lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-1649/44

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 20.04.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-1649/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 430 lg 1, 3, 8, 9KompromissTsMS § 189 lg 1Menetlusabi andmise tühistamineRÕS § 17 lg 7Riigi õigusabi jätkuvusRÕS § 25Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamineTsMS § 150 lg 2Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 188Osamaksete tasumise peatamine ja maksete suuruse muutmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-1649

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-1649

Tsiviilasi

SS hagi VE’i (AI’i õigusjärglane) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja eluruumi vabastamiseks

Tsiviilasja hind

766.94 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine, riigi õigusabi andmise lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja SS(isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX,

esindajad

tegelik viibimiskoht XXX, ) Hageja seaduslik esindaja eestkostja LT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Ants K (A.K ja partnerid OÜ,

Liivalaia

11/4,

10118

Tallinn,

elektronpost

[email protected]) Kostja VE (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Age Feldman (elektronpost [email protected]) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada SS(hageja) ja VE’i (AI’i õigusjärglane, kostja, koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 191 lg 1Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 432Menetluse lõpetamise tagajärjed
TsMS § 661 lg 4Määruskaebuse esitamine
1.1.
Pooled loevad vaidlusaluse lepingu lõppenuks alates 07.01.2012.
1.2.Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel kohtumäärusega puuduvad pooltel mistahes vaidlusalusest tsiviilasjast tulenevad nõuded üksteise vastu,

2-11-1649 sh kinnitavad pooled, et eluruumi otsene valdus on hagejale üle läinud lepingu lõppemise kuupäevast.

1.3.Poolte menetluskulud jäävad tsiviilasjas kummagi poole enda kanda.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-11-1649 menetlus.
3.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist A.K ja p OÜ-le (registrikood XXX) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 159.78 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is.
4.Lõpetada AI’ile Harju Maakohtu 01.03.2011 määrusega (tsiviilasjas nr 2-111649) antud riigi õigusabi andmine.
5.Vabastada kostja menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.
6.Toimetada

käesolev

kohtumäärus

Rahandusministeeriumile Raudsepp’ale

kätte,

menetlusosalistele

saata

(Advokaadibüroo

teadmiseks

Barrister,

Jõe

ja

Eesti

Vabariigi

vandeadvokaat 5,

10151

Kati

Tallinn,

[email protected]) ja Eesti Advokatuurile ning pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord

1.Määruse peale võib kompromissi kinnitavas ja menetlust lõpetavas osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank ASis või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-11-1649, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
2.Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest osas, millega kostja otsustati vabastada menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 5).
3.Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud
1.SS(hageja) esitas 14.01.2011 Harju Maakohtule hagi AI’i (õigusjärglane VE, kostja) vastu, milles palub tuvastada hageja ja AI’i vahel 15.10.2010 kuupäevaga sõlmitud üürilepingu tühisus ja kohustada kostjat vabastama hageja eluruumid Tallinnas XXX ning kostja välja tõsta eluruumist teist eluruumi vastu andmata, kui kostja ei ole vabatahtlikult 14 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist vabastanud eluruumi.
2.AI’ile anti 01.03.2011 määrusega riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi

2-11-1649 tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Kati Raudsepp’a.

3.Käesolevas tsiviilasjas peatati menetlus 22.09.2011 määrusega kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-44423 ning uuendati 07.03.2012 määrusega, kuna menetluse peatamiseks olev asjaolu langes ära seoses tsiviilasjas nr 2-11-44423 menetluse lõppemisega. Tsiviilasja menetlemise käigus XXXAI suri. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatas Pärnu notar Marje Jürioja kohtule, et AI’i pärimisasjas on 16.04.2012 väljastatud pärimistunnistus ainupärijale VE’ile.
4.19.04.2012 esitasid hageja ja VE kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis lepivad pooled kokku tsiviilasja lõpetamise määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas makstud riigilõivust kontole, millelt riigilõiv tasuti. Kostja palub TsMS § 190 lg 7 alusele tuginedes jätta AI’i riigi õigusabi kulud riigituludesse välja mõistmata ja vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (TsMS § 432). Kohtu põhjendused
5.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
6.Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. A.K ja p OÜ on tasunud hageja eest 14.01.2011 (maksekorraldus nr 4) arvelduskontolt nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 290072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 319.55 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise

2-11-1649 eest tasutud riigilõivust, s.o 159.78 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda . A.K ja p OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is.

7.AI’ile anti 01.03.2011 määrusega riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. AI on XXX surnud ning tema asemel on menetlusse astunud ainupärija (õigusjärglane) VE. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 6 sätestab, et sama paragrahvi lõigete 1 ja 4 alusel riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Samaaegselt määrab kohus RÕS § 25 ettenähtud korras kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. RÕS § 17 lg 7 kohaselt võib kohus või muu pädev asutus riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumise peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta TsMS § 188 sätestatud korras. Menetlusabi andmise lõpetamisel lähtutakse TsMS § 189 sätestatust. Seega võib TsMS § 189 lg 1 p 2 tulenevalt menetlusabi andmise lõpetada muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigus saada menetlusabi. Kuivõrd AI on surnud ning tema õigusjärglasel ei ole õigust menetlusabile, peab kohus põhjendatuks lõpetada AI’ile 01.03.2011 kohtumäärusega samas tsiviilasjas antud riigi õigusabi andmine.
8.Kostjale (AI’ile) oli määratud riigi õigusabi. 24.05.2011 määrusega on kohus määranud OÜ-le Advokaadibüroo Tehver & Partnerid AI’ile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 364.34 eurot ja 19.09.2011 määrusega riigieelarvest makstavaks tasuks 278.04 eurot ja kuluks 118.20 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg 7 sätestatut ning vabastada kostja (AI’i õigusjärglane VE) menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kostja õigusjärglase poolt kohene kompromissi sõlmimine, mistõttu oleks tema suhtes kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane.
9.Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad tsiviilasjas kummagi poole enda kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Tulenevalt poolte kokkuleppest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse (TsMS § 191 lg 1).

2-11-1649

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval