Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Jõe tn-le Tuukri tn asemel ja sealt Narva mnt kaudu Pirita suunas. Tuukri tn-le jõudes hakkas juht sõidukit ka pidurdama. Vesi pääses auto mootorisse läbi õhuvõtutoru, mis asub maapinnast 55cm kõrgusel ja vesi tõusis märgitud kõrgusele põhjusel, et vastassuunast tulnud auto tekitas laine, mis tõusis kõrgele. Juhil puudus alus arvata et 1 h kestnud vihmasadu, mis oli lõppenud ajaks, mil ta Tuukri tn-le sõitis, ujutas Tuukri tn nii üle, et see oli nii sügav 55 cm. Tuukri tn üleujutus tekkis paar tundi enne juhtumit väikse aja jooksul kogunenud vihmavee tõttu ning selleks ajaks kui õnnetus juhtus, oli sadu lõppenud. Kostja kahju ei hüvitanud põhjusel, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Hageja arvates on TS20092 p-s 46 sätestatud (tüüptingimus) välistus ebaselge, kuna sõnastus on selline, mis ei võimalda ühemõtteliselt aru saada. Ebaselget tingimust tuleb tõlgendada kostja kahjuks. Mõistlik kindlustusvõtja ei pidanud saama aru, et väljend “sõideti veega kaetud alal“ hõlmab ootamatut sattumist vihmasaju tõttu üleujutatud Tallinna kesklinna tänavale. Oma vastustes hagejale on kostja ka tingimust nn ümber sõnastanud, mis annab alust arvata, et tingimus on mitmeti tõlgendatav, seega tuleb seda tõlgendada kostja kahjuks. Kahju on auto taastamisremondi kulu. 03.01.2012 suurendas põhinõuet 3003,85€-ni. Asjaolude kohaselt on omavastutus arvestatud maha. 28.07.2010 teatas kostja, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Seega muutus kohustus sissenõutavaks ÜU 20021 p 72 järgi ning viivis on 0,1% päevas, kuid mitte üle 10% maksmisele kuuluvast summast. Kostja on viivitanud enam kui 100 päeva, viivis on seega 10% makstavast summast. 04.01.2012 avalduse kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 15.08.2010 ÜU 20021 p 66 järgi. Hageja palub välja mõista 3003,85€ ja viivise 285,34€ ning menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: poliis XXX kindlustuslepingu tingimused, arve kahju kirjeldusega, kulu dokument, foto ristmikust, „Reporteri“ videolõik, tunnistaja MK ütlused, EMHI andmed sademete kohta, Tallinna Linnaplaneerimise Geodeesia ja kartograafia osakonna kaart, Eesti Päevalehe artikkel 07.10.2011. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. Poolte vahel on sõiduki Ford Focus reg.m. XXXsõidukikindlustuse leping (poliis XXX) kindlustusperioodiga 7.01.2010-26.l01l.2011 koos üldtingimuste ÜU 20021 ja sõidukikindlustuse üldtingimustega TS 20091. Kahju teates on M. K avaldanud, et vette sõites jäi auto seisma. IA AS-i info kohaselt jäi mootor seisma kuna õhuvõtutoru kaudu sattus suurem kogus vett mootorisse, kahjustada sai mootoriplokk, kolvid, väntvõll, jne. Õhuvõtutoru on maapinnast 55 cm kõrgusel. Sõiduki liikumisel üleujutatud teelõigul tekib sõiduki liikumise tõttu selle ette veesammas ning vesi satub õhuvõtusüsteemi torusse. Ettenägematu ei olukord teelõigul, kus veetase on nii kõrge, et tungib maapinnast 55 cm kõrgusel asuva õhuvõtusüsteemi otsani. Sellisel viisil kahju tekkimist ei saa pidada ootamatuks. Juhile pidi olema teada ja ettenähtav, et sügavas vees sõites tekib suure tõenäosusega kahju. Ei ole veenev, et juht sattus ootamatult Tuukri tn-le ja sõitis sügavasse vette. Et tänav oli üleujutatud, oli ette näha. Nähtavus tänaval on hea, mida kinnitab hageja enda esitatud foto. Juht pidi märkama, et vastutulevad autod sõidavad sügavas vees Tuukri tn.-l. Hageja enda esitatud videolõigus küsitletud inimesed tõdesid kartust sõita sellise sügavusega vette Tuukri tn.-l. TS 20092 p 46 järgi ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Sellega välistatakse kahju hüvitamine olukorras, kus veega kaetud alal ja ka teel sõites vesi tungib sõiduki mootorisse. Üldteada on asjaolu, et mootorisse ei satu vesi sõites vihmamärjal tel. Selleks, et vesi sattuks mootorisse, peab veetase teel olema oluliselt kõrgem, ulatudes õhuvõtusüsteemi avani (antud juhul 55 cm). Ei ole usutav, et juht ei mõistnud 2 (6)

Tuukri tn-le sõites, millised olud seal valitsevad, vastutulevate autode järgi pidi ta aru saama, et vesi on tänaval sügav ja et sellesse sõites võib sõiduk saada kahjustusi. Isegi kui oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, ei kuuluks kahju hüvitamisele VÕS § 444, § 445 järgi, sest juht suurendas riski saabumist sügavasse vette sõites 100%. Kui juht poleks sõitnud teelõigul või oleks lülitanud mootori välja, poleks juhtumit aset leidnud. Tegemist ei ole ootamatu ja ettenägematu olukorraga juhi jaoks. Tuukri tänava sügavus ja vihmasaju korral sinna sattuv vesi on sügav, see on üldteada asjaolu (vt Wikipedia andmed, kättesaadav arvutivõrgus: http://et wifipdia.org/wiki/Tuukri_t%C3%A4nav/. Automoto.ee foorumis on kättesaadav jutt sõidukitest, kes on sattunud Tuukri tn ja seiskunud ja et neid tuleb sealt ära vedada. Delfi internetiportaalist on leitav artikkel, kus soovitatakse mitte Tuukri tn sattuda vihma ajal, samasugust infot sisaldab ka Eesti Päevalehe artikkel juulist 2009.a. Juht pidi aru saama, et Tuukri tänaval on sügav vesi ja sinna mitte sõitma, mõistlik juht väldib sellist olukorda. Juht käitus raskelt hooletult. Tõendid: kahju teade, vaatlus, väljavõtted internetis avaldatud artiklitest, väljavõte Maa-ameti kaardiserverist, tugines ka hageja esitatud videolõigule. Kohtu põhjendused VÕS § 422 lg 1 järgi kohustub kindlustuslepinguga kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ja kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid VÕS § 476 lg 1 alusel peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel ning lg 3 järgi peab kindlustusandja hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kahtluse korral tõgendatakse tüüptingimust tingimuste kasutaja kahjuks. Vaidlust pole selles, et poolte vahel oli sõlmitud sõiduki Ford Focus reg.m. XXXvabatahtliku kindlustuse leping 27.01.2010-26.01.2011 ja selle juurde kuuluvad tüüptingmused UÜ 20021 ja TS 20092, mis on saanud lepingu osaks ja mida kasutab kostja (poliis XXX, lk 8-10). TS 20021 p 46 sätestab tingumuse, millisel juhul ei loeta kahjujuhtumit õnnetusjuhtumiks ning kindlustusjuhtumiks. Tingimuste p 46 I lause sõnastus on järgmine: „Kindlustusjuhtumiks ei loeta kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, mis on tekkinud kindlustusobjekti mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kui kindlustusobjektiga sõideti või kindlustusobjekti kasutati veega kaetud alal“. Sama p 46 II lause sätestab, et I lauses toodud välistust ei kohaldata, kui kahju on tekkinud teelt väljasõidust, ümberminekust või kokkupõrkest teise sõiduki või muu objektiga. Vaidlusaluse p 46 I lauses kasutatakse sõnu „veega kaetud ala“ ja samas märgitakse II lauses, et I lauses sätestatut ei kohaldata, kui kahju tekib nö teelt väljasõidu tõttu, ümberminekust või kokkupõrkest teise objektiga. Punkti 46 kahte lauset omavahel kõrvutades on võimalik mõistlikul kindlustusvõtjal aru saada, et 3 (6)

igal juhul hüvitatakse kahju siis (kui vesi tungib sõiduki mootori toitesüsteemi), kui sõiduk sattub „veega kaetud alale“ teelt välja sõites, ümberminekul, kokkupõrkest teise objektiga, ning kahju ei hüvitata siis, kui isik ise sõidab sellel „veega kaetud alal“. Mõistlik isik saab kahte mainitud lauset omavahel lugedes järelda, et see nn „ veega kaetud ala“ ei ole tee, tänav linnas või maantee, mis on ettenähtud sõidukitele igapäevaseks kasutamiseks, sest p 46 II lause välistus viitab otseselt tee-välisele ehk nn muule alale. Tingimuste p 46 ei ole toodud ühtegi näidet, millest saaks lugeja ehk kindlustuvõtja aru, et „veega kaetud ala“ all peab kindlustusvõtja p 46 I lauses silmas igapäevaselt kasutatavaid teid, sj sõiduteid, samas kui p –s 45 on kindlustusandja toonud näite, millisel juhul on tegemist õnnetusjuhtumiga (objekti uppumine näiteks keldrigaraazis), kui on tekkinud üleujutus vms. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TS 20092 p 46 I lauset tuleb koosmõjus II lausega tõlgendada VÕS § 39 lg 1 alusel kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks, sest kindlustusvõtja sai p-s 46 sätestatust aru selliselt, et kahju, mis on tekkinud vee sattumisest sõiduki mootori toitesüstemi linna avalikul tänaval sõites, on õnnetusjuhtum ehk kindlustusjuhtum, sest linna tänav, millel on vihma sajust tekkinud vesi, ei ole „veega kaetud ala“ tingimuste järgi. Vaidlust ei ole selles, et 18.07.2010 sõitis M. K hagejale ehk kindlustusvõtjale kuuluva sõidukiga Ford Focus reg.m XXX kl 20 paiku Tallinnas mööda Ahtri tänavat Tuukri tänavale, kus vastusõitva sõiduki liikumisest tingitud veesammas põhjustas vee sattumise Ford Focuse mootori toitesüsteemi ja põhjustas sõidukile kahjusid. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda põhjalikumat hinnangut hageja esitatud „Reporter“ videolõigule sellest, kuidas vaidlusalusel päeval Tuukri tänaval sõitva auto ees tekkinud veesammas võib üle ujutada vastassuunas tuleva sõiduki. Seega leiab kohus, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, sest tingimuste p 46 I lauses toodud olukorda, millele tugines kostja, tegelikult ei esinenud. Seda, et tegemist poleks kindlustusjuhtumiga lepingu mõne muu sätte tähenduses, pole vaidluses tõusetunud. Kohtu arvates on seega kostjal tekkinud lepingu ja VÕS § 76 lg 1, 476 lg 1, 3, § 422 lg 1 järgi kohustus hüvitada kindlustusvõtjale kahju. Kostja väitis, et juhi, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, käitumine põhjustas riski saabumist ja kostjal on õigus keelduda kahju hüvitamisest VÕS § 444, 445 lg 2 alusel. VÕS § 444 keelab kindlustusvõtjal ja isikul, kelle eest ta vastutab, pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega selle suurendamist ning § 445 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kohtule esitatud sõidukit juhtinud MK seletuskirjast nähtub, et vette sõites jäi auto seisma (lk 42-43). Kohtus ülekuulatud M. K ütlustest nähtuvalt sõitis ta Ahtri tänavalt Tuukri tänvale, kuid enne Ahtri ja Jõe tänava ristmiku ületamist, seisis ta foori keelava tule tõttu foori all, jälgis foori tulesid ning ei näinud midagi erilist Tuukri tänaval, vihmasadu oli lõppenud. Alles siis, kui ta ristmiku ületas ja jõudis Tuukri tänvale, märkas, et ees on palju vett ning hakkas autot pidurdama. Ühtki teist autot, mis oleks Tuukri tänvale seisma jäänud, ei olnud. Enne kui tunnistaja jõudis pidurdada, tuli vastu teine auto, mis tekitas veelaine, mis läks üle tunnistaja sõiduki kapoti ja siis jäi tunnistaja auto seisma. Veel ütles tunnistaja, et kui ta oma auto ukse lahti tegi, siis oli vett ca 20 cm kõrguseni ning vesi autosse sisse ei tulnud. Ütluste kohaselt lükati teiste isikute abiga autot, et mitte seda tagasi pöörata liiklusesse sinna, kust tuldi, ning märkis, et tagurpidi on autot raske lükata. Ütlustest nähtuvalt loodeti, et vesi läheb madalamaks, kuid selgus, et vesi läks sügavamaks, mida tunnistaja ei osanud oodanud. Vaatluse käigus selgus ja tehtud fotolt nähtub, et Ahtri-Jõe tänava ristmikult otse vaadatuna näeb 4 (6)

Statoili bensiinijaama, mis jääb Tuukri tänva vasakule poolele (Pirita sõidusuunal). Seega vaadatuna Ahtri ja Jõe tänava ristmikult Tuukri tänvale, on viimane nähtav vaid osaliselt, kuid mitte kogu tänava ulutuses ja seda vaid osas, mis jääb bensiinijaama ette kuni osaliselt Lootsi ja Tuukri tänava ristmikuni. Vaatluse käigus selgus, et Ahtri-Jõe ristmikult arvestatuna kuni Ford Focusega juhtunud õnnetuse kohani oli ca 150 m. Umbes sellest kohast muutub ka tänava kõrguste vahe. Tuukri tänav langeb suunaga Pirita poole, mis nähtub hageja esitatud kõrguskaardilt (lk 96). Kui ristmiku juures on kõrgus 1,63 m merepinnast (vt märk foori juures), siis vahetult Lootsi ja Tuukri tänava ristmiku alguses 0,96m merepinnast ja edasi langeb veelgi. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Ahtri-Jõe tänava ristmik ei ole selline, millelt (foori taga seistes suunaga Tuukri tänava poole) oleks näha Tuukri tänava seisund ja liiklus olulisel määral Lootsi ja Tuukri tn ristmiku läheduses ja pärast seda. Mis puutub kostja esitatud Maa-ameti serveri väljavõttele Tallinna Linna üleujutamisohtlikest aladest, siis märgitul ei ole olulist tähendust, kuna pigemini näitab märgitud kaart seda, et Tuukri tn ja selle ümbrus on madal ja vee tõusmisel üle merepinna kattuvad veega kõige enne need alad, sh Tuukri tänav. Eeltoodud vaatluse andmeid ja tunnistaja ütlusi omavahel kõrvutades asub kohus seisukohale, et veenvad on hageja seisukohad, et vaidlusaluse juhtumi ajal oli õnnetuse saabumine suhteliselt etteaimamatu ja foori taga ristmikul seistes oli toimumise koht etteaimamatu. Nimelt alles ristmikult Tuukri tänavale jõudes sai juht näha, et Tuukri tänaval on vett ulatuses, mis on ebatavaline. Hinnnates tunnistaja ütlusi, mille kohaselt asus ta kohe vett nähes ja ohtu aimates autot pidurdama ja seda, et ta ei jõudnud veel autoga seisma jääda, kui vastassuunast tulnud auto tekitatud laine käis üle Ford Focuse kapoti, leiab kohus, et juht võttis siiski ohu vältimiseks ja sõiduki seisma jäämiseks pidurdamise näol tarvitusele abinõud, et vältida autoga vette sõitmist. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste ja vaatluse käigus tuvastatuga on kummutatud kostja väide, et kindlustusvõtja suurendas VÕS § 444 tähenduses riski saabumist. Asjaolu, et tunnistaja on kahju avalduses märkinud, et vette sõites jäi auto seisma, ei tõenda kostja väiteid juhi ebamõistlikust käitumisest ning riski suurendamisest VÕS § 444 järgi, sest märgitu on ümber lükatuid ülalpool toodud vaatluse ja tunnistaja ütlustega. Seega puudub alus VÕS 444 ja 445 lg 2 järgi kostja vabastamiseks kindlustuslepingu täitmise kohustusest hageja ees. Kuna kohus tuvastas, et VÕS § 444 järgi ei ole kindlustusvõtja riski suurendanud, siis ei oma vaidluses tähendust poolte esitatud tõendid ja artiklikid Tuukri tänavaga seotud üleujutusprobleemidest ega ka hageja esitatud videolõik osas, (millele tugines kostja), kus küsitletud naisterahvas tõdes kartust autoga Tuukri tänaval sõita sellel oleva veehulga tõttu. Käesoleval juhul leidis tõendamist, et tunnistaja ehk juht tegi endast oleneva, et mitte vette sõidukiga sõita, kuid vastassuunast tulnud sõidukist tingitud veelaine põhjustas hageja sõiduki mootori seismise. Kahju ulatuse üle pooled ei vaielnud, seega on sõiduki parandamise kulud VÕS § 476 lg 1 ja § 132 lg 3, §128 lg 2, 3 järgi hageja omavastutust maha arvestades vastavalt 3003,85€ (vt hagi põhinõude täpsustus 03.01.2012 ). Eeltoodu alusel on hageja põhinõue tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitamiseks kindlustushüvitist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1, 476 lg 1, 3 alusel 3003,856€. Tingimuste UÜ p 66 alusel muutub kindlustusvõtja täitmise kohustus sissenõutavaks juhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlakstegemiseks vajaminevate toimingute lõpetamisega. Vaidlus puudus selle üle, et kindlustusandja kohustuse sissenõutavuse aeg oli 15.08.2010. Esialgses hagis palus hageja välja mõista viivise 285,34€, mille arvestuse suuruse ja perioodi üle vaidlus puudus. Hageja ei ole viiviisenõuet suurendanud. Kuna kostja ei ole kahju 5 (6)

hüvitist maksnud, siis rikub ta kohustust, olles seega viivituses ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja § 76 lg 1 ning UÜ p 72 alusel väljamaksmisele kuuluvalt summalt kokkulepitud viivist 0,1% päevas kuid mitte rohkem kui 10% sellest summast. Eeltoodu alusel on hageja nõue viivise väljamõistmiseks 285,34€ tõendatud ja põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse hüvitamise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Juhul kui hageja on tasunud lõivu hagi esitamisele enamas ulatuses kui RLVS Lisa 1 järgi tulnuks lõivu alates 24.03.2011 tasuda, siis on tal õigus taotleda seda tagasi TsMS § 150 lg 1 p1, lg 4, 6 alusel, korra ja tähtajal.

Tsiviilasja hind on 3003,85€ (põhinõude hind).

Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.