2-12-4805/13 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Viru Maakohus rahuldas 03.02.2012.a määrusega taotluse ja keelas Palu Steel Constructions OÜ-l ning Palu Tootmine OÜ-l mistahes tehingud ja toimingud, mis on suunatud Palu Steel OÜ-le (pankrotis) kuuluvate kinnistute, asukohaga XXX ja XXX ning XXX Kohtla-Järve (registriosad nr 4333608, 4333708, 2691907) suhtes 02.08.2010. a sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele, sh allüürilepingute sõlmimine. Kohus määras Palu Steel OÜle (pankrotis) kuuluvate kinnistute asukohaga XXX ja XXX ning XXX XXX (registriosad nr 4333608, 4333708, 2691907) kasutuskorra selliselt, et kohustas Palu Steel Constructions OÜ-l ning Palu Tootmine OÜ-l andma viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene valdus üle Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja taotles kinnistute üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise keelamist ning kinnistute kasutuskorra reguleerimist ning tootmishoonete valduse üleandmist hagejale. TsMS § 378 lg 1 p 3 näeb ühe hagi tagamise abinõuna ette kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise, samuti lubab sama paragrahvi lg 1 p 10 kohaldada muud kohtu poolt vajalikuks peetud abinõu. TsMS § 377 lg 5 kohaselt võib hagi tagamise abinõud rakendada sama hageja mitme nõude tagamiseks kostja vastu, samuti võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu (TsMS § 378 lg 5). Kohtu hinnangul oli põhjendatud hageja seisukoht, et üürilepingute sõlmimisega on teadlikult kahjustatud võlausaldajate huve ning lepingu teiseks pooleks on lähikondne PankrS § 117 mõttes, kes teadis või pidi sellest teadma. Hagiavalduse lisana esitatud ettepanekus

üürilepingute lõpetamiseks (tl 35-37) on pankrotihaldur asjakohaselt juhtinud kostjate seadusliku esindaja tähelepanu asjaoludele, mis ilmselgelt osundavad OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huvide tahtlikule kahjustamisele. Pankrotihaldur on rõhutanud, et pankrotiseadus kohustab haldurit müüma pankrotivara suurimat kasu andval viisil. Antud juhul vähendavad sõlmitud üürilepingud pankrotivaraks olevate kinnisasjade väärtust olulisel määral. Seetõttu on põhjendatud ka halduri järeldus, et lepingute sõlmimisega kahjustati teadlikult võlausaldajate huve ning lepingu teiseks pooleks olev lähikondne teadis sellest või pidi sellest teadma. Palu Tootmise OÜ seaduslik esindaja (kes ühtlasi kontrollib hageja hinnangul ka OÜ Palu Steel Constructions OÜ tegevust olenemata juhatuse ja osanike vahetusest) V.P. keeldub kinnistute valdust hagejale üle andmast. Viidatud kinnistutel asuvates tootmishoonetes on nii võlgnikule kui ka kolmandatele isikutele kuuluvat vara, mille säilimise eest vastutab hageja. Vara kahjustumise või hävimise korral võivad aga võlausaldajate huvid saada täiendavalt kahjustada, sest sellega väheneb pankrotivara ning välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel (arvestades PankrS § 123 lg-s 4 sätestatut). Kohus leidis, et hageja taotlus on põhjendatud ning võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks tuleb hagi tagamise abinõud rakendada. TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes sedavõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatav abinõu peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Hageja taotletud abinõud (üürilepingust tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine ning kinnistutel asuvate tootmishoonete valduse üleandmine hagejale) ei ole kohtu hinnangul hageja huve ja kõiki asjaolusid arvestades põhjendamatult koormavad kostjate jaoks. Hageja on kohtu hinnangul hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses piisavalt põhjendanud, et kinnistuste suhtes sõlmitud üürilepingud kahjustavad OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate huve ja hagi tagamata jätmise korral võib otsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Võimalike (all)üürilepingute sõlmimise korral on hagi rahuldamise korral kinnistud koormatud (all)üürilepingutega ning kinnistute müümine turuväärtuses ei ole seetõttu võimalik. Kohus oli seisukohal, et käesoleva hagi tagamise abinõude rakendamisega kaasneva kostjate õiguste riive ei kaalu mingil viisil üle hageja ja OÜ Palu Steel (pankrotis) võlausaldajate õiguste riivet hagi tagamata jätmisel.

3) ei ole hageja tõendanud ega põhistanud võlausaldajate huvide kahjustamist ning sellekohane põhjendus puudub ka kohtumääruses. Ebaõige on eeldus, mille kohaselt üürilepingu sõlmimine takistab olemuslikult pankrotihaldurit pankrotivara valitsemast ja seetõttu ei saa ta tagada vara säilimist. Nagu nähtub hagi tagamise taotlusest, kuulutati OÜ Palu Steel pankrot välja 09.12.2010.a, kuid hageja poolt esitati ettepanek üürilepingute lõpetamiseks poolte kokkuleppel alles 05.10.2011.a (vt lisa 3), s.o peaaegu aasta pärast pankroti väljakuulutamist. Hiljemalt pankroti väljakuulutamisel pidi pankrotihalduril olemas olema informatsioon üürilepingutest. Kuna OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihahaldur Toomas Saarma ei ole ligikaudu aasta jooksul avaldanud soovi tehingute tagasivõitmiseks, siis eeldades pankrotihalduri poolt oma kohustuste täitmist piisava hoolsusega, on just aasta möödumisel ilmnenud need asjaolud, mis on hageja hinnangul kaasa toonud võlausaldajate huvide kahjustamise. Kahjuks ei ilmne viidatud asjaolusid kohtumäärusest; 4) on üürilepingute sõlmimine kooskõlas kõikide võlausaldajate huvidega ja tagab hageja vara säilimise. Määruskaebuse esitajad esitavad kohtule tõendid selle kohta, et üürilepingu alusel on tasutud üüri vastavalt üürilepingutele, milline asjaolu tõendab, et kinnistute üürile andmine suurendab võlgniku vara ja ühtlasi ka võlausaldajate vahel jagamisele kuuluvat vara (vt lisa 4). Üürilepinguga on tagatud vara ja selle turuväärtuse säilimine. Olukorras, mil varad on antud tähtajalise üürlepingu alusel üürile, on pankrotimenetluses säästetud olulisi kulusid, mis on seotud selle vara haldamise ja igapäevase korrashoiuga. Aastal 2010 oli võlgniku jaoks ilmne, et ta ei suuda tagada oma tootmiskompleksi haldamist talveperioodil ja olemasolevatest valikutest tootmiskompleksi säilitamiseks oli ainuvõimalikuks selle üürile andmine isikule, kes oli valmis kompleksi haldama. Kui kinnistud ei oleks olnud enam nende sihtotstarbel kasutatavad, siis oleks oluliselt langenud ka nende turuväärtus ja seega ka võlausaldajate poolt hilisemalt saadavad hüvitused. Alusetu on OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri väide, et määruskaebuse esitajad on keeldunud üürilepinguid kokkuleppel lõpetamast. Määruskaebuse esitajad esitavad kohtule 21.10.2011.a vastuse OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldurile, milles nähtub ettepanek esitada sellekohane konkreetne pakkumine ja valmidus pidada läbirääkimisi (vt lisa 5). Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et pankrotihalduril ei ole pankroti väljakuulutamisest kuni käesoleva ajani esinenud mingit probleemi pankrotivara müümisega, kuid pankrotihaldur pole vara müügiks astunud mingeidki samme. Määruskaebuse esitajad on seetõttu seisukohal, et halduri väited vara müügi raskendatusest on paljasõnalised ja põhistamata. Tõepoolest on üürilepingud sõlmitud teatud tähtajaga ja võlgniku varade omandaja ei saa seetõttu asuda neid koheselt kasutama. Samas on ilmne, et tootmiskompleksina kasutatavate kinnistute üürimine tähtajatult või lühikese etteteatamistähtajaga oleks mõeldamatu ja seda tootmispindade ülepakkumise tingimustes; 5) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 377. Kuigi määruskaebuse esitajad kinnitavad, et nad ei ole viidatud üürilepingutest tulenevate õiguste võõrandamist tulevikus planeerinud, leiavad nad siiski, et viidatud kujul nende tegevuse piiramine ei ole kooskõlas TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eesmärkidega. VÕS § 288 lg 6 kohaselt ei või allkasutaja kasutada allüürile saadud objekti pärast üürilepingu lõppemist, samuti ei saa tal olla üürnikust erinev allkasutuse maht. Seega ei saa mistahes sõlmitud või tulevikus sõlmitavate allüürilepingute puhul olla allüürnikel mistahes aluseid allüüritud vara kasutamiseks pärast üürilepingu kehtetuks tunnistamist. Juhul, kui määruskaebuse esitajad vaatamata kohtumäärusele sõlmivad siiski üürilepingust tulenevate õiguste loovutamise lepingu, sh allüürilepingu, siis olukorras, mil teised lepinguosalised ei ole kaasatud käesolevasse menetlusse, ei anna hageja poolt saavutatav hagi tagamine talle midagi juurde võrreldes eelviidatud võlaõigusseaduse sättega.

Kui VÕS § 288 lg 6 kohaselt lõpeb allkasutus üürilepingu lõppemisega ja hageja poolt soovitud tehingu kehtetuse tuvastamisega muutuvad kehtetuks ka kõik selle tehingu alusel tehtud loovutused, siis jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik kohtuotsuse hilisemat täitmist tagada täiendavalt kehtivas seaduses olemasolevale regulatsioonile; 6) ei ole põhjendatud TsMS § 377 lg 2 kohaldamine, kuna ei ole tõendatud ega põhjendatud, et hagi tagamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Hageja on esitanud hagi üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks pankrotiseaduses sätestatud alustel. Tegemist on tuvastushagiga, milles hageja on soovinud üksnes üürilepingu kehtetuks tunnistamist. Hagi eseme kohaselt ei ole põhihagiga soovitud mistahes tagajärgi lepinguobjektiks olevate kinnistute valduse osas. Seega ei saa viidatud, kohtu poolt kohaldatud meede olla suunatud tulevase kohtulahendi täitmise tagamisele. TsMS § 377 lg 2 kohaselt on aga kohtule antud ka võimalus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel; 7) ei ole valduse üleandmisele kohustamine vajalik kahju ärahoidmiseks. Vastavalt eeltoodule ei ole hageja antud juhul põhistanud, millise ja kui suure kahju ärahoidmiseks on hagi tagamine vajalik. Hageja ei ole proovinud lepingu objekte realiseerida. Antud juhul ei ole põhjendusi, miks ei saaks olla samaväärselt kodu puutumatusega põhiseadusliku kaitse all ka juriidilise isiku asukoht/toimimise koht. PS § 33 teisest lausest nähtub, et kodu mõistet saab tõlgendada avaramalt ehk mitte üksnes kohana, kus isik alaliselt elab. Olukorras, mil esialgse õiguskaitse korras kaotavad määruskaebuse esitajad valduse nende poolt üüritavatele tootmisruumidele, on nad sunnitud sisuliselt lõpetama oma tegevuse. Määruskaebuse esitajad ei suude täita oma lepingupartnerite ees võetud kohustusi, kaotavad sellest tulenevalt tulu ja kannavad olulisel määral kahju leppetrahvide jms võimalike sanktsioonide näol; 8) ei ole valduse üleandmisele kohustamine vajalik ka muudel põhjustel. Viidatud TsMS § 377 lõikes 2 sätestatu kohaldamiseks puudub samuti alus põhjusel, et antud juhul ei saa olla tegemist ühe või teise poole omavoliga. Samuti pole põhjust kasutusviisi määramiseks „muul põhjusel“, kuivõrd eeltooduga võrreldes ei saa hagejal olla või kohtu poolt esile toodud saada muid põhjusi, miks on kohtulahendi eelselt vajalik hageja oletatavaid õigusi kaitsta selliselt, et sellega põhjustada kostjate tegevuse lõpetamine; 9) jättes käsitlemata kostja kahjud, ei ole kohus pidanud vajalikuks nõuda hagejalt ka TsMS §-s 383 viidatud hagi tagamisega põhjustatud kahju katteks ettenähtud määras tagatist. Määruskaebuse esitajad märgivad täiendavalt, et vastavalt TsMS §-le 391 tuleks hagi rahuldamata jäämisel hagejal hüvitada hagi tagamisega kostjatele tekitatud kahju. Kuid samas arvestades asjaoluga, et OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotivara koosneb peamiselt Swedbank AS-ile panditud varast (vt lisa 7), siis tulenevalt PankrS § 153 lõikes 2 toodud piirangust ei ole OÜ-l Palu Steel (pankrotis) võimalik täita (hüvitada) PankrS § 146 lg 1 punktis 3 ja PankrS § 148 lg 1 punktis 1 toodud kohustusi (kulutusi), milleks oleks ka määruskaebuse esitajate kahju hüvitamise nõue. Määruskaebuse esitajatele ei ole teada, mis võiks olla pankrotivara müügiväärtus, kuid eeldatavalt on see ca 500 000 eurot ja tulenevalt PankrS § 153 lõikest 2 kui imperatiivsest normist, jääks pankrotihalduril PankrS § 146 lõikes 1 toodud kohustuste täitmiseks 75 000 eurot. Kuna määruskaebuse esitajate kahjunõue võib osutuda ka suuremaks kui 1 miljon eurot, siis see jääks OÜ Palu Steel (pankrotis) poolt hüvitamata. Hagi tagamise määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hagi tagamise seadnud sõltuvusse tagatise andmisest; 10) olulisimaks ja määravamaks asjaoluks, miks ei ole põhjendatud vaidlusaluste üürilepingute reguleerimine enne lõplikku kohtulahendit selliselt, et enne hagi kättesaamist tõstetakse üürnik n-ö tänavale, on asjaolu, et sellises olukorras ei ole jõustunud kohtulahendiga võimalik enam

heastada vaidluste eelset olukorda üürniku jaoks. Juhul, kui üürnikud (antud juhul kostjad) ei pankrotistu seoses lepingute mittetäitmisega, siin on nad paratamatult kohustatud kogu kinnistutel asuva ja neile kuuluva vara ümber paigutama selleks leitavatele pindadele. Jättes kõrvale tööstuslike seadmete ümberpaigutamise ja taasseadistamisega seotud kulud, on ilmne, et kohtulahendi jõustumisel, mille kohaselt on üürnikel siiski õigus üüritud pindadele tagasi kolida, ei hakka üürnikud seda majanduslikel põhjustel enam tegema. Asudes täitma otsese valduse üleandmise nõuet, on OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur saavutanud hagis soovitud eesmärgi ilma kohtuliku menetluseta. Otsese valduse üleandmisega seotud nõude täitmisest tulenevalt kuulub määruskaebuse esitajate tegevus kohesele lõpetamisele, st 32 töötaja kohest koondamist ja nende ainukese töökoha kadumist (vt lisa 6), samuti partnerite poolt suurte kahjunõuete esitamist (millist summat ei suuda määruskaebuse esitajad ka hetkel välja arvutada, kuid mis võib ulatuda ka üle miljoni euro). See omakorda tähendab, et määruskaebuse esitajad muutuvad püsivalt maksejõuetuks; 11) on esitatud hagi põhjendamatu. Määruskaebuse esitajatele teadaolevalt oli OÜ Palu Steel (pankrotis) juhatuse liige enne vaidlusaluste üürilepingute sõlmimist selgitanud välja parima üüripakkumise ja sõlminud üürilepingud tingimustega, mis vastasid turutingimustele ehk TsÜS § 65 tähenduses kohaliku keskmise turuhinnaga. Määruskaebuse esitajate esindaja on veelkordselt pöördunud kinnisvaramaakleri poole sooviga välja selgitada, millised olid kohalikul turul üürile andmise võimalused ja hinnad 2010.a. B.N. Kinnisvara büroo OÜ on avaldunud, et 2010.a suvel oleks XXX XXX ja XXX asuvaid kinnistuid koos selle oluliste osade ja päraldistega olnud võimalik üürile anda hinnaga 3000-6000 krooni/kuu ja XXX asuvat kinnistut koos selle oluliste osade ja päraldistega olnuks võimalik üürile anda hinnaga ca 10 000 krooni/kuu (vt lisa 8). Kohtumäärusest tuleneva info põhjal on tegemist tuvastushagiga, mida rahuldava kohtuotsuse täitmisega ei saa tekkida probleeme, kuivõrd tuvastushagi eraldi täitmist ei vaja; 12) ei ole kohtumäärus põhjendatud, sest pole tõendatud, et V.P. keeldub kinnistute valdust hagejale üle andmast, samuti ei oma nimetatud väide tähtsust määruskaebuse põhjendatuse kontrollimisel. Palu Steel Constructions OÜ juhatuse liikmeks on alates 10. jaanuarist 2012.a A.P. . Seega ei saa asjaolu, et V.P. keeldub väidetavalt Palu Steel Constructions OÜ nimel kinnistute valdust üle andmast, kuidagi riivata Palu Steel Constructions OÜ huve, kuivõrd nimetatud isikul puuduvad sellekohased volitused.

2.2.2.esitatud väide, et üürilepingud ei takista vara võõrandamist. Samas ei ole lepingutes kehtestatud üür vastavuses turuhinnaga, lisaks vähendavad üürilepingud olulisel määral kinnistute turuväärtust. Mitmed potentsiaalsed ostjad on kaotanud huvi kinnistute omandamise vastu, kuna neid koormavad üürilepingud. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetavad määruskaebuse esitajate väited selle kohta, üürilepingutega on tagatud vara ja selle turuvääruse säilimine, samuti seda, et üürilepingute tõttu on kinnistute võõrandamine reeglina kergem kui kinnistute võõrandamine, mis ei taga positiivset rahavoogu; 6) ei ole õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et üürilepingu kehtetuks tunnistamisel muutuvad VÕS § 288 lg-st 6 tulenevalt kehtetuks mistahes selle lepingu alusel üle antud/antavad õigused. Vastustaja juhib tähelepanu Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-26-08 p-s 11 esitatud seisukohale, mille kohaselt ei reguleeri VÕS § 288 lg 6 ega muud sätted allüürilepingu lõppemist, kui lõpeb üürileping senise üürnikuga. Seega jääb allüürileping üürniku vahetudes (kas uue üürilepingu sõlmimise või lepingu ülevõtmise tõttu) senise üürniku ja allüürniku vahel kehtima. Seega, kui määruskaebuse esitajad sõlmiksid käesoleval ajahetkel kehtivate üürilepingute alusel allüürilepingud, saaksid allüürnikud asja valduse õiguslikul alusel ning üürilepingute kehtetuks tunnistamisel lõppeks küll nende valdamisõigus asja suhtes, kuid kui allüürnik vabatahtlikult õiguslikul alusel saadud valdust tagasi ei loovuta, ei jää kinnisasja omanikul, antud juhul võlgnikul muud üle, kui pöörduda vindikatsioonihagiga kohtusse; 7) on asjakohatu ka määruskaebuse esitajate poolt kaebuse p-s 2.6. esitatud väide, justkui ei riivaks V.P. keeldumine kinnistuste valdust üle andmast mingilgi moel Palu Constructions OÜ huve, kuna nimetatud isiku (ainuosanikuks) ja juhatuse liikmeks on A.P. ning V.P. l puuduvad sellekohased volitused. Hagejale teadaolevatel andmetel kontrollib Palu Constructions OÜ tegevust täielikult V.P. , mille kinnituseks lisab Hageja A.P. e poolt V.P. le väljastatud üldvolikirja (lisa 1). Asjakohatu on kaevatava kohtumääruse ebaseaduslikkust põhistada ka sellega, et kohus ei ole pidanud vajalikuks nõuda hagejalt TsMS 383 alusel tagatist. Tagatise nõudmine hagi tagamisel on kohtu diskretsiooniotsus ning nimetatud sätte kohaldamata jätmine antud juhul ei mõjuta mingilgi määral kaevatud kohtumääruse seaduslikkust.

6.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus keelas kostjatel Palu Steel Constructions OÜ ning Palu Tootmine OÜ mistahes tehingute ja toimingute tegemise, mis on suunatud Palu Steel OÜ-le (pankrotis) kuuluvate kinnistute, asukohaga XXX ja XXX ning XXX XXX, suhtes 02.08.2010.a sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele, sh allüürilepingute sõlmimisele. Määruskaebuse väited maakohtu määruse selles osas tühistamiseks ega muutmiseks alust ei anna. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et vaidlusalustest üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmine, sh võimalike (all)üürilepingute sõlmimine, vähendaks ilmselt võlgnikule kuuluvate kinnisasjade väärtust ega oleks seetõttu kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega. Vara väärtust võib muuhulgas mõjutada vajadus pidada (kohtu-)vaidlusi vara väljaandmise üle kolmandate isikutega. Kostjatel üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise, sh allüürilepingute sõlmimise, keelamine on üürilepingute tagasivõitmise menetluses hagi tagamise vahendina kohane ja proportsionaalne abinõu, millega ei kitsendada ülemääraselt kostjate seaduslikke huve. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et kuna käesoleval juhul on tegemist hagiga, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus TsMS § 377 lg 2 kohaselt hagi tagamiseks reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet ka sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on piisavalt põhistanud, et üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele suunatud tehingute ja toimingute tegemise keelu mitterakendamine võib kaasa tuua olulise kahju vara väärtuse vähenemise näol. Hagi tagamise otsustamiseks tuli maakohtul TsMS § 381 lg 2 kohaselt hinnata, kas tagasivõitmise hagi aluseks olevaid asjaolusid on piisavalt põhistatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda kooskõlas seadusega teinud. TsMS § 235 kohaselt seisneb väite põhistamine kohtule väite põhjendamises selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Seega ei tule hagi tagamise eeldusena kõiki asjaomaseid väiteid tõendada, vaid need tuleb teha kohtule usutavaks. See, et pooled vaidlevad üürilepingutega seotud asjaolude üle ning kostjad vaidlevad hageja väidetele vastu, ei välista kohtul lugeda hageja väiteid hagi tagamise menetluses põhistatuks. Eeltooduga seonduvalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata määruskaebuse väiteid seoses sellega, kas määruskaebuse esitaja Palu Steel Constructions OÜ oli võlgniku (hageja) lähikondne või mitte, samuti, kas vaidlustatud üürilepingute sõlmimisega kahjustati võlausaldajate huve või mitte. Nimetatud asjaoludele lõpliku hinnangu andmine on aluseks hagi sisulisel lahendamisel. Asjakohased ei ole ringkonnakohtu arvates määruskaebuse esitaja arutlused selle üle, millised õiguslikud tagajärjed oleksid üürilepingute tagasivõitmise hagi rahuldamisel võimalike kostjate poolt sõlmitavate allüürilepingute kehtivusele. Hagi tagamise korras õigussuhete esialgse reguleerimise eesmärk on TsMS § 377 lg 2 kohaselt muu hulgas ka vältida täiendava

7.Maakohtu määrus tuleb TsMS § 378 lg 4 rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohus reguleeris vaidlusaluste kinnistute kasutuskorda selliselt, et kohustas kostjatel Palu Steel Constructions OÜ ning Palu Tootmine OÜ anda viivitamatult eelnimetatud kinnistute otsene valdus üle hagejale, s.o Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile Toomas Saarmale. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, reguleerida hageja taotlusel esialgselt vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Käesolevas asjas on hagi esitatud pankrotimenetluse raames võlgniku ja kostjate vahel sõlmitud üürilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Üürilepingute alusel on kostjatele üle antud võlgnikule kuuluvate kinnisasjade otsene valdus (üürileandjat ennast loetakse AÕS § 33 lg 2 kohaselt kinnisasjade kaudseks valdajaks) ning ka kasutusõigus. Tagasivõitmise hagi rahuldamise tagajärjeks oleks see, et lõppeks kostjate kui üürnike õigus vallata ja kasutada üürilepingu esemeks olevaid kinnisasju ning pankrotihalduril tekiks õigus nõuda kinnisasjade otsese valduse üleandmist. Hagi rahuldamata jätmise korral seevastu jääksid üürilepingud kehtima, s.o kostjatel säiliks õigus üüritud kinnisasju vastavalt lepingutele vallata ja kasutada. PankrS § 50 lg 1 kohaselt ei ole üürileandja pankrot iseenesest üürilepingu lõpetamise aluseks. Hagi tagava abinõu valikul tuleb TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud abinõu – anda hagejale üle vaidlusaluste kinnisasjade otsene valdus – ei ole kostjate suhtes proportsionaalne. Üürilepingu põhiliseks sisuks on üürniku õigus ja võimalus vallata ja kasutada üürilepingu eset, tasudes selle eest üürileandjale kokkulepitud üüri (VÕS § 271). Kostjate kohustamisega anda hagi tagamise korras kinnistute otsene valdus üle hagejale kaasneb sisuliselt vaidlusaluste üürilepingute täitmise lõppemine. Ringkonnakohus leiab, et üürilepingu kehtetuks tunnistamise hagi puhul tuleb hagi tagamise abinõuna üürilepingu eseme kohene hagejale üleandmine kohaldamisele eeskätt vaid juhul, kui põhistatakse, et vastasel korral on reaalne oht vara hävimiseks või oluliseks kahjustumiseks. Niisuguseid asjaolusid ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas kohtule põhistatud. Esitatud asjaoludest ei nähtu, nagu tegutseksid kostjad kinnistutel asuvates tootmishoonetes paikneva vallasvara kahjustamise kavatsustega. Ringkonnakohus märgib, et üürniku kohustus kasutada üürile antud asja üürilepingu kestel hoolikalt, heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt tuleneb nii seadusest (VÕS § 276 lg 2) kui ka pooltevahelistest üürilepingutest. Samuti on üürnikul VÕS § 283 lg 2 kohaselt kohustus lubada