise kvaliteediga, kuivõrd asjaolu, et betoonist vundamendile rajatud aiapostid peaksid olema jäigad ja kohtkindlad, võib TsMS § 231 lg 1 alusel lugeda üldtuntuks. Kostja andis hagejale võimaluse võtta osa oma tööle sõltumatu hinnangu andmisest. Sellist võimalust kasutades oleks hageja saanud oma seisukohti kaitsta ja põhjendada, millest juhindudes loeb ta oma tööd kvaliteetseks. Vastus apellatsioonkaebusele
59.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Samas ei nõustunud hageja maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus kohus käsitles aiaposti roosteplekki ja värava vastuse ebapiisavat reguleerimist töö puudustena. Ringkonnakohtu seisukoht
60.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
61.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti, rahuldas hagi põhjendatult ja jättis vastuhagi õigesti rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
62.Kostja leiab ebaõigesti, et mistahes puudus töös on oluline lepingurikkumine, kui selle kõrvaldamiseks on antud täiendav tähtaeg, kuid töövõtja puudust ei kõrvalda. VÕS § 646 lg 1 sätestab tellija õiguse nõuda töö parandamist, kuid selle õiguse realiseerimiseks on muu hulgas oluline, et lepingutingimustele mittevastavus oleks oluline. Maakohus tuvastas õigesti, et töös oli kaks puudust – võrkaia postide lõikamisel vigastati kaitsekihti ja värava vastus oli ebapiisavalt reguleeritud ning leidis põhjendatult, et nimetatud puudusi ei saa käsitleda olulise lepingurikkumisena. Puudused ei takista aia ja väravate sihtotstarbelist kasutamist ning põhilises osas vastab töö lepingutingimustele.
63.Ka sel juhul, kui võtta aluseks kostja arvutused puuduste kõrvaldamise rahalise maksumuse kohta (vt käesoleva otsuse p 56), ei ole tellija õigustatud VÕS § 646 lg 1 järgi nõudma töö parandamist, kuna sellega kaasneks töövõtjale ebamõistlikud kulud. Arvestades puuduse olemust (roosteplekk aiaposti ülemises ääres olukorras, kusjuures äär on aiaposti plastikust korgiga kaetud) on kostja soovitud töö parandamise kulud ebaproportsionaalsed.
64.Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus eristanud töö ülevaatamist selle vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus asja materjali järgi õigesti, et T.Pl oli kostja volitus hagejalt töö vastuvõtmiseks. Kostja väide, nagu oleks T.Pl olnud kostja volitus üksnes töö ülevaatamiseks ja pretensioonide esitamiseks, mitte töö vastu võtmiseks, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kostja 05.10.2010 pretensioonis hagejale on märgitud, et hageja esitas töövõtjana 17.09.2010 tellijale (seega kostjale) 10.09.2010 kuupäeva kandva akti teostatud tööde vastuvõtmiseks (I kd lk 30). Tegemist on sama aktiga, mille osas maakohus tuvastas, et see esitati T.Ple 10.09.2010, mitte 17.09.2010, mil koostati vaegtööde akt. Seega on kostja 05.10.2010 pretensioonis märgitu kohaselt olnud seisukohal, et hageja tahteavaldus töö vastuvõtmiseks on tehtud õigele isikule. Seda, et tellijana, kellele esitati akt töö vastuvõtmiseks, on peetud silmas kostjat, mitte T.Pt, nähtub samast dokumendist, kus T.Pt on käsitletud tellija kliendina. Asjaolu, et T.P ei allkirjastanud 10.09.2010 akt-saatekirja, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Maakohus leidis tõendeid hinnates õigesti, et hageja tegi 10.09.2010 kostjale tahteavalduse töö vastu võtta ja töö tuleb lugeda lepingu p 7.2 järgi kostjale üleantuks, kuna kostja ei teatanud hagejale 3 päeva jooksul töö vastuvõtmisest keeldumisest. Hageja tasunõue on muutunud seega VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks. Kohus hindas selles osas hageja ja T.P e-kirjavahetust õigesti. Kostja ei ole tõendanud, et selles kirjavahetuses nimetatud „Kalmeri toodud akt“ oleks mingi muu akt, mitte vaidlusalune 10.09.2010 akt-saatekiri.
65.Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jaotamisel ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus kontrollis põhjalikult kõigi kostja väidetud puuduste olemasolu ning andis hinnangu kõikidele selle kohta esitatud väidetele ja tõenditele, sh vaegtööde aktile. Muu hulgas arvestas kohus dokumentaalse tõendina ka kostja esitatud 26.11.2010 ekspertarvamust. Samuti arvestas kohus põhjendatult hageja esitatud MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse vastust hageja järelepärimisele keevisvõrgu materjali omaduste kohta. Kostja ei vaidlustanud maakohtus nimetatud dokumendi kui tõendi lubatavust ega sellele alla kirjutanud A.Se kvalifikatsiooni. Samuti oli maakohtul õigus tugineda oma järelduste tegemisel ekspertiisiaktile lisatud pildimaterjalile. Alusetu on kostja etteheide, et maakohus ei kogunud keevisaia kohta vahetut infot ega teostanud paikkonna vaatlust TsMS § 290 tähenduses. Sellist taotlust pooled kohtumenetluses ei esitanud. Kohus põhjendas, miks ta ei arvestanud tõendina kellegi K ja I Bi vahelist kirjavahetust. Lisaks maakohtu otsuses märgitule ei oleks kohus saanud nimetatud kirjavahetust tõendina arvestada ka seetõttu, et kostja ei esitanud selle eestikeelset tõlget, millele viitas ka hageja 12.04.2011 kohtule esitatud menetlusdokumendis (t lk 139). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ega teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. Iseenesest asjaolu, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, selleks alust ei anna.
66.Tellija võib kokkulepitud tasu maksmisest keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Maakohus leidis õigesti, et kostjal ei olnud lepingust taganemiseks 19.10.2010 õiguslikku alust ja seega ei kuulu vastuhagi rahuldamisele. Muid tasu maksmisest keeldumise aluseid ei ole kostja esile toonud. Seega ei ole tal õigust keelduda hagejale kokkulepitud tasu ja lepingujärgse viivise maksmisest ning ta peab hagejale hüvitama ka varalise kahju.
67.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
68.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.