Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-12-11320 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 25.04.2012 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank(hageja) ja V. L. 1) ning M. S. 2) (ühiselt ka kostjad) 27.04.2005 laenulepingu, millega kostjad said hagejalt laenu 325000 krooni tagastamise tähtajaga 12.03.2025. 26.07.2006 suurendati laenusummat 395000 kroonini ja 01.08.2007 625000 kroonini. Vastavalt lepingule kohustusid kostjad lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Lepinguga kohustusid kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara. Juhul, kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, oli hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping laenusaaja eest ja arvel ning laenusaajal on kohustus hüvitada hagejale hageja selleks tehtud kulutused. Kuna kostjad ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 20.03.2009 laenulepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 30 065,94 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 19824,81 eurot, intressid 1134,57 eurot, viivis 7828,16 eurot ja kindlustusmakse 1278,40 eurot. Alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjatelt viivise väljamõistmist 8 % aastas põhivõlgnevuselt. Peale selle nõuab hageja kostjatelt menetluskulu s.o riigilõivu väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjatele on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 26.03.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud nii enda kui ka kostja 2 nimel kostja 1 V. L. , kes on kostja 2 M. S. . TsMS § 312 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks kostjale

2 (4)

2-12-11320 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 9-22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostjad võlgnevad hagejale tagastamata laenuna 19824,81 eurot, intressina 1134,57 eurot ja kindlustusmaksena 1278,40 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks VÕS § 65 lg 1 ja 2, VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist kuni hagi esitamiseni taotleb hageja summas 7828,16 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 19.03.2012 kostjatelt viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so käesoleval ajal 8% aastas) põhivõlgnevuselt. 3 (4)

2-12-11320

TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud kostjate kanda jätta menetluskuluna riigilõivu 2236,90 eurot, mille tasumist tõendab maksekorraldus (tl 7). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 14.03.2012 2236,90 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 2236,90 eurot riigilõivu katteks. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.