OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihalduri hagi Palu Steel Constructions OÜ ja Palu Tootmine OÜ vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluskulude jaotamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. novembri menetluskulude jaotamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Palu Steel Constructions OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja 1): Palu Steel Constructions OÜ (RK: 11970055), volitatud esindaja Silva Kark;
2012.a
määrus
Puudutatud isik (hageja): OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2012.a määrus osas, milles maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-124805 kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta tsiviilasjas menetluskulud OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda.
Määruskaebuse menetlemisel kantud kulud jätta OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 9. detsembri 2010 määrusega kuulutati välja OÜ Palu Steel pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Pankrotihaldur esitas 2. veebruaril 2012 kohtule hagi Palu Steel Constructions OÜ ja Palu Tootmise OÜ vastu, nõudes tehingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras. Hagiga koos esitas pankrotihaldur ka taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohus rahuldas 3. veebruari 2012 määrusega pankrotihalduri taotluse hagi tagamiseks ning keelas Palu Steel Constructions OÜ-1 ning Palu Tootmine OÜ-1 mistahes tehingud ja toimingud, mis on suunatud Palu Steel OÜ-le Jõhvis Sompa tänaval ning Kohtla-Järvel Ehitajate teel asuvate kinnistute suhtes 2. augustil 2010.a sõlmitud üürilepingutest tulenevate õiguste üleandmisele. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt. Kohus keeldus 18. septembri 2012.a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tühistas rakendatud hagi tagamise abinõu. Kostja 2 Palu Tootmine OÜ esitas vastuväite kohtu tegevusele. Kostja märgib, et määruses, millega kohus otsustas jätta hagi menetlusse võtmata ja tühistas hagi tagamise, on kohus jätnud seisukoha võtmata menetluskulude jaotuses osas. Kostja arvates tulnuks TsMS § 168 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja 1 Palu Steel Constructions OÜ nõustus vastuväitega ning leidis, et kohus on tõepoolest unustanud võtta seisukoha menetluskulude jaotuse osas.
3.OÜ Palu Steel (pankrotis) pankrotihaldur T. Saarma leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. TsMS § 162 lg-s 4 on sätestatud kohtu diskretsiooniõigus kalduda teatud juhtudel kõrvale üldisest menetluskulude jaotuse põhimõttest. See kohaldub ka TsMS § 168 lg-s 1 sätestatud juhul. Hageja leiab, et hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevalt on äärmiselt ebaõiglane jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Tagasivõitmise hagide esitamine on halduri kohustus. Ning üürilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise hagimenetluse algatamise vajalikkus oli tingitud Vjatšeslav Palu pahausksest käitumisest. Üürilepingud sõlmiti vahetult pärast võlausaldaja Swedbank AS-i poolt Palu Steel OÜ-le pankrotihoiatuse esitamist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 23. novembri 2012 määrusega Palu Tootmine OÜ esitatud vastuväite kohtu tegevusele osaliselt. Kohus täiendas Viru Maakohtu 18. septembri 2012 menetlusse võtmisest keeldumise ja hagi tagamise tühistamise määruse resolutsiooni menetluskulude jaotust käsitleva punktiga, mille kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda.
Määruse põhjendustes märkis kohus, et TsMS § 333 lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastavalt TsMS § 448 lg 1 p 3 võib kohus teha täiendava lahendi kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Kohus nõustus kostjaga, et kohus on 18. septembri 2012 määrust tehes rikkunud TsMS § 173 lg 1 sätestatut. TsMS § 173 lg 1 ütleb üheselt, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruses märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on leidis, et antud juhul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 annab kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab eriregulatsiooni juhuks kui kohus jätab hagi läbivaatamata. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka juhul kui kohus ei tee otsust, ning poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-63-11 p-d 13 ja 14; 3-2-1-142-10 p 9). Pankrotihaldur märgib õigesti, et tema seadusest tulenevate kohustuste hulka kuulub mh tagasivõitmise hagide esitamine, kui esinevad tagasivõitmise alused ja on alust eeldada, et pankrotivara seeläbi suureneb. Üürilepingute, mille tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist haldur kohtult taotles, poolte Palu Steel OÜ (pankrotis), Palu Steel Constructions ning Palu Tootmine OÜ juhatuse liikmeks oli V. Palu, kes käesolevas tsiviilasjas Palu Tootmine OÜ esindajana taotleb kõigi menetluskulude jätmist pankrotihalduri kanda. Swedbank AS esitas 7. mail 2010 hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohtaja alates 2. juunist 2010 öeldi loeti laenuleping ülesöelduks. Pankrotihoiatuse esitas Swedbank AS 27. juulil 2010, Palu Steel OÜ pankrot kuulutati välja 9. detsembril 2010. Seega teadis V. Palu üürilepingute eeldatava sõlmimise ajal nii pankrotisituatsioonist kui võlausaldajate huvide kahjustamisest. Lisaks puudub üürilepingutel usaldusväärne märge lepingu sõlmimise aja kohta (kahel lepingul on kuupäev märgitud käsikirjas 2. august 2010, kolmandal lepingul puudub üldse märge sõlmimise aja kohta. Perioodil 2. augustist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 üürnikud üüri ei maksnud.) Ka ei täitnud üürnikud tagatise andmise kohustust. Üürilepingud olid sõlmitud ebamõistlikel tingimustel ,mis vara väärtust oluliselt vähendasid. Tsiviilasjas nr 2-10-40241 on tuvastatud, et ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt ei esitanud V. Palu haldurile andmeid ja raamatupidamisdokumente kuni aruande esitamiseni
25.novembril 2010. Raamatupidamise dokumendid edastati haldurile alles 3. jaanuaril 2011.
30.märtsil 2011 pankrotihalduri poolt kohtule esitatud aruandes on märgitud, et OÜ Palu Steel on sõlminud kolm tähtajalist üürilepingut. Üürilepingute p 3.1 kohaselt alustatakse üüri arvestamist alates 1. oktoobrist 2010. Arvestades üürilepingute tingimusi, V. Palu keeldumist üürilepinguid kokkuleppel lõpetamast, hagis toodud teisi asjaolusid, võib järeldada, et V. Palu eesmärgiks oli üürilepingute sõlmimise kaudu võimalikult kaua säilitada kontroll varade üle Palu Steel OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse ajal. Kuna hagimenetluse algatamise tingisid kostja juhatuse liikme V. Palu käitumisest tulenevad asjaolud, on kohtu hinnangul menetluskulude jätmine pankrotihalduri kanda ebaõiglane ja ebamõistlik. Pankrotihaldur tegutses hagi esitamisel vastavalt seadusele. Seadusest tulenevalt on pankrotihalduril kohustus muuhulgas tagasivõitmise hagide esitamise kohustus, kui esinevad tagasivõitmise alused ja tagasivõitmise korral on alust eeldada, et suureneb pankrotivara. Pankrotihaldur hagi esitajana täitis tagasivõitmise hagi esitamisel, üürilepingutega koormatud pankrotivara müügil ning hagi
läbivaatamata jätmise taotluse esitamisel üksnes pankrotihaldurile seadusega sätestatud kohustusi.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Palu Steel Constructions OÜ esitas Viru Maakohtu 23. novembri 2012 määruse peale määruskaebuse, vaidlustades maakohtu määruse osas, kus menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palus määruskaebuse esitaja jätta pankrotihalduri kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 5 lg 2 ja § 7 sätestatut. Kohus tugines asja lahendamisel ainult hageja esitatule, kuid kostjal ei võimaldatud hagiga tutvuda ega esitada omapoolseid vastuväiteid. Sellega toimub isiku põhiseaduslike õiguste riive, riivatud on kostja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures; 2) on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg 4 sätestatud normi. Määruskaebuse esitaja arvates oleks saanud kohaldada ainult TsMS § 168 lg 1. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab tsiviilasi olema menetlusse võetud. Käesoleval juhul keeldus maakohus aga hagi menetlusse võtmisest. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine ei ole võrdsustatav hagiavalduse rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamisega, samuti ei ole tegemist hageja jaoks negatiivse kohtulahendiga. Määruses viidatud Riigikohtu lahendid ei ole asjakohased, kuna viidatud olukorrad ei ole analoogsed käesolevate olukordadega – käesoleval juhul hagi ei ole menetlusse võetud; hageja ei ole ise soovinudki, et seda hagi menetlusse võetaks. Hagi esitamise ainukeseks eesmärgiks oli saavutada hagi tagamise abinõude rakendamine; 3) on valesti leidnud, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Määruse punktis 11 on kohus nõustunud pankrotihalduri esitatud seisukohtadega. Samas ei ole pankrotihaldur esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit et menetluskulude tekkimine tuleneb pankrotihalduri kohustuste täitmisest. PankrS § 55 ei tulene, et haldur peaks igal juhul esitama tagasivõitmise hagi. Kuna käesoleval juhul hagi ei ole menetlusse võetud, siis määruskaebuse esitaja menetluskulud on kuni käesoleva hetkeni seondunud hagi tagamise määrusega ja taotluse hagi tagamise abinõude tühistamiseks. Pankrotiseadusest ei tulene, et pankrotihaldur peaks esitama põhjendamatuid hagi tagamise avaldusi. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-95-03 leidnud, et kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine; 4) on kohtumääruses tehtud etteheiteid V. Palu tegevusele ning sellega seoses on kohus asunud seisukohale, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse esitaja on aga Palu Steel Constructions OÜ ning V. Palu tegevus/tegevusetus ei ole samastatav Palu Steel Constructions OÜ tegevusega.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Palu Steel Costructions OÜ (pankrotis) pankrotihaldur T. Saarma vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt:
1) on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4. Tuginedes maakohtu põhjendustele ning maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendites märgitule, on õiged maakohtu järeldused, et TsMS § 162 lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui kohus ei tee otsust; 2) on väär määruskaebuse esitaja väide, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peab tsiviilasi olema menetlusse võetud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-63-11 p-s 14 märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus ei tee asjas otsust, lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Pankrotihaldur leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka käesoleval juhul, st olukorras, kus kohus keeldus hagi menetlusse võtmast põhjusel, et haldur esitas 23. augustil 2012 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna pankrotimenetluse käigus tehtud toimingute tõttu oli tekkinud olukord, kus hagiga taotletud eesmärki ei olnud võimalik enam saavutada; 3) on asjakohatud määruskaebuse esitaja väited justkui oleks pankrotihaldur esitanud tsiviilasja 2-12-4805 raames kohtule põhjendamatuid taotlusi ning seega õigustamatult sekkunud määruskaebuse esitaja õigushüvedesse ning kahjustanud määruskaebuse esitaja õigusrahu. Haldur täitis tagasivõitmise hagi esitamisel, sh hagi tagamise avalduse esitamisel, üürilepingutega koormatud pankrotivara müügil ning hagi läbivaatamata jätmise taotluse esitamisel üksnes pankrotihaldurile seadusega sätestatud kohustusi. Tagasivõitmise hagi esitamise kohustus haldurile tuleneb PankrS § 55 ning teiste pankrotiseaduse sätete koosmõjust (eelkõige PankrS 6. ptk, §-d 108-123); 4) kuigi määruskaebuse esitaja heidab kohtule ette, et ta ei ole saanud hagiga tutvuda, on kohtu poolt käsitletud asjaolud määruskaebuse esitajale tegelikkuses väga hästi teada. Kõikide lepingute sõlmimisel on kasutatud üht ja sama lepinguvormi. Kolmest sõlmitud lepingust kahes lepingus oli lepingupooleks Palu Steel Constructions OÜ. Lepingute sõlmimise hetke oli kõikide lepingupoolte juhatuse liikmeks V. Palu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-12-4805 kantud menetluskulud poolte endi kanda. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega jätta tsiviilasjas menetluskulud OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda. Palu Steel Constructions OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Pooltel on vaidlus menetluskulude jaotamise üle olukorras, kus hagi pankrotimenetluses üürilepingute tagasivõitmiseks esitati 2012.a veebruaris, kuid asjas ei tehtud muid toiminguid kui hagi tagamisega seonduv.
9.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 23.08.2012.a maakohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks põhjendusel, et halduri poolt hagiga taotletavat eesmärki – üürilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist – enam võimalik saavutada. Hagiga taotletava eesmärgi saavutamise võimatus saabus pankrotimenetluse läbiviimise tulemusena, kuna pankrotivõlgnikule kuulunud ja halduri poolt vaidlustatud üürilepingutega koormatud kinnistud võõrandati. Maakohus leidis, et hagi ei ole menetluslikult võimalik jätta läbi vaatamata, kuna kohus ei ole teinud kirjalikku määrust hagi menetlusse võtmise kohta; küll aga esineb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuivõrd hagiga taotletud eesmärki ei olnud enam võimalik saavutada.
10.Ringkonnakohtu arvates on maakohus jaotanud menetluskulud ebaõigel alusel, rikkudes seega TsMS asjaomaseid sätteid. Tegemist on olukorraga, kus hageja soovis menetluse lõpetamist seetõttu, et võrreldes hagi esitamise ajaga oli muutunud õiguslik olukord. Hagi esitamise alus oli ära langenud, kuna pärast hagi esitamist võõrandas pankrotihaldur üürilepingutega koormatud kinnistud. Sellega seoses kaotas hageja ühtlasi asja menetlemise vastu õigusliku huvi ning tal olnuks muuhulgas võimalus ka hagist loobuda (TsMS § 429).
11.Hagist loobumise korral kannab TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja üldjuhul nii enda kui ka kostja menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka seda asjaolu menetluskulude jaotamisel arvestada, kuna menetlusseadustiku mõtte kohaselt on õiglane jätta menetluskulud olukorras, kus hageja on asja menetlemise vastu huvi kaotanud ja ta soovib menetluse lõpetamist, üldjuhul hageja kanda. Hageja huvi kaotus ja menetluse lõpetamise soov võimaldavad eeldada, et hageja huvide kaitse oleks olnud võimalik ka kohtusse pöördumata või piirdus hageja huvi üksnes asjas esialgse õiguskaitse saamisega.
12.Asjaolust, et üürilepingutega koormatud kinnisasjad pankrotimenetluse käigus võõrandati, järeldub, et üürilepingute olemasolu iseenesest sundenampakkumise läbiviimist ei takistanud. Õige on küll maakohtu seisukoht, et seadusest tulenevalt on pankrotihalduril muuhulgas kohustus tagasivõitmise hagide esitamiseks, kui esinevad tagasivõitmise alused ja on alust eeldada pankrotivara suurenemist. Samas peab pankrotihaldur hindama ka seda, kas pankrotimenetluse seisukohalt on otstarbekam esitada tagasivõitmise hagi (sh võttes arvesse ka menetluse võimalikku kestust ja sellega kaasnevaid kulutusi) või on võimalik vara realiseerida ka ilma selleta. Käesoleval juhul on pankrotihaldur asunud sisuliselt positsioonile, et otstarbekam oli võõrandada kinnistud enne tagasivõitmise hagi lahendamist. Sellest on võimalik järeldada, et üürilepingute kehtetuks tunnistamine tagasivõitmise korras ei olnud pankrotimenetluse läbiviimiseks vältimatult vajalik. Tagasivõitmise hagi esitamine ei toonud kaasa pankrotivara suurenemist.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral ei ole alust põhjendada menetluskulude poolte endi kanda jätmist hagiavalduses esitatud sisuliste asjaoludega. Vaidlustatud määruses põhjendas maakohus TsMS § 162 lg 4 kohaldamist sisuliselt selliselt, et hagiavalduses ja ka järgnenud menetluses hageja poolt esitatud väidete kohaselt oli alust pidada hagi põhjendatuks ja tõenäoliselt rahuldamisele kuuluvaks, kuna eelduslikult esinesid tagasivõitmise alused. Kolleegium leiab, et TsMS § 162 lg 4 kui menetluskulude erandlikku jaotust sätestava normi kohaldamine ei ole põhjendatud arvestades seda, et sisulist menetlust asjas ei toimunud, muuhulgas ei võtnud maakohus hagiavaldust oma määrusega menetlusse ega andnud kostjale võimalust sellele vastata.
14.Kohaldamisele kuulub TsMS § 168, mis näeb nii hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise (lg 1), hagi läbivaatamata jätmise (lg 2) kui ka hageja poolse hagist loobumise (lg 4) korral üldreeglina ette sarnase tagajärje, s.o menetluskulude jätmise hageja kanda. On küll õige, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS §-s 168 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, kuid praeguses asjas ei ole õigustatud tugineda TsMS § 162 lg-le 4. Kolleegiumi arvates ei esine käesolevas asjas alust pidada menetluskulude väljamõistmist hagejalt äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kolleegium jääb eelpool esitatud seisukohale, et kuna vaidlustatud üürilepingute olemasolu ei takistanud pankrotivara
realiseerimist, siis oli hageja huvidele vastav olukord võimalik saavutada ka teisiti kui hagi lahendamise teel.
15.Kulude kandmiseks kohustatud isikuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et PankrS § 541 lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei tule menetluskulusid kanda asjas hagejana esineval pankrotihalduril isiklikult, vaid pankrotivõlgnikul, s.o OÜ-l Palu Steel (pankrotis).
16.Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta OÜ Palu Steel (pankrotis) kanda, kuna vaidlustatud määrus on osa Viru Maakohtu 18.09.2012.a määrusest ning seoses menetluse lõpetamisega kannab menetluskulud hageja.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.