Agrochema Eesti OÜ avaldus E väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse rahuldamata jätmine
Menetlusosalised
Avaldaja: Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178, asukoht Turu 7a, 48303 Jõgeva), lepinguline esindaja Alari Avamägi (e-post: [email protected]); Võlgnik: E S (isikukood xxx, füüsilisest isikust ettevõtja Ermo Sepa Talu, registrikood 10145931), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas (epost: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus .(e-post: [email protected]; [email protected]).
S
pankroti
Resolutsioon
1.Jätta Agrochema Eesti OÜ pankrotiavaldus E S pankroti väljakuulutamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda.
3.Välja mõista E S Tiia Kalaus’e (isikukood 46207082716, arveldusarve 17002031183 Nordea Pank) kasuks 1 380 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) eurot (s.h ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1 212.83 eurot ja sõidukulud 168 eurot).
4.Välja mõista E S Perspect OÜ (registrikood 10436359, arveldusarve 10220197480222 AS-is SEB Pank) kasuks pankrotimenetluse kulude katteks 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot.
5.Avaldada teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul sellele isikule määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates.
ASJAOLUD
1.30. detsembril
esitatud avalduse kohaselt 21.01.2010 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingu nr 05-10VV alusel müüs avaldaja võlgnikule määratud liiki ning koguses tarvikuid. Võlgnikul on tasumata 30.04.2010 arve nr KO-254-10 osaliselt summas 69 085.45 krooni ja 31.05.2010 arve nr KO-472-10 täielikult summas 162 950 krooni. Võlgnik võlgneb avaldajale kokku 232 035.45 krooni (14 829.77 eurot). 31.04.2011 esitas avaldaja võlgnikule intressiarve nr 224-2011 summas 575.54 eurot, maksetähtajaga 16.05.2011. Arve on tasumata.
2.30.09.2011 tegi avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Võlgnik ei ole sisulisi vastuväiteid hoiatusele esitanud.
3.Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik avaldajale kokku 15 405.31 eurot, s.h põhisumma 14 829.77 eurot ja intress 575.54 eurot. Avaldaja palus vastavalt PankrS § 9 lg 1, § 10 lg 1, lg 2 p 1, § 15 lg 3 p 3 nimetada võlgniku ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
4.30. jaanuaril 2012 esitatud vastuses teatas võlgnik, et 21.01.2010 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingu nr 05-10VV alusel müüja poolt müüdud ja saatelehtede alusel esitatud arved on täismahus tasutud. Ekslikult on arvet 1995-2009 kaks korda tasutud. Seega võlgnikul on tekkinud ülemakse 10 809.90 krooni. Võlgnik lisas vastusele hankijate väljavõtted aastatel 2009-2011 ja koondtabeli esitatud arvete ning nende tasumise kohta.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus arutas asja 13.02.2012 toimunud eelistungil.
6.Viru Maakohtu 01.03.2012 kohtumäärusega nimetati võlgniku pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Tiia Kalaus, määrati asja arutamiseks kohtuistung 05.04.2012 algusega 11.00 ning
2 (8)
2-11-64841 anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
7.30. märtsil 2012 esitatud aruande kohaselt alates 1997 tegutseb võlgnik füüsilisest isikust ettevõtjana (Ermo Sepa Talu, regitrikood 10145931). Ettevõtja majandustegevuses on: taimeja loomakasvatussaaduste tootmine, töötlemine ja realiseerimine; tõuaretus; põllumajandusteenused; seadmete rentimine; jae- ja hulgikaubandus. Täpsemalt kasvatatakse kaera, nisu ja tretikaalet, hernest, rapsi ja rüpsi. Teraviljakasvatuseks on ettevõtjal ca 670 ha maad, millest ca 300 ha ulatuses rendimaid. Loomakasvatuse valdkonnas tegeldakse seakasvatusega, seisuga 28.03.2012 on kasvamas 2 910 siga. Samuti kuulub võlgnikule ca 100 ha metsakinnistuid.
8.Võlgniku nimele on registreeritud 21 kinnisasja Lääne-Virumaal. Enamuse kinnistutest moodustavad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjad, mis on kasutuses võlgniku ettevõtluses, milledest on koormamata õigustega kolmandate isikute kasuks 3 kinnistut. Ülejäänud kinnistutel on üksik- või ühishüpoteegid krediidiandjate (AS Swedbank, Maaelu Edendamise Sihtasutus, AS Baltic Agro) kasuks. Arvestades, et võlgnikul omandis on ca 350 ha maatulundusmaad, siis keskmiselt võib selle turuväärtus kokku olla kuni 350 000 eurot. Võlgniku nimele registreeritud korteriomand asukohaga xxx, üldpinnaga x m2, millele on seatud ühishüpoteek Swedbank AS-i kasuks. Korteriomandi prognoositav väärtus on 52 000 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kinnistu x vallas, pindalaga 2,41 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa, mille väärtus on kuni 1 000 eurot/ha. Võlgniku kinnisvara prognoositav turuväärtus on ca 400 000 eurot.
9.Vallasvarana on võlgnikul põhivara (masinad ja seadmed), mille soetusmaksumus on 856 238 eurot, bilansilise jääkmaksumus 582 573.46 eurot. Võlgniku omandis on 19 erineva nimetusega sõidukit ja Ermo Sepa Talu on vastutavaks kasutajaks kahele sõidukile. Võlgnikul on ehitistena sigalakompleks, Jäneda kuivati ja sõnnikhoidla. Hooned ja ehitised on bilansis hinnatud jääkväärtusega 1 445 607.60 eurot. Kokku vallasvara bilansijärgse jääkmaksumusega 2 028 181.06 eurot.
10.Võlgnikul on raha arvelduskontodel: 1) x Pank x eurot, 2) x Pank x eurot; 3) x x eurot, 4) x x eurot. Seisuga 28.03.2012 on saabunud jooksvate kohustuste tasumise tähtaeg ning kuivõrd kontol puudusid nende tasumiseks rahalised vahendid, siis konto x on - x eurot miinuses. Normaalse majandustegevuse tingimustes on võlgnikul planeeritud igakuiselt sigade müük x ca x eurot ulatuses. Kuivõrd käesoleva aasta märtsis tekkis realisatsioonil tagasilöök (Venemaa keelas liha sisseostu Eestist), siis märtsikuine realisatsioon hilines ning sellest johtuvalt on ka maksetähtajad ostjatele saabumas alles aprillis ja mais, kokku summas 64 578 eurot.
11.Võlgnikul on pandiga tagatud kohustusi AS-i Swedbank ees x eurot, s.h kaks pikaajalist laenulepingut laenutähtajaga 2020.aasta ja üks lühiajaline laenuleping, mille viimase osamakse x eurot tasumise tähtaeg saabus 27.03.2012 ja milline on käesolevaks ajaks tähtaegselt tasumata. Enne ajutise halduri nimetamist panga andmetel jooksvate kohustuste täitmisel võlgnevused puudusid. Võlgniku igakuised laenu tagasimaksed moodustavad x eurot. Seisuga 29.03.2012 on võlgnikul jooksvate kohustuste võlgnevus x eurot. Võlgnik on saanud Maaelu Edendamise Sihtasutuselt pikaajalist investeerimislaenu maksetähtajaga 01.06.2020, mille jääk
3 (8)
2-11-64841 on x eurot, millest igakuiselt tagastatakse x eurot. Kuni ajutise halduri nimetamiseni võlgnevus jooksvate osamaksete täitmisel puudus. Märtsikuu osas jooksvate maksete võlgnevus x eurot.
12.Nordea Finance Estonia AS ja Ermo Sepa Talu vahel on käesoleval ajal kolm kehtivat liisinglepingut, kokku jääkväärtusega x eurot. Arvelduste saldo seisuga 08.03.2012 oli x eurot. AS-i Swedbank Liising ja Ermo Sepp vahel on üks liisingleping, mille nõue seisuga 19.03.2012 on x eurot. Kehtivate liisinglepingute osas kuni ajutise halduri nimetamiseni jooksvate liisingmaksete täitmisel võlgnevused puudusid. Kuivõrd kohtumääruse alusel kontod arestiti, siis on käesolevaks ajaks tekkinud märtsikuu jooksvate kohustuste täitmise võlgnevus summas x eurot. Seisuga 29.03.2012 on võlgnikul võlgnevus krediidiasutustele ja liisingettevõtetele jooksvate kuumaksete tasumisel summas x eurot.
13.Seisuga 29.03.2012 on võlgnikul tekkinud sissenõutavaks muutunud võlgnevus x eurot. Sellest summast x eurot on võlgnevus Baltic Agro AS-ile, kellele soetatud tarvikute eest plaaniti tasuda 2012 kevadtöödeks saadava laenu arvelt, kuid võlausaldajaga on saavutatud kokkulepe makse ajatamiseks ja graafikuga tasumiseks.
14.Võlgnik ei ole avaldajale tasumisel märkinud täpselt arvete numbreid, mille eest tasumine toimus, kuid selgituseks on vanad arved ja saldoarvete tasumine. Võlgniku andmetel on võlgnik avaldajale esitatud arvete eest tasunud perioodil 2009 – 2011 rohkem, kui arvetel esitatud summad.
15.Ajutine haldur, leidis, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnikul on piisavalt varasid, mis katavad tema kohustused. Hetkel on tegemist ajutiste makseraskustega, mille põhjuseks on eelduslikult tagasilöögid seakasvatusest saadava toodangu realiseerimisel ning ostjate maksetähtaegade pikenemisel. Samuti ei ole vähe oluline võlgniku krediidiandjate jaoks informatsioon, et võlgniku suhtes on esitatud pankrotiavaldus ning asjas on nimetatud ajutine pankrotihaldur. Võlgnik on endiselt aktiivselt majanduses tegutsev ettevõtja ja tekkinud finantsraskused on ajutised ning paari järgmise kuu vältel likvideeritavad. Kui soovitud kiireid tulemusi ei anna turgude taastumine, siis on võlgnikul piisavalt likviidset vara, (mis ei ole tagatud pandiga või ei kuulu liisingvara hulka) mille realiseerimine võiks olla lühiajaliselt teostatav ning tagaks piisavad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks.
16.Ajutine pankrotihaldur palus PankrS § 31 lg 1 jätta pankrotiavaldus rahuldamata, sest võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu; tühistada pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud, avaldada pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulutused.
KOHTUISTUNG
17.05. aprillil 2012 toimunud kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Esindaja ei nõustunud ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohtadega, leides, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Esindaja selgituste kohaselt võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustused on x eurot, mis ületab kordades avaldaja nõuet. Ebaselge on, kas ja kuidas võlgnik on suuteline oma kohustusi täitma.
18.Võlgnik ja tema esindaja palusid jätta avaldus rahuldamata, .kuna võlgniku makseraskused on ajutised. Võlgniku seletuste kohaselt tema majandustegevus jätkub. Käesoleval ajal sealiha
4 (8)
2-11-64841 tarnimine Venemaale on muutunud võimatuks, kuid sealiha realiseerimine jätkub. Venemaale realiseeritava liha eest raha tasuti ette, kuid praegu laekub raha ühe kuu jooksul pärast sealiha realiseerimist. Sellepärast tekkis võlgnikul käibevahendite puudumine. Võlgnikule on laekumata sealiha eest 48 000 eurot. Võlgnikul oli kokkuleppe AS-iga Swedbank x eurot laenu saamiseks, kuid ajutise halduri nimetamise tõttu jäi laen väljastamata. Võlgniku võlausaldajad on nõus võlgnevuse ajatamisega.
19.Ajutine haldur jäi oma aruandes toodu juurde. Tema seletuse kohaselt võlgniku jooksvad kohustused krediidiasutuste ees on täidetud, jooksev võlgnevus on tekkinud ainult märtsi kuu eest. AS Swedbank on kinnitanud, et soovitakse jätkata laenu väljastamist võlgnikule. Kevadlaen võlgnikule jäi väljastamata ajutise halduri nimetamise tõttu. Võlgniku võlgnevusi ei ole võimalik ühe kuuga kustutada. Võlgnik peab muutma mõni oma vallasvara või kinnistu likviidseks. Halduri hinnangul sügiseks suudab võlgnik suudab oma kohustusi täita sügiseks.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud pankrotiavalduse, võlgniku vastuse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning uurinud pankrotiasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et pankrotiavaldus tuleb rahuldamata jätta.
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause järgi pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 alusel pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
22.Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul on avaldaja ees täitmata kohustusi põhisummas 14 829.77 eurot (232 035.45 krooni), mis on tekkinud poolte vahel 21.01.2010 sõlmitud põllumajandustarvikute müügilepingu nr 05-10VV alusel. 29.09.2011 palus võlausaldaja esindaja võlgnikul tasuda võlgnevus 15 405.31 eurot (sh. põhivõlgnevus 14 829.77 eurot), 10 päeva jooksul alates hoiatuse kättesaamisest, pankrotiavalduse esitamise hoiatusel (t. lk. 28, 29), mille võlgnik sai kätte 06.10.2011 (t. lk. 30).
23.Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul on tasumata 30.04.2010 arve nr KO-254-10 osaliselt summas 69 085.45 krooni ja 31.05.2010 arve nr KO-472-10 täielikult summas 162 950 krooni, kokku 232 035.45 krooni (14 829.77 eurot). Võlgnik ei ole esitanud maksekorraldusi arvete tasumise kohta. Menetlusosaliste poolt esitatud arvete ja maksmise koondtabelite kohaselt avaldaja poolt esitatud arvete tasumisel ei ole võlgnik täpselt märkinud arvete numbreid, mille eest tasumine toimus (t. lk. 27, 45-46, 159-160). Seega on tõendamata võlgnikul just avalduses toodud arvete alusel kohustuse tekkimine.
24.PankrS § 31 lg 1 esimese lause kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb sama seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Ajutise halduri nimetamisel lähtus kohus sellest, et menetlusosaliste poolt esitatud koondarvete kohaselt võlgniku raamatupidamises on kajastamata 30.11.2010 arve 2358-2010 summas 15 664.75 eurot (245 100 krooni). Kui võlgniku vastusest tulenevalt asuda seisukohale, et ülejäänud arvete osas on võlgnikul
5 (8)
2-11-64841 ettemaks summas 690.88 eurot (10 809.90 krooni), siis 30.11.2010 arvet arvestades võlgnikul on tekkinud võlgnevus avaldaja ees põhisummas 14 973.87 eurot (15 664.75 - 690.88). PankrS § 12 lg 2 ettenähtud aja jooksul (kuni eelistungini) ega pärast ajutise halduri nimetamist võlgnik ei ole suutnud tõendada temal avaldaja ees kohustuse mittetekkimise fakti ja PanrS § 15 lg 3 p 1 sätestatud aluse esinemist ehk seda, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Samas ajutise haldur nimetamine ei tähenda, et selle tõttu tuleb peab kohus pankrotiavalduse rahuldama.
25.Pankroti mõiste on toodud PankrS § 1, mille 1 lõike kohaselt pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 tulenevalt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleva vaidluse lahendamiseks kohus annab hinnangu võlgniku varadele ja kohustustele ning analüüsib: 1) kas võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid; 2) kui jah, siis kas see suutmatus võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt on ajutine.
26.Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi võlgnik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega Ermo Sepa Talu. Tema äritegevus alustati 16.05.1997 (t. lk 35-37), käesoleval ajal tema majandustegevus jätkub. Ajutise halduri aruande ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt võlgnik kasvatab teravilju ja tegeleb seakasvatusega. Seisuga 28.03.2012 oli võlgnikul kasvamas 2 910 siga. Normaalse majandustegevuse tingimustes on võlgnikul planeeritud igakuiselt sigade müük Viru Lihaühistule ca 40 500 eurot ulatuses.
27.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 08.03.2012 tõendi ja selle juurde lisatud kinnisturaamatu väljavõtete kohaselt kuulub võlgnikule omandiõiguse alusel 21 kinnisasja sihtotstarbega maatulundusmaa ja toomismaa (t. lk. 107-128), milledest 18-nele on seatud hüpoteegid AS Swedbank, Maaelu Edendamise Sihtasutus, AS Baltic Agro kasuks ning millede turuväärtus on kuni 350 000 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud korteriomand asukohaga x üldpinnaga x m2, millele on seatud ühishüpoteek Swedbank AS-i kasuks (t. lk. 129), väärtusega ca 52 000 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kinnistu x vallas, pindalaga 2.41 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (t. lk. 130), väärtusega 2 410 eurot. Kokku võlgniku kinnisvara prognoositav turuväärtus on umbes 400 000 eurot.
28.Võlgnikul on vallasvara bilansilise jääkväärtusega 582 573.46 eurot. Samuti on võlgniku omandis hooned ja ehitised jääkväärtusega 1 445 607.60 eurot. Kokku vallasvara bilansijärgse jääkmaksumusega 2 028 181.06 eurot. Seisuga 28.03.2012 võlgnikul oli raha arvelduskontodel kokku xx eurot.
29.Ajutise halduri aruande ja lisade järgi võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku summas 740 922.51 eurot, millest seisuga 29.03.2012 on sissenõutavaks muutunud 205 273.65 eurot. Võlgniku on varasid kokku summas 2 428 181.06 eurot, s.h masinad ja seadmed 582 573.46 eurot, .hooned ja ehitised 1 445 607.60 eurot ning kinnisasjad 400 000 eurot. Sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused moodustavad vaid 30.51% võlgniku varast (740 922.51 : 2 428 181.06 x 100) ja sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad 8.45% võlgniku koguvarast (205 273.65: 2 428 181.06 x 100 ).
6 (8)
2-11-64841
30.Eeltoodu järgi võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus seakasvatuses stabiilselt ja praktiliselt ühes ja samas mahus jätkub. Seoses Venemaa poolt sealiha sisseostu keelu seadmisega tekkisid võlgnikul ajutised raskused sealiha realiseerimisel, kuid praeguseks olukord on muutunud ja sealiha realiseeritakse Eestis Viru Lihaühistule ca 40 500 eurot ulatuses kuus ja halduri aruande kohaselt võlgnikul on aprillis, mais 2012 ostjatelt laekumas vähemalt 64 578 eurot. Kuna võlgniku varad kordades ületavad võlgniku kohustused ja ei ole välistatud võlgniku poolt kohustuste täitmine majandustegevuse jätkamise kaudu, siis käesolevas menetluses ei ole tõendatud PankrS § 1 lg 2 sätestatud asjaolu esinemine. Seega vastused käesoleva määruse punktis 25 toodud küsimustele on jaatatavad, st võlgnik on maksuraskustes ja tema makseraskused on ajutised. Eeltoodu alusel vastavalt PankrS § 27 lg 5 kohus jätab avalduse rahuldamata. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
31.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
32.Ajutine pankrotihaldur on nõudnud temale tasu määramist 23.5 tunni eest kokku summas 911.90 eurot (s o keskmiselt 38.80 eurot ühe tunni eest). Lisaks haldur on palunud välja mõista sõidukulud Tartu-Rakvere-Tartu 240 km eest summas 168 eurot. Kokku tasu koos sotsiaalmaksuga 1 436.27 eurot. Kuigi ajutise halduri tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, ei nõustu kohus tasu suurusega, sest haldur on lisanud ka sõidukuludele juurde sotsiaalmaksu, mis ei ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks mõista välja halduri kasuks ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1 212.83 eurot (911.90 + 33%) ja sõidukulud 168 eurot. Kokku 1 380.83 eurot.
33.Haldur on palunud hüvitada OÜ Perspect pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot, s.h käibemaks 13 eurot.. Kohus rahuldab ka selles osas halduri taotluse, sest PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik pankrotimenetluse kulude hüvitamine büroole, kelle kaudu haldur tegutseb.
34.TsMS § 171 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et pankrotiavalduse rahuldamata jätmine on võlgniku huvides, mistõttu mõistab kohus halduri tasu pankrotimenetluse kulud võlgnikult välja ja jätab kõik menetluskulud võlgniku kanda. 35 Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 3 lg 2, § 5 lg 1, lg 3, TsMS § 463 - §465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
7 (8)
2-11-64841 /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Kohtumäärus jõustus 10.juulil 2012 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, millega osaliselt tühistati maakohtu otsus.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.