Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Kenmark Ehitused (likvideerimisel) likvideerija esitas 12.03.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks hele Kuudi (Kuut). Ajutine haldur 18.04.2012 kohtule esitatud aruande järgi võlgnik ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Ajutine haldur tegi päringud krediidiasutustesse, vararegistritesse ja Maksu-ja Tolliametisse ning selgitas välja, et võlgnikul varad puuduvad, raha pankades puudub, ei ole avatud kontosid, kinnistuid ei ole. Võlgnikul on võlg Maksu- ja Tolliameti ees koos arvestusliku intressiga 04.04.2012 seisuga 1279,69 eurot. Võlgniku juhatuse liige Margus Org suri 18.01.2009 ja Harju Maakohus kuulutas 22.06.2011 välja tema pärandvara pankroti. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul varad puuduvad, võlgade tasumise ehk pankroti vältimise võimalused puuduvad, andmete puudumisel ei ole võimalik maksevõimelisust analüüsida, võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur ei tuvastanud juhatuse liikme poolt sooritatud pankrotikuritegu ega majandustegevusega seotud kuriteo või muu õigusrikkumise toimepanekut, samuti rasket juhtimisviga. Esinevad objektiivsed alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Ajutine haldur palub menetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teha ajutisele haldurile ülesandeks osaühingu likvideerimine ja registrist kustutamine ning dokumentide hoidjat mitte määrata, kuna dokumentide olemasolu kohta info puudub, endine juhatuse liige on surnud ning ei ole võimalik dokumentide hoidjat määrata. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 18.04.2012 korraldatud kohtuistungile võlgniku likvideerija L. Müürsoo ei ilmunud. L. Müürsoo teatas kohtule, et ei saa istungil osaleda, ta on tutvunud ajutise halduri aruandega, nõustub selles toodud andmete ja seisukohtadega ning tal ei ole sellele vastuväiteid. Samuti likvideerija ei vaidle vastu ajutise halduri tasu ja kulude suurusele. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes kajastatud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole ning võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri, tutvunud võlgniku esindaja, likvideerija kirjaliku seisukohaga ja ajutise halduri aruandega ning uurinud sellele lisatud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiavalduse esitas likvideerija L. Müürsoo, kes määrati likvideerijaks Pärnu Maakohtu 30.06.2005 otsusega Kenmark Ehitused OÜ sundlõpetamise kohta, otsus jõustus 01.08.2005. Likvideerija väidetel ei ole tal õnnestunud juhatuse liikmega kunagi kontakti saada, likvideerijal puudus ülevaade võlgniku majandustegevuse kohta, vararegistrites võlgniku nimele mingit vara registreeritud ei ole. Ajutise pankrotihalduri sõnul puudub igasugune info võlgniku dokumentide olemasolu ja asukoha kohta. Võlgniku ainuosanik ja viimane juhatuse liige (kuni 09.08.2005) M.O. suri 18.01.2009, mistõttu täiendava info saamine ei ole võimalik. Võlgnikul mingit vara ei ole, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi samuti ei ole.

2 (3)

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks kohustuseks maksuvõlg riigi ees. Pankrotiavaldusele lisatud sundlõpetamise otsusest nähtuvalt on tagaseljaotsustega rahuldatud OÜ Katusetark nõue võlgniku vastu summas 157 071 krooni (tsiviilasi nr 2-682/2004, otsus jõustus 21.03.2005) ja AS Vennad-Dahl nõue summas 165 850,05 krooni (tsiviilasi nr 2532/2004). Likvideerija ei saanud võlgniku juhatuse liikmega ühendust ega omanud mingit ülevaadet võlgniku majandustegevuse kohta, kuid pankrotiavalduse esitamiseni jõudis alles 2012.a, millest kohus järeldab, et senised võlausaldajad ilmselt kaotasid huvi likvideerimismenetluse vastu, kui selgus, et selle käigus nende nõuete rahuldamist ei toimu. Ajutine pankrotihaldur ei ole andmete puudumise tõttu saanud kindlaks teha maksejõuetuse põhjust, kuid sundlõpetamise kohtuotsusest järeldub, et osaühing oli maksejõuetu juba tagaseljaotsuste tegemise ajal. Sellele viitab asjaolu, et 21.03.2005 ja 13.05.2005 on võlgniku vastu esitatud hagid rahuldatud tagaseljaotsustega ning juhatuse liige ei ilmunud ka sundlõpetamise avalduse läbivaatamiseks määratud istungile 21.06.2005. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tulenevad võimalikud nõuded varasemate juhatuse liikmete vastu oleksid ilmselt aegunud. Mingit vara võlgnikul ei ole ning pankrotimenetluse käigus ei ole võimalik vara tagasi võita ega tagasi nõuda. Nendel asjaoludel on kohtu hinnangul vähetõenäoline, et võimalikud võlausaldajad või kolmandad isikud oleksid huvitatud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tegema täiendavaid kulutusi ja tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Seetõttu kohus peab võimalikuks praeguses asjas menetluse lõpetada ilma võlausaldajaid või kolmandaid isikuid pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasumisele eelnevalt üles kutsumata. Kohus edastab kohtumääruse eelnimetatud võlausaldajatele ning võlausaldajatel on õigus oma huve kaitsta ka määruskaebe korras. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuse ettevõte kahe kuu jooksul likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 sätestab, et lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus jätta dokumentide hoidja määramata on põhjendatud. Likvideerija ega ajutine haldur ei ole enda valdusesse saanud võlgniku raamatupidamist ega muud võlgniku majandustegevust kajastavat dokumentatsiooni. Ainuosanik ja juhatuse ainus liige M.O., kes võiks omada äriühingu dokumentide kohta mingit informatsiooni ja keda võiks samuti määrata dokumentide hoidjaks, suri 2009.a. Pankrotiseadusest tulenevalt on pankrotimenetlusega seotud dokumentatsiooni säilitamise kohustus ajutisel halduril. Seega praegusel juhul puudub dokumentatsioon, mida anda hoiule võlgniku likvideerijale.

Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.