Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

emotsioone ja läbielamisi, mille tulemuseks on halb tuju, energia kadumine, unehäired, kõrgendatud ärrituvus. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. VÕS § 136 lg 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitise summa määramist TsMS § 366 alusel kohtu äranägemisel. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju summas 3033,86 eurot ja igakuiselt 100 eurot ning mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja esitas tõenditena kriminaalasja nr 1-07-13620 otsuse (tl 6-19), kulusid tõendavad dokumendid (tl 20-23, 26-30), tõendi autokooli läbimise kohta (tl 25), hageja tervisekahjustusi ja ravi kulgu tõendavad dokumendid (tl 31-33), väljavõtte pensionitunnistusest (tl 34-35), väljavõtte pöördumistest töötukassasse (tl 36), väljavõtte isikut tõendavast dokumendist ( tl 36), arstitõendid (tl 106-107, 136), volikiri (tl 140, 165). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja on oma vastustes vaidlustanud kõik hageja nõuded . Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas 19.10.2009.a kostja vastu hagi Ohvriabiseaduse alusel hüvitatud kulude regressi korras väljamõistmiseks ( tsiv.asi nr 2-09-55061).

kokku 141.16 eurot ( – tšekkides silmaravisse mittepuutuvate ravimite kohta), mis ongi kõik vajalikud hageja ravikulud 30 kuu eest ehk 4.70 eurot kuus. Kuid juba enne kehavigastuse tekitamise aega oli hagejal samuti objektiivne vajadus saada silmaravi ja kanda abivahendeid – tal oli tugev lühinägelikkus ja tsüst paremas silmas - kostja vaidlustas autokooli tasu hüvitamise vajaduse, kuna on ebaloogiline, et 2005.aastal juhiloa saamata jätmine on tingitud 2007.aastal saadud kehavigastusest. - kostja vaidlustas kütusekulude vajaduse hageja, kuna mingi suvaline auto polnud kordagi tangitud teadaoleva arsti visiidi ega ravimi soetamise kuupäeval või vahetult enne seda. - kostja seas kahtluse alla, et hagejal oleks vajadus osta nii lühikese aja jooksul nii palju erinevaid prille, mille klaaside parameetrid olid praktiliselt samad – tšekkidest tuleneb, et kõik prillid erinesid vaid raamide kalliduse ja brändi poolest. Optio prillipood arve13.10.2007 summas 1955 krooni, ei näita kelle nimele ja mida osteti ja on esitatud hageja poolt sotsiaalametile. Optio arve nr 13.11.2007 summas 1990 krooni on esitatud hageja poolt sotsiaalametile. Optio arve nr 39 summas 3500 krooni kinnitab, et hageja ostis tumedate klaasidega prillid, mis ei ole seostud tema ravivajadusega. Lisaks ei ole ravivajadusega seostud 3600 krooni maksavad Armani prillid.

Ida-Tallinna Keskhaiglast selle kohta, et peale 26.04.2007.a. osutatud ravi on osutatud üksnes seoses 26.04.2007.a. toimepandud ründega. Samas on nendes arvetes toodud põhidiagnoosidena astigmatism ja afaakia, mis võivad lühinägelikkust põdeval inimesel areneda ka ilma kehavigastuseta. Seetõttu ei saa omistada kostjale kõik saabunud tagajärjed ravikulude näol, jättes tähelepanuta, et ravi saanud isikul oli nägemisega probleeme juba enne arsti juurde pöördumist seoses 26.04.2007.a. traumaga. Pole tõendatud, kuidas mõjutas esialgne puudulik tervise seisund patsiendile osutatud ravi käiku ja tulemust ning tulevikus ravi saamise vajadust ehk millised tagajärjed on kostja teoga põhjustatud ja millised mitte.

Kui isegi eeldada, et 16-aastasel kostjal oleks mingi erakordne võimekus kuriteo toimepanemise hetkel – massikakluse keskel õõtsatades ja kukkudes tema seltskonna vastu meelestatud noormehe kätte ning seetõttu olles tasakaalust väljas - juhtida oma käeliigutust, siis tegutses tema, visates oma telefoni, ilmselgelt hädakaitse seisundis: - kostja soovis pooltevahelise konflikti lõpetada, milleks juba enne trepikojast lahkumist palus vastaspoolt lubada neil rahulikult ära minna – siis talle lubati, et keegi neid ei puuduta, - vaatamata lubadusele alustas kannatanu seltskond kostja sõprade peksmist kohe, kui nad ilmusid trepikoja uksest välja, - kostja teole vahetult eelnes kannatanu rünne (tõukamine) ja sellele järgnenud vasturünne (kui seda võib üldse pidada vasturündeks) oli kindlasti kantud kaitsetahtest. Jälgides varasemat sündmuste käiku pole alust lugeda kostja käitumist hädaolukorras provotseerivaks: tema jaoks hädaolukord tekkis alles siis, kui ta palus lubada ära minna ja hageja saatjad ei lubanud - ütlesid, et “tahavad rääkida”, mis väljendus selles, et nad kohe hakkasid kostja sõpru peksma, konkreetselt kostjat tõukas hageja ise ehk oli alustatud uus rünne kostja kehalise puutumatuse vastu. Sellises seisundis tegutsemine (see ei pea isegi olema vasturündeks) kas või kaudse tahtlusega välistab vastutust VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel. Hädakaitse olukord oli põhjalikult ja üksikasjalikult uuritud Viru Maakohtus tsiviilkohtumenetluses 209-55061, mis leidis kajastamist ka 28.03.2011.a. kohtuotsuses (esimese vastuse lisa nr.1), muuhulgas seal on olemas kostja ütlused vande all 26.04.2007.a. toimunu kohta, nimetatud ütlused võib käsitleda tõendina ka käesolevas menetluses.

Kostja pakkus 02.01.2012 hagejale kompromissi, olles nõus tasuma 1588,26 eurot ning esitas kostja tegelike ravivajaduste tõendamiseks Eesti Haigekassa hagiavalduse ja raviarvete koopiad.

Kostja esitas oma vastusele tõenditena Viru Maakohtu 2-09-55061 kohtuotsuse (tl 55-77), kviitungite koopiad Subajevi nimele Sotsiaalameti toimikust (tl 78), kolju röntgenograafia uuringu vastusse koopia tõlkega (tl 80), Virumaa Pensioniameti 19.06.2008 otsus (tl 81), OÜ Kneht B-kaart (tl 96), kuludokumentide koopiad (tl 82-94), Virumaa Pensioniameti otsus ( tl 95), otsuse lisa (tl 98), isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt (tl 99-101), Eesti Haigekassa hagiavalduse ja raviarvete koopiad ( tl 149-157), volikiri (171). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja täpsustas hüvitise igakuulise suuruse vajalikkust summas 100 eurot ühekordsete läätsede ja igapäevaste silmatilkadega ning vajadusega osta kord poole aasta jooksul prillid spetsiaalsete läätsedega. Mittevaralise kahju hüvitise jättis kostja kohtu otsustada. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohus uuris kõiki kohtule esitatud dokumente. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Rahuldamisele kuulub varalise kahju nõue osaliselt ning mittevaralise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et mittevaralise kahju nõue on TSÜS § 153 lg 1 kohaselt aegunud. Kostja on vaidlustanud kõik hageja nõuded. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 2 dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Varasem kohtuotsus on küll kasutatav dokumentaalse tõendina, kuid seega on ta vaid üks kogumis hinnatavatest tõenditest. Üldpõhimõtte alusel kriminaal- ja väärteoasjades tehtud otsusest on siduv vaid resolutsioon. Viru Maakohtu 28.04.2009 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-07-13620 kohaselt süüdistati P. S muuhulgas selles, et tema, 26.04.2007 õhtusel ajal, viibides Sillamäe, Viru pst 39 maja juures, isiklike vaenulike suhete pinnal tekkinud tüli käigus, viskas kannatanu suunas oma mobiiltelefoni, mis tabas kannatanut näo piirkonda, mille tulemusena kannatanu peas olnud prillide klaas läks katki ja klaasitükk sattus kannatanu silma, millega kannatanule põhjustati parema silma valge ja sarvkesta läbistav haav ning haav parema silma ülalaul, mille tüsistusena tekkis võrkkesta irdumine. Saadud vigastuse tagajärjel tekkis kannatanul täielik nägemisteravuse kaotus paremast silmast, mida kinnitab ka asjas teostatud kohtuarstlik ekspertiis. Oma tahtlike tegudega pani P. S toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mis põhjustas elundi tegevuse lakkamise, s.t KarS § 118 p 6 ettenähtud kuriteo. Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks.

Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Seega peab kahju õigusvastaselt põhjustanud isik VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Deliktilise vastutuse puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Kohus tuvastas, et P S on 26.04.2007 toime pannud KarS § 118 p 6 ettenähtud kuriteo, milles ta on 28.04.2009 süüdimõistetud. Kohtuotsus jõustus 07.07.2009. Seega on P S tekitanud hagejale oma tegevuse tulemusena parema silma valge ja sarvkesta läbistava haava ning haava parema silma ülalaul, mille tüsistusena tekkis võrkkesta irdumine. Kannatanul tekkinud varalise kahju ja P S käitumine ehk kahju tekkimine on kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et kannatanu tervis kahjustati P S tegevuse tulemusel. Kannatanul tekkis vigastuse tagajärjel täielik nägemisteravuse kaotus paremast silmast. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tekitanud tervisekahjustuse õigusvastaselt. Kohus leiab, et P S käitus hooletult, visates mobiiltelefoni kannatanu suunas, mis tabas kannatanut vastu prille. Kohus leiab, et keskmine mõistlik isik ei oleks kannatanut mobiiltelefoniga 5 meetri kauguselt visanud, mille tõttu viimase prilliklaas purunes ja põhjustas tervisekahjustuse. Kohus arvestas hooletuse hindamisel isiku iga, haridust, teadmisi, võimeid. Seega on hageja P S süüdi hagejale kahju tekitamises. Kohus leiab, et kostja ei tõendanud õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju,

sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 37 on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas 1-07-13620 oli kannatanuks tunnistatud varalise kahju kandjana Svetlana Kharchevnikova, hageja O H kannatanuna ei esitanud kriminaalasjas mittevaralise kahju nõuet, mistõttu on antud nõue TSÜS § 153 lg 1 alusel aegunud. TSÜS § 153 lg 1 kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud mittevaralise kahju nõude esitama kriminaalasjas või kuni 2010 aasta lõpuni. Hageja esitas hagi 21.02.2012 mistõttu on hageja mittevaralise kahju nõue aegunud. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. VÕS § 136 lg 3 kohaselt kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest. Kohus tuvastas, et kostjal tuleb hüvitada O H tervise kahjustamisest tekkinud kulud summas 2264.05 eurot. Põhjendatud kuludeks loeb kohus: igakuised kulutused kontaktläätsedele ja silmatilkadele 63.17 eurot x 21 kuud alates 2009. a maist kuni 2011.a veebruarini (kokku 1326.57 eurot), lisaks kulutused kontaktläätsedele Acuvue 2 Colors 53.07 eurot, silmatilkadele Voltaren Ophtra 12,28 eurot, silmatilkadele Naklof (Diclogenac) 4,32 eurot, vitamiinidele Doppelgerc Active 8,53 eurot, silmatilgadele Sofradex 2,45 eurot, silmasalvile hüporkortisool 3,90 eurot ( kokku 84,55 eurot). Lisaks igakuised kütusekulud sõitudeks Puru haigla silmaosakonda ja Venemaale ravimite ostmiseks summas 33.99 eurot x 21 ( alates 2009 mai kuni 2011 aprill = 713.79 eurot, kulutused prillidele summas 223.69 eurot ( 08.08.2008.a. ostetud prillide „Brown Maxi“ maksumus 223.69 eurot (3500 rbl). Kokku summas 2264.05 eurot. Hüvitamisele ei kuulu järgmised aegunud nõuded: auto juhtimiskursuse tasu 2005 aastast 287.60 eurot, kulutused prillidele 13.10.2007.a. arve alusel 124.95 eurot (1955 rbl), 13.11.2007.a. ostetud prillide maksumus 127.18 eurot (1990 rbl). Lisaks ei pea kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kulutused prillidele 13.09.2008.a. arve alusel, kuna 08.08.2008 on hageja raviks vajalike prillide kulud hagejalt välja mõistetud ning uute päikeseprillide „Armani“ maksumusega 230.08 eurot (3600 rbl) ostmist ja hüvitamist hagejale

kohus ei pea seetõttu põhjendatuks. Kohus leiab, et tegemist on toreduslike kuludega, mille väljanõudmine kostjalt on põhjendamatu. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt hageja tervisele tekitatud kahju hüvitis summas 100 eurot hagi esitamisest. Hageja esindaja sõnade kohaselt kataks hüvitis igakuuliselt kulud ühekordsetele läätsedele ja igapäevastele silmatilkade ning kataks vajaduse osta kord poole aasta jooksul prillid spetsiaalsete läätsedega. Kohus tuvastas, et enne 26.04.2007 sündmust oli hageja nägemine ``- 4``, töövõimetust tuvastatud ei olnud. Kohtus on leidnud tõendamist, et hageja tegevuse tulemusena on 30.08.2007 on hagejale määratud töövõimetus 40 % ja määratud pension, 40 % töövõimekaotus on hagejale määratud korduvalt, viimane kord 31.08.2010 kuni 31.08.2015. Kohus leiab, et kuna hageja saab igakuuliselt töövõimetuspensioni 128 eurot ning hageja ei ole tõendanud vajaduste suurenemisest tekkinud kulusid ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju, siis tuleb hageja nõue hüvitada varaline kahju perioodiliste rahaliste maksetena summas 100 eurot rahuldamata. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Hagi osalise rahuldamise korral tuleb asjas esinenud poolte menetluskulud jätta kummagi poole kanda. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 24. aprill 2012.a ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2013 kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.