Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1212.83 eurot ja sõidukulud 168 eurot) ning Perspect OÜ kasuks pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot.

XXXXXXXXXXX,

arveldusarve XXXXXXXXXXX Nordea Pank) kasuks 1380.83 eurot (üks tühat kolmsada kaheksakümmend eurot, 83 senti) (sh ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1212.83 eurot ja sõidukulud 168 eurot).

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

avaldajale kokku 232 035.45 krooni (14 829.77 eurot). 31.04.2011. a esitas avaldaja võlgnikule intressiarve nr 224-2011 summas 575.54 eurot, maksetähtajaga 16.05.2011. a. Arve on tasumata. 30.09.2011. a tegi avaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Võlgnik ei ole sisulisi vastuväiteid hoiatusele esitanud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik avaldajale kokku 15 405.31 eurot, sh põhisumma 14 829.77 eurot ja intress 575.54 eurot. Avaldaja palus nimetada võlgniku ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot.

MAAKOHTU LAHEND

võlgniku vastusest tulenevalt asuda seisukohale, et ülejäänud arvete osas on võlgnikul ettemaks summas 690.88 eurot (10 809.90 krooni), siis 30.11.2010. a arvet arvestades on võlgnikul tekkinud võlgnevus avaldaja ees põhisummas 14 973.87 eurot (15 664.75 690.88). PankrS § 12 lg 2 kohaselt ei ole võlgnik suutnud ettenähtud aja jooksul (kuni eelistungini) ega pärast ajutise halduri nimetamist tõendada temal avaldaja ees kohustuse mittetekkimise fakti ja PankrS § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud aluse esinemist ehk seda, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankroti mõiste on toodud PankrS § 1, mille 1 lõike kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 tulenevalt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleva vaidluse lahendamiseks annab kohus hinnangu võlgniku varadele ja kohustustele ning analüüsib: 1) kas võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid; 2) kui jah, siis kas see suutmatus võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt on ajutine. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi on võlgnik registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega Ermo Sepa Talu. Tema äritegevus alustati 16.05.1997. a (tl 35-37), käesoleval ajal tema majandustegevus jätkub. Ajutise halduri aruande ja selle juurde lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt kasvatab võlgnik teravilju ja tegeleb seakasvatusega. Seisuga 28.03.2012. a oli võlgnikul kasvamas 2 910 siga. Normaalse majandustegevuse tingimustes on võlgnikul planeeritud igakuiselt sigade müük Viru Lihaühistule ca 40 500 euro ulatuses. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 08.03.2012. a tõendi ja selle juurde lisatud kinnisturaamatu väljavõtete kohaselt kuulub võlgnikule omandiõiguse alusel 21 kinnisasja sihtotstarbega maatulundusmaa ja toomismaa (t. lk. 107-128), milledest 18-nele on seatud hüpoteegid AS Swedbank, Maaelu Edendamise Sihtasutus, AS Baltic Agro kasuks ning millede turuväärtus on kuni 350 000 eurot. Võlgniku nimele on registreeritud korteriomand asukohaga XXX, üldpinnaga XX.XX, millele on seatud ühishüpoteek Swedbank AS-i kasuks (tl 129), väärtusega ca 52 000 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kinnistu XXXX vallas, pindalaga X.XX ha, sihtotstarbega maatulundusmaa (tl 130), väärtusega 2 410 eurot. Kokku võlgniku kinnisvara prognoositav turuväärtus on umbes 400 000 eurot. Võlgnikul on vallasvara bilansilise jääkväärtusega 582 573.46 eurot. Samuti on võlgniku omandis hooned ja ehitised jääkväärtusega 1 445 607.60 eurot. Kokku on vallasvara bilansijärgse jääkmaksumusega 2 028 181.06 eurot. Seisuga 28.03.2012. a oli võlgnikul raha arvelduskontodel kokku XXXX.XX eurot. Ajutise halduri aruande ja lisade järgi on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku summas 740 922.51 eurot, millest seisuga 29.03.2012. a on sissenõutavaks muutunud 205 273.65 eurot. Võlgnikul on varasid kokku summas 2 428 181.06 eurot, sh masinad ja seadmed 582 573.46 eurot, hooned ja ehitised 1 445 607.60 eurot ning kinnisasjad 400 000 eurot. Sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused moodustavad vaid 30.51% võlgniku varast (740 922.51 : 2 428 181.06 x 100) ja sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad 8.45% võlgniku koguvarast (205 273.65: 2 428 181.06 x 100). Eeltoodu järgi ei ole võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus seakasvatuses jätkub ühes ja samas mahus. Seoses Venemaa poolt sealiha sisseostu keelu seadmisega tekkisid võlgnikul ajutised raskused sealiha realiseerimisel, kuid praeguseks olukord on muutunud ja sealiha realiseeritakse Eestis Viru Lihaühistule ca 40 500 euro ulatuses kuus ja halduri aruande kohaselt on võlgnikul aprillis, mais 2012. a ostjatelt laekumas vähemalt 64 578 eurot. Kuna võlgniku varad ületavad kordades võlgniku kohustused ja ei ole välistatud võlgniku poolt kohustuste täitmine majandustegevuse jätkamise kaudu, siis käesolevas menetluses ei

ole tõendatud PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud asjaolu esinemine. Seega on võlgnik makseraskustes ja tema makseraskused on ajutised. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine pankrotihaldur on nõudnud temale tasu määramist 23.5 tunni eest kokku summas 911.90 eurot (s.o keskmiselt 38.80 eurot ühe tunni eest). Lisaks haldur on palunud välja mõista sõidukulud Tartu-Rakvere-Tartu 240 km eest summas 168 eurot. Kokku tasu koos sotsiaalmaksuga 1 436.27 eurot. Kuigi ajutise halduri tasu suurus ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, ei nõustu kohus tasu suurusega, sest haldur on lisanud ka sõidukuludele juurde sotsiaalmaksu, mis ei ole põhjendatud. Kohus pidas põhjendatuks mõista välja halduri kasuks ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 1 212.83 eurot (911.90 + 33%) ja sõidukulud 168 eurot. Haldur on palunud hüvitada OÜ Perspect pankrotimenetluse kulude katteks 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot. Kohus rahuldas ka selles osas halduri taotluse, sest PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik pankrotimenetluse kulude hüvitamine büroole, kelle kaudu haldur tegutseb. TsMS § 171 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et pankrotiavalduse rahuldamata jätmine on võlgniku huvides, mistõttu mõistab kohus halduri tasu pankrotimenetluse kulud võlgnikult välja ja jätab kõik menetluskulud võlgniku kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.