Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Viktor Kovalenko hagi AS Inges Kindlustus vastu osaliselt ja mõista AS-lt Inges Kindlustus Viktor Kovalenko kasuks välja 185,41 eurot.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

poolt teisele liiklusõnnetuse poolele välja makstud kahjuhüvitise suurust vaidlustanud, leidis kohus, et selles osas puudub kostja ja hageja vahel vaidlus. Liiklusõnnetuse põhjustamise tõttu tekkis hagejal liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikuna kohustus liiklusõnnetusest teatada liikluskindlustuse seaduse § 38 lg-s 1 sätestatud viisil, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, kas kostjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuli seda hagejal kostjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuli hagejal liikluskindlustuse seaduse § 38 lg-s 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks liiklusõnnetuses osalenud sõiduk. Kui hageja ei oleks teadnud, kas ta oli liikluskahju tekitanu või kannatanu, oleks ta pidanud käituma liikluskindlustuse seaduse § 38 lg-s 2 sätestatud viisil. Hageja ei saanud mitte teada, et ta osales 25.03.2008 liiklusõnnetuses, millega kohus luges tõendatuks, et hageja jättis süüliselt ja tahtlikult täitmata talle liikluskindlustuse seadusega pandud kohustused ning põhjustas sellega endale kahju hilisemate kohtukulude näol, aga samuti põhjustas otseselt kostja regressinõude esitamise hageja vastu. Kostja kahjukäsitleja 01.04.2008 kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja on hoiatanud hagejat kindlustusandja regressiõigusest hageja vastu juhul, kui hageja ei esita nõutavaid dokumente ja ei tule kahjukäsitluse osakonda selgitusi andma. Hageja vastuväide nagu oleks kostja töötaja käitunud temaga ebaviisakalt, mistõttu ta ei esitanud ülevaatuseks avariis osalenud sõidukit ega ka seaduses nõutud dokumente, ei põhine seadusel ja ei saa olla õigustuseks hagejale seadusega pandud kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus luges selle vastuväitega tõendatuks, et hageja rikkus liikluskindlustuse seaduse sätteid süüliselt otsese tahtlusega. Hageja oleks saanud täita oma kohustuse ka, esitades dokumendid Garantiifondile, kuid hageja süüliselt ja otsese tahtlusega ei teinud seda. Liikluskindlustuse seaduse § 39 kohaselt oli hageja liikluskahju tekitanud isikuna kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama sõiduki kostjale ülevaatuseks. Kui kostja oli kirjalikult palunud liiklusõnnetuses kahjustatud asja kauem säilitada, siis tekkis hagejal kohustus seda säilitada kuni 15 päeva. Hageja süülise tahtliku käitumise tõttu tekkis kostjal vastavalt liikluskindlustuse seaduse §-le 48 õigus esitada hageja vastu tagasinõue, kuna hageja ei esitanud õigeaegselt kostjale tõendeid selle kohta, et kahju tekitanud sõiduki valdajal või omanikul (hagejal) oli olemas vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, et sõidukijuhtimise õigus ei olnud hagejal peatatud ning et hageja ei olnud sõiduki juhtimist üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. Hageja süülise käitumise tulemusena tekkisid kostjal veel järgmised tagasinõude õigused hageja kui kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu: 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kuna hageja ei teatanud liiklusõnnetusest kostjale või Garantiifondile liikluskindlustuse seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, ning 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kuna hageja ei esitanud sõidukit kostja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks ja ei esitanud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet. Liikluskindlustuse seaduse §-s 48 sätestatud tagasinõudega nõuti hagejalt sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kuna kostja oli vabatahtlikult enne kohtuistungit kõik need summad (635,92 eurot (9950 krooni)) hagejale tagasi maksnud, tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata. Hageja hagi temal tekkinud kahju hüvitamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna hageja vastu ei oleks tagasinõuet esitatud, kui hageja oleks järginud kõiki liikluskindlustuse seaduse sätteid, sest sellisel juhul ei oleks lubanud regressinõuet esitada liikluskindlustuse seadus. Hageja on ise talle kahju tekkimises süüdi, kuna ta, liiklusõnnetuse põhjustanud isikuna, ei elanud tahtlikult oma registreeritud elukohas ega ka sellel aadressil, kuhu oli registreeritud hageja sõiduk ning ei täitnud liikluskindlustuse seaduse sätteid liiklusõnnetusest teatamisel, kirjaliku seletuskirja esitamisel, sõiduki ülevaatuseks esitamisel jne.

Vastavalt VÕS § 127 sätetele ei kuulu kahju hagejale hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Liikluskindlustuse seaduse sätete eesmärgiks on liikluskahjude hüvitamine kannatanutele, mitte liikluskahju tekitajal menetluskulude ärahoidmine. Kostja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja on hagejale hüvitanud kahju, mis hagejal tekkis kostja poolt ebaõige tagasinõude esitamisega. Kostjal on käesoleval hetkel veel tagasinõue 30% ulatuses kindlustushüvitisest, kuna hageja ise tunnistas kohtuistungil liiklusõnnetusest teatamata jätmist, sõiduki ülevaatusele mitteesitamist jne. Kostja ei ole hetkel hageja vastu neid tagasinõudeid esitanud. VÕS § 139 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis hagejast tulenevatel asjaoludel (liikluskindlustuse seaduse sätete jämeda rikkumise tõttu hageja poolt), siis vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Kohus leidis, et hageja käitumises on olemas delikti koosseis, s.o hageja õigusvastane käitumine, hagejal kahju tekkimine menetluskulude näol, põhjuslik seos hageja õigusvastase käitumise ja hagejal menetluskulude tekkimisel. Hageja süü tahtluse vormis on leidnud tõendamist hageja enda ütlustega kohtuistungil, kus hageja kinnitas korduvalt, et ei täitnud tahtlikult liikluskindlustuse seadust, kuna talle tundus, et kostja käitub temaga ebaviisakalt. Kuna hageja rikkus jämedalt, süüliselt ja tahtlikult liikluskindlustuse seaduse sätteid ja sellest tekkisid talle endale otseselt menetluskulud, siis on seaduslik ja põhjendatud vähendada hagejale hüvitamisele kuuluvat kahju menetluskulude osas 100%, millega hagi kuulub tervikuna rahuldamata jätmisele. Kohtukulud jättis kohus poolte endi kanda, kuna kostja on rahuldanud enne kohtuistungit hageja esitatud nõude osaliselt (selle põhjendatud osas) vabatahtlikult.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) esitas hageja 26.11.2009 kostja vastu hagi 17 839 krooni väljamõistmiseks. Nõude sisuks oli kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse raames tsiviilasjas nr 2-09-17760 saadu tagastamine summas 9938 krooni ning maksekäsu tühistamiseks tehtud kulutuste ja kahju hüvitamine summas 7901 krooni. Hageja ei olnud kohtuväliselt kostjalt midagi nõudnud ning kostja sai hageja nõudest teada pärast hagi menetlusse võtmist. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja hageja esitatud dokumendid kätte 22.01.2010, misjärel asus kostja menetlusökonoomika huvides otsima võimalusi kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi kiiremaks saavutamiseks kandis kostja 26.01.2010 hageja kontole 9950 krooni ning edastas nii tähitud postiga kui ka meili teel selgitused kompromissi pakkumise sisust ja alternatiivsetest tagajärgedest kui kompromissi ei saavutata (nõuete tasaarvestus); 2) on kohus, jättes menetluskulud poolte endi kanda, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei ole märkinud, millisel õiguslikul alusel on jäetud menetluskulud poolte endi kanda. Eeldada võib, et kohus on kohaldanud TsMS § 162 lg 4, mis sätestab erandi hagimenetluses kehtivale üldisele reeglile, mis on sätestatud TsMS § 162 lg-s 1 ja mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas ei ole millegagi tuvastatud sellise äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse olemasolu; 3) on kohus menetluskulude poolte endi kanda jätmise järeldusele jõudnud põhjendusel, et kostja oli hageja nõude rahuldanud osaliselt vabatahtlikult. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei võtnud kostjaga enne kohtusse pöördumist ühendust. Seega ei saanud kostja käitumine olla hagi esitamise põhjuseks. Hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult ja heade kommete vastaselt. Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on hagi põhjendatud osas õigeks võtnud enne kohtuistungit. Seega oleks kohus pidanud kohaldama TsMS § 168 lg 6 ning mõistma kõik menetluskulud hagejalt välja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

väljamõistmiseks TsMS § 474 lg-le 2. Samuti palus hageja kostjalt riigilõivu väljamõistmist. Apellatsioonkaebuses taotles hageja hagi rahuldamist. TsMS § 474 lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 10.11.2009 määrusega tühistati AS Inges Kindlustus maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses V. Kovalenko vastu 20.05.2009 tehtud maksekäsk. Seega nõudis V. Kovalenko talle seoses tühistatud maksekäsuga tehtud kahju hüvitamist ning põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et V. Kovalenko nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ta rikkus liikluskindlustuse seaduse sätteid ja hagiavalduses märgitud kulutused on tingitud liikluskindlustuse seaduse sätete rikkumisest V. Kovalenko poolt. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalused kulutused (7901 krooni) on tekkinud seoses maksekäsu tühistamisega ning kahju väljamõistmisel tuleb juhinduda TsMS § 474 lg-st 2. Seoses maksekäsu täitmisega on V. Kovalenkolt nõutud sisse kohtutäituri tasu 2850 krooni. TMS § 42 sätestab, et võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Kuna Pärnu Maakohtu 20.05.2009 maksekäsk on tühistatud, siis on hageja nõue kostja kui sissenõudja vastu 2850 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Lisaks on maksekäsu täitmisega peetud V. Kovalenko arveldusarvelt kinni teenustasu 51 krooni. Nimetatud nõue on käsitletav kahjuna TsMS § 474 lg 2 tähenduses ning kuna kinnipidamise aluseks on tühistatud maksekäsk, on nõue 51 krooni väljamõistmiseks sissenõudjalt põhjendatud. Lisaks nõudis V. Kovalenko kostjalt õigusabikulude väljamõistmist 5000 krooni ulatuses. Arvest (I kd, t.l 10) nähtuvalt on õigusabi osutatud seoses täiteasjaga nr 066/2009/1904 ning kaebuse ettevalmistamisega Pärnu Maakohtule. V. Kovalenko ei ole tõendanud õigusabi osutamist seoses täiteasjaga ning seetõttu ei ole õigusabikulude väljamõistmise nõue 3000 krooni ulatuses põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 1741 lg-s 2 sätestatust nähakse menetluskulude jaotus ette maksekäsu menetluses tehtavas määruses ning maksekäsu menetluses ei hüvitata esindaja ja kättetoimetamise kulusid. TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei saa esitada nõuet menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu. Kuivõrd õigusabikulu 2000 krooni määruskaebuse ettevalmistamiseks ei ole käsitletav sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutusena, siis puudub alus selle väljamõistmiseks sissenõudjalt TsMS § 474 lg 2 alusel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maksekäsu tühistamiseks on piisav võlgniku väide, et talle ei ole isiklikult maksekäsku kätte toimetatud ning selleks ei ole vajalik teha kulutusi 2000 krooni ulatuses. V. Kovalenko nõue õigusabikulude väljamõistmiseks 5000 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Kokku on V. Kovalenko nõue 504,97 väljamõistmiseks põhjendatud 185,41 euro ulatuses, s.o kohtutäituri tasu 2850 krooni (182,15 eurot) ja panga teenustasu 51 krooni (3,26 eurot). Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb anda hinnang kostja vastuväidetele. Asja materjalidest nähtub, et pärast hagiavalduse kättesaamist kandis kostja hageja kontole 9950 krooni (s.o viivitamatu sundtäitmisega saadu) ning esitas samaaegselt tasaarvestusavalduse. Tasaarvestuse vastuväitest nähtuvalt on V. Kovalenko rikkunud LKindlS § 38 lg 2, kuna kahju tekitanud isikuna ei ole teatanud liiklusõnnetusest. LKindlS § 48 lg 2 p-de 8 ja 9 alusel on kindlustusandjal tagasinõude õigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30% ulatuses hüvitisest ning kuna kindlustusandja on hüvitanud kannatanule 5420 krooni, siis on tal nõudeõigus hageja vastu 1626 krooni (30% 5420-st kroonist). Lisaks

on vastuväites tuginetud sellele, et LKindls § 48 lg 3 järgi on kindlustusandjal nõuda koos tagasinõudega sisse käsitluskulud (s.o antud juhul 3768 krooni). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki poolt (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg-s 2 sätestatule tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuseks esitatud nõue on selle esitajal olemas ja see on lubatav 5395 krooni ulatuses (344,74 eurot), s.o tagasinõue 30% ulatuses kannatanule makstud hüvitisest 1626 krooni ja kahju käsitluskulud 3768 krooni. Hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväite (I kd, t.l 153) üksnes põhjusel, et vastuväites tugineb kindlustusandja LKindlS § 48 lg 2 p-dele 8 ja 9, kuid maksekäsu menetluses LKindlS 48 lg 2 p-le 4. Selline hageja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna vaidlust ei ole selles, et hageja rikkus LKindlS § 38 lg 2 ning et kostja on hüvitanud kannatanule 5420 krooni. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et tasaarvestava poole nõue peab olema sissenõutav. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuse vastuväites esitatud nõue riigilõivu 750 krooni väljamõistmiseks hagejalt ei ole sissenõutav, kuna AS Inges Kindlustus ei saa maksekäsu avalduselt tasutud riigilõivu 750 krooni hagejalt sisse nõuda. Menetluskulude jaotuse põhimõtetega oleks vastuolus olukord, kus nõue jääb rahuldamata, kuid sellelt tasutud riigilõiv vastaspoole kanda. Eelnevast järelduvalt kuulub AS Inges Kindlustus nõue V. Kovalenko vastu 344,74 euro ulatuses tasaarvestamisele V. Kovalenko nõudega AS Inges Kindlustus vastu 185,41 euro ulatuses ning kuna hageja V. Kovalenko nõue on väiksem AS Inges Kindlustus nõudest, siis puudub AS-l Inges Kindlustus kohustus käesoleva otsusega temalt väljamõistetud 185,41 euro väljamaksmiseks V. Kovalenkole.

Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on tuginenud menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-le 4, ei ole asjakohane.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.