Võlaõigus › Alusetu rikastumine

liisinguga, siis nõudis liisingufirma sõiduki hindamise akti, signalisatsiooni paigaldamist, sõiduki registreerimist ARK-is ja kehtivat tehnilist ülevaatust. Kostja sõnul toodi sõiduk Saksamaalt ja sõidukil puudusid kõik eelnimetatud dokumendid ja signalisatsioon. Kostja lubas hagejale kõik paari päeva jooksul korda teha, et sõiduk vastaks kõikidele ülalpool märgitud tingimustele. Kostja informatsiooni alusel oli selleks vaja tasuda 430 eurot, mis sisaldas sõiduki hindamisakti koostamist (65 eurot), signalisatsiooni paigaldust (160 eurot), registreerimist ARK-is (180 eurot) ning tehnilise ülevaatuse tegemist (25 eurot). Kostja pakkus hagejale, et hageja maksaks selle summa kostjale ära ning peale sõiduki ostu-müüki tagastab kostja selle hagejale. Kostja selgitas, et ta ei taha ise teha kulutusi, kuna ta ei tea, kas hageja ostab auto või mitte. 26.08.2011 kandis hageja kostja arvele poolte poolt kokkulepitud eesmärkideks 430 eurot. 29.08.2011 esitas kostja hagejale Saksa Auto AS poolt väljastatud sõiduki hindamise akti. Aktist selgus, et sõidukil on teistsugune mootor, kui kuulutuses lubatud ning millise mootoriga sõidukit hageja soovis osta. Seetõttu loobus hageja kostja poolt pakutud sõiduki ostmisest, millest koheselt teavitas ka kostjat. Kuna sõiduki ost-müük jäi ära, palus hageja kostjat tagastada tasutud 430 eurot. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja antud summat kuni käesoleva ajani hagejale tagastanud. Hageja poolt tasutud 430 eurot ei ole käsiraha. Kuna sõidukil puudusid dokumendid, mis võimaldaksid selle kasutamist, oli hageja poolt ebamõistlik sõlmida sellise sõiduki ostumüügilepingut. Hageja ei ole kostjale lubanud osta sõidukit dokumentideta, mis kinnitaksid sõiduki õigeid tehnilisi andmeid, tehnilist seisundit ning õigust Eestis ja teistes riikides sõitmiseks. Seetõttu ei olnud ja ei võinud olla poolte vahel sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimise tõendamiseks mingit kokkulepet käsiraha tasumise kohta. Kuna kostja ei soovinud kanda kulutusi toimingute tegemiseks, mis võimaldaksid temale kuuluvat sõidukit müüa, siis nõustus hageja tegema kulutused kostja eest. Kostja oli kõikide kulutustega nõus ja lubas need hüvitada hagejale peale sõiduki müümist. Järelikult tasus hageja toimingute eest, mis võimaldasid ette valmistada sõiduki ostu-müüki, s.o tegi kulutused kostja sõidukile. Ainult siis, kui kõik need toimingud oleks olnud tehtud ja kõik dokumendid korras, oleks hageja olnud nõus selle sõiduki kostjalt ostma. 29.08.2011.a esitas kostja hagejale sõiduki hindamise akti, millest selgus, et sõidukil on 130 kW mootori asemel 120 kW mootor. Samuti selgus, et spidomeetri näit on 157 947 km, mitte 149 000 km, nagu oli märgitud kuulutuses. Arvestades toodud asjaolusid, loobus hageja koheselt sellise sõiduki ostmisest ja nõudis kostjalt tagasi sõidukile kulutatud 430 eurot. Kostja lubas järgmisel päeval selle summa tagastada, aga pole seda teinud. Kostja märkis vastuses hagile, et pooled on kohtunud kolmel korral ning hagejale oli kogu aeg teada, et sõiduki tehnilisse passi on märgitud mootori võimsuseks 120 kW, aga tegelikkuses on sõidukil 130 kW mootor. Tegelikult pole kostja enne sõiduki hindamisakti hagejat sellest teavitanud. Samuti pole hageja kunagi näinud sõiduki tehnilist passi. Juhul, kui kostja oleks kohe teatanud, et sõiduki tehnilises passis on märgitud mootor 120 kW, siis hageja ei oleks kostjaga üldse kohtunud ja sellise sõiduki ost teda ei oleks huvitanud. Hageja arvates on sõiduk puudulik siis, kui tal on teistsugune mootor. Samuti ka siis, kui tal on tehniline pass valede andmetega ja sellist asja hageja kunagi ei ostaks. Kostja vastus

korral, mil tutvuti autoga. Ühtlasi selgitas kostja hagejale, et sõiduki tehnilisse passi kanti mootori võimsuseks 120 kW, kuigi tegelikkuses on tegemist sõidukiga, mille mootor on võimsusega 130 kW. Tegemist on uuendusliku mootoriga Brake Energy, millele on viidatud ka sõiduki müügikuulutuses. Eelnevat kinnitas hagejale e-kirjaga ka AS-ist United Motors T R. AS United Motors poolt saadetud kinnitava e-kirja tõenduseks küsis kostja ka veel lisaks väljavõtet. Järelikult oli hagejale koguaeg teada, et sõiduki tehnilisse passi on märgitud mootori võimsuseks 120 kW, kuid tegelikkuses on sõidukil 130 kW-ne mootor. Kuna tehnilises passis on märgitud 120 kW, siis ei saa ka sõiduki hindamisakti märkida teisiti tehnilises passis kajastatust. Hagiavaldusest nähtuvalt loobus hageja kostja käest sõiduki ostmisest, kuna sõidukil on teistsugune mootor kui sõiduki müügikuulutuses lubatud. Hageja sellekohane seisukoht on otsitud põhjus mitte sõlmida ostumüügilepingut kostjaga. Hagejal ei ole õiguslikku alust nõuda tasutud 430 eurot kostjalt tagasi. Käsiraha sõlmimise kokkulepet tõendavad ka e-kirjad. Kostja on Saksamaalt autosid ka varem müügiks toonud ja asjaolu, et sõiduk ei ole registreeritud Eestis, ei ole kindlasti põhjuseks mitte osta sõidukit. Hageja on oma viimases seisukohas väitnud, et ka spidomeetri näidust ei olnud ta teadlik. Kostja leiab, et tegemist on hagi muutmisega, millega kostja ei ole nõus. 19.08.2011 saatis hageja kostjale e-kirja, milles kinnitas, et nägi spidomeetri näitu suuremana ning kostja on ka pärast seda veel näinud sõidukit. Maakohtu otsus ja apellatsioonkaebus

Kohus asus seisukohale, et kuivõrd käsiraha loetakse võlgnetava kohustuse katteks, mitte aga täiendavaks makseks lisaks lepingus kokkulepitule ning kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on pooled kokku leppinud sõiduauto hinnas 13 200 eurot, mille hulka ei arvestatud hageja poolt kostjale kantud 430 eurot, siis ei ole käesoleval juhul hageja poolt kostjale kantud 430 euro puhul tegemist käsirahaga. Käsiraha puhul on tegemist rahasummaga, mis on antud üle lepingu sõlmimise tõendamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud hageja poolt kostjale kantud rahasumma puhul tegemist lepingu sõlmimise tõendamisega, vaid müügilepingu sõlmimiseks vajalike kulutuste tegemiseks, mistõttu, et kuivõrd käesoleval juhul pooled ei sõlminud sõiduauto müügilepingut ning kohustust ei tekkinud, on kostja rikastunud hageja arvelt. VÕS § 1028 järgi saab üleandja nõuda üleantu tagasi soorituse saajalt. Kohtu hinnangul on 430 euro tagasinõudmine kostjalt VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt riigilõiv 89,47 eurot ja õigusabi kulud 200 eurot. Kohtu hinnangul ei ole alust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 200 eurot. Käesolevas asjas ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja (kohtule pole esitatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Hagejat ei ole käesolevas asjas esindanud advokaat ega muu lepinguline esindaja. Nõustaja kulusid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata. Kostja menetluskuluks on õigusabi kulud 250 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei andnud kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lg 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.