Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
23.aprill 2012.a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-12066
Tsiviilasi
AS EMT hagi A. L. võla ja viiviste, summas 340,14 euro (5322,08 krooni) nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS EMT– registrikood xxxxxxxxx xxxxx xx.xxx xxxxx Lepinguline esindaja: E. K. . L. E. A. S. , xxxxxx xxx.xx xxxxxxx E-post: Kostja: A. L. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx -post:
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Jätta AS EMT hagi A. L. vastu rahuldamata aegumise tõttu. 2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 23.aprillist 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust poolte vahel 19.08.1997.a. sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p.5.1.2 (edaspidi Tingimused) igakuiselt esitatud arvete alusel arvetel näidatud maksetähtajaks tasuma. Lepingust tulenevalt esitas hageja kostjale tasumiseks kolm arvet, summas 2952,70 krooni, sealhulgas viivised. Arved on kostjale saadetud aadressil xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxxx. Tingimuste p 5.1.5 alusel kohustus kostja hagejat teavitama oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Hagi esitamise ajaks oli kostja poolt arvete alusel tasumata põhivõlg 2661,54 krooni. Põhivõlgnevuse arvestamisel ei ole hageja arvestanud selle hulka arvetel kajastatud viivist, summas 291,16 krooni. Kostjale saadetud võlanõudes on hageja kostjat tasumata arvetest teavitanud ning andnud võlgnevuse likvideerimiseks täiendava tähtaja. Hageja on arvestanud alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamiseni 16.03.2007 viivist 35 471,15 krooni, võttes aluseks viivise määra 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise määr tuleneb Tingimuste punktist 7.7, mis oli hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtudes on hageja esitanud viivise nõude põhivõlast väiksemas ulatuses s.o 2660,54 krooni. Toetudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 ja tsiviilkoodeksi (TsK) § -dele 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 ning 231 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla ja viivise, summas 5322,08 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväide ja hageja arvamus kostja vastuväite kohta Kostja on vastuses hagile (tl.29) esitanud nõudele aegumise vastuväite. Hageja on seisukohal, et kohaldamisele kuulub TsÜS l§ 146 g 4 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg, kuna kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine. Hagejal on õigus vabalt valida seaduses sätestatud tähtaja raames, kas ja millal ta hagi esitab, hagiavaldus on esitatud kohtusse oluliselt enne nõude aegumistähtaega (tl.35). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, arvestades, et hagi hind ei ületa 3200 eurot ning poole (hageja) kohtusse ilmumine on raskendatud suure vahemaa tõttu. Poolte isiklik ilmumine ei ole tsiviilasja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks ka möödapääsmatu. Kohus on andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata asjaolude ja dokumentide esitamiseks. Kohtu poolt antud tähtajaks on hageja esitanud uue lepingulise esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (tl.44-46). Kostja poolt täiendavalt midagi esitatud ei ole, e-kirjas kohtule 22.03.2012 on kostja kinnitanud, et ta jääb aegumise vastuväite juurde (tl.47). Kohus leiab, et hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata.
2 (4)
Vastavalt VÕSRS § 9 lõikele 1 kohaldatakse TsÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tulenevalt VÕSRS § 9 lõikest 2 TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. VÕS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja taotlenud nõudele aegumise kohaldamist. Kohtu arvates ei ole seejuures oluline, et kostja ei ole osundanud konkreetsetele aegumise aluseks olevatele normidele, kuivõrd hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, kuid kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Liitumislepinguga (tl.9) kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega, millele on toetunud hageja, rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Käesolevas asjas on AS EMT poolt esitatud A. L. tasumiseks arved 31.07.1999.a. ja 31.08.1999.a., mille tasumise tähtajad olid vastavalt 20.08.1999 ja 20.09.1999 ning viiviste arve 30.09.1999, tasumise tähtajaga 20.10.1999 (tl.11-13). Seega algas nõuete aegumistähtaeg 01.jaanuarist 2000.a. Riigikohus on kohtulahendites nr.3-2-1-15-09 ja 3-2-1-79-09 asunud seisukohale, et kui hageja toetub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aastasele aegumistähtajale, peab ta esile tooma asjaolud, mis võimaldavad kostja tegevusetust (arvete mittetasumist) lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Tahtlus ei seisne kohustuse täitmata jätmises, vaid on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Käesolevas asjas ei ole hageja selliseid asjaolusid esitanud, mille alusel oleks võimalik tuvastatuks lugeda, et kostja soovis arveid tasumata jättes tekitada hagejale kahju või muud õigusvastast tagajärge. Seetõttu tuleb käesolevas asjas kohaldada TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolme aastast aegumistähtaega. Võttes aegumistähtaja algusena aluseks 01.01.2000.a, aegus hageja nõue 31.12.2003.a. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna hageja on kaotanud aegumise tõttu oma õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda.
3 (4)
Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.