Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-30679
Tsiviilasi
OÜ Ramsi VK hagi KÜ Kannikmäe 3 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1494,64 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. mai 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ramsi VK apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – OÜ Ramsi VK (RK: 10357298), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Vastustaja (kostja) – KÜ Kannikmäe 3 (RK: 80108970), esindaja advokaat Hannes Olli Rahuldada apellatsioonkaebus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 2. mai 2011 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Ramsi VK hagi KÜ Kannikmäe 3 vastu ja mõista KÜ-lt Kannikmäe 3 OÜ Ramsi VK kasuks välja võlgnevus 720 (seitsesada kakskümmend) eurot ja 51 senti ning jätta menetluskulud
KÜ Kannikmäe 3 kanda.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Lõpetada menetlus OÜ Ramsi VK hagis KÜ Kannikmäe 3 vastu viiviste 747 euro väljamõistmiseks seoses viiviste väljamõistmise osas hagist loobumisega. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus KÜ Kannikmäe 3 kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Ramsi VK esitas 26.06.2009 maakohtule hagi KÜ Kannikmäe 3 vastu, paludes mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1; § 8 lg 1; § 11 lg 1; § 76; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1, 3, 6, lg 2 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja kommunaalteenuste võlgnevus 09.06.2009 seisuga kokku 17 985,10 krooni, sh põhivõlgnevus 14 166,07 krooni ja viivis 3819,03 krooni, ning alates 10.06.2009 viivis 0,5% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohtuistungil hageja täpsustas nõude suurust ning palus kostjalt välja mõista põhivõlg 747,64 eurot (11 698,02 krooni) ja viivis 747 eurot (11 687,95 krooni). Hagiavalduse kohaselt on Viljandi maakonnas Pärsti vallas Päri külas Kannikmäe 3 elamus korteriomanike poolt asutatud korteriühistu Kannikmäe 3. Vastavalt hageja ja kostja suulisele lepingule osutas hageja kostjale alates 2005 detsembrikuust kommunaalteenuseid – müüs vett, osutas kanalisatsiooniteenust, teostas elamu kütmist, vedas ära prügi. Vastavalt osutatud teenustele ning hageja poolt kinnitatud ja poolte vahel kokkulepitud hindadele esitas hageja kostjale igakuuliselt arved. Kostja ei tasunud osutatud teenuste eest tähtaegselt. 14.06.2007 esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse võlgnevuse 41 465,47 krooni väljamõistmiseks. Peale hagi esitamist tasus kostja võla, seetõttu hageja loobus hagist ja Tartu Maakohus lõpetas 29.10.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-22774 menetluse. 01.11.2008 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku veevarustuse lepingu nr K-3 ja prügiveo lepingu nr K-3. Elamu kütmise osas jäi kehtima varem sõlmitud suuline leping. Vastavalt poolte kokkuleppele tuli arved tasuda hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks, võlgnevuse mittetasumisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas võlgnevuse summalt kuni võlgnevuse tasumiseni. 01.05.2009 seisuga oli kostja võlgnevus 40 324,29 krooni. 11.05.2009 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumise kohta koos hoiatusega, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 25.05.2009 esitatakse hagi kohtusse. Kostja tasus hagejale 03.06.2009 26 709,85
krooni ja 09.06.2009 4158,01 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees oli 09.06.2009 seisuga 17 985,10 krooni, sh põhivõlgnevus 14 166,07 krooni ja viivis 3819,03 krooni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et Kannikmäe 3 ridaelamu varustamine sooja vee ja küttega toimus tsentraalselt kohaliku omavalitsuse kommunaalettevõtte OÜ Päri Vesi poolt, kuid 1992. a tekkisid elamu kütte ning sooja veega varustamises häired ning algas ridaelamuboksidesse vee elektriboilerite ja keskküttekatelde paigaldamine. Individuaalkatla saanud boksid ühendati tsentraalsest soojatrassist lahti. Kogu tegevus toimus kohaliku omavalitsuse teadmisel ja kõigi korteriomanike nõusolekul. 2006. aastaks oli elamusse jäänud kolm kaugküttevõrguga ühendatud korterit (korter X (M.K. ja V.K. ühisomand), korter X (omanik A.G. ) ja korter X (omanik K.K. )). Pärsti vallas määrati kaugküttealad Pärsti Vallavolikogu 21.04.2004 määrusega nr 4, seega ei ole Kannikmäe 3 korterite omanikud kohustatud kaugküttevõrguga liituma, kuna 2004. aastaks ei olnud nad enam kaugkütte kasutajad (kaugkütteseaduse § 5 lg 3). Pärsti Vallavolikogu 21.05.2008 määrusega nr 13 muudeti Pärsti Vallavolikogu 29.06.2006 määrust nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine“ ning arvati Kannikmäe X, X ja X ridaelamud kaugküttepiirkonnast üldse välja. Kuna poolte vahel puudub kehtiv soojusenergia müügileping, puudub hagejal õiguslik alus kostja vastu nõudeid esitada. Hageja sunnib kostjat tasuma tellimata teenuse või asja eest. VÕS § 99 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Hageja viiteid suulisele lepingule on asjakohatud, kuna soojusenergiat ei saa suulise lepingu alusel müüa (kaugkütteseaduse § 11 lg 1, VÕS § 11 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1). Ilma kirjaliku lepinguta ei ole hageja arved kontrollitavad. Hagejal on võimalus esitada oma nõuded Kannikmäe 3 korterite X, X ja X omanike, kes on hagejalt soojusenergia võrguga ühendatud saajad ning kes on avaldanud vastavat tahet, vastu. Nende korterite omanikud on varasemalt ise soojaarveid maksnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 2. mai 2011 otsusega hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja ja kostja ning hageja ja soojusenergiat kasutanud korteriomanike vahel sõlmitud kirjalikku lepingut soojusenergia tarbimiseks. Kohus viitas kaugkütteseaduse § 2 p 9; § 5 lg 1, 2, 3; § 11 lg 1, korteriomandiseaduse § 8 lg 1 ja korteriühistuseaduse § 2 lg 1 sätetele ning leidis, et kütteteenuse kasutamise lepingu võivad sõlmida nii korteriühistu kui ka ühistu liikmed kui korteriomandi omanikud. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 sätetest tuleneb, et võlaõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, s.o leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust. Korteri varustamine soojaga on vaadeldav teenusena TKS § 3 p 1 mõistes. Seadusest ei tulene tarbija kohustust tasuda teenuse või selle osa eest, mida ta tegelikult ei tarbinud. Kohtuistungil on tõendatud, et reaalselt on kaugkütet kasutanud Kannikmäe 3 majas kolm korterit (X – M.K. ja V.K. , X – A.G. , X – K.K. ). Teistel korteritel ei olnud kohustust kasutada kaugkütet. Pärsti Vallavolikogu 21.05.2008 määruse järgi Kannikmäe 3 maja ei kuulu kaugküttepiirkonda. Ekspertarvamuse järgi (koostatud 10.06.2009) siseneb kaugküttetorustik majja 1. korteri poolt ja on töös kuni 5. korterini. Kaugküttes on X., X. ja X. korter. Kuna kaugküttetorustik läbib ka 3. ja 4. korteri keldrit, kütab ta teatud määral ka neid mittekaugküttes olevate korterite keldreid ning need korterid peaks mingis osas kütte eest maksma. Hageja on esitanud kohtule kostja juhatuse esimehe 15.10.2007 kirja, milles palutakse alustada koheselt Kannikmäe 3 kütmist, soojusenergia eest tasumine toimub korteriühistule esitatud arvete alusel. Hageja väide, et see on garantiikiri, mille alusel toimus korterite
kütmine ka 2008/2009 kütteperioodil, ei ole põhjendatud. Kostja on selgitanud, et 2008 sügisel otsustati Pärsti Vallavolikogu otsuse alusel Kannikmäe 3 kortereid X, X ja X soojaga varustada kaugkütte kaudu. Ühistu ei ole hagejaga kokku leppinud nimetatud korterite kütmist 2008/2009 kütteperioodil. Kohus leidis, et 15.10.2007 kirja ei saa käsitleda garantiikirjana edasiste kütteperioodide kohta. Kostja on pöördunud hageja poole 11.01.2009 kirjaga ja palunud küttearveid korteriühistule mitte enam saata. Kostja ei ole peale eksperthinnangu saamist nõus tasuma 15% küttekuludest. Kostja on kompenseerinud korteri X omanikule küttekadude eest, mis on tingitud sellest, et küttetorud läbivad korterite 3 ja 4 keldreid. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil ei ole tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga lepingu Kannikmäe 3 korterite X, X ja X kütmiseks kaugkütte kaudu. Pärsti Vallavolikogu 21.05.2008 määruse järgi ei kuulu Kannikmäe 3 maja kaugküttepiirkonda. Pärsti Vallavolikogu 20.06.2007 määruse järgi on lubatud kasutada alternatiivkütust. Pärsti Vallavolikogu 20.06.2007 määruse järgi isikud, kes kaugküttepiirkonna määruse jõustumise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, milliste arvestuste alusel on tasunud kasutatud sooja eest korterite X, X ja X omanikud ning miks ei ole nad tasunud kogu kasutatud sooja eest, vaid on tasunud osaliselt. Kohtuistungil ei ole tõendatud, mille alusel on korteriühistul kohustus tasuda kütte eest, mida korteriühistu ei ole tellinud ega kasutanud. Kortermajas asuva kaugküttetorustiku võimalikud soojakaod, mis tulenevad sellest, et torustik läbib 3. ja 4. korteri keldrid, on korteriühistu korteri X omanikule kompenseerinud 28.08.2009 maksekorraldusega nr 147.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Ramsi VK esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. mai 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning mõista KÜ-lt Kannikmäe 3 OÜ Ramsi VK kasuks välja põhivõlg 747,64 eurot ja viivis 747 eurot ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus küllaldaselt analüüsinud hageja ja kostja vahelisi lepingulisi suhteid. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas poolte vahel oli lepinguline suhe, millal lepinguline suhe algas, milles seisnes ja millal lõppes. Selle asemel analüüsis kohus korteriühistu liikmete vahelisi suhteid ja suhteid kohaliku omavalitsusorganiga, mis ei ole hagiga seotud; 2) ei oma asjas tähtsust, et kohalik omavalitsus muutis oma otsusega kaugküttepiirkonda. Pärsti Vallavolikogu 20.06.2007 määruse nr 11 § 2 lg 3 alusel isikud, kes kaugküttepiirkonna määruse jõustumise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Kannikmäe 3 elamu oli liitunud kaugküttevõrguga ja tarbis hageja müüdud soojusenergiat. Kostja ei ole esitanud hagejale taotlust liitumise lõpetamiseks ja elamu väljalülitamiseks kaugküttesüsteemist; 3) on ekslik kohtu seisukoht, et korteriühistu ei pea sooja eest tasuma, kuna ta tegelikult soojusenergiat tarbinud ei ole. Hageja müüs soojusenergiat kogu elamu kütmiseks korteriühistuga sõlmitud suulise lepingu alusel. Milline on sooja jaotus elamusiseselt, on korteriühistu sisene probleem, kuna soojusenergia müüja kohustused lõppevad soojusenergia üleandmisega soojamõõturisse. Hagejal ei ole lepingulisi suhteid korteriühistu liikmetega või elamu korteriomandite omanikega. Soojamõõtja ja soojusenergia sulgemise kraan asuvad Kannikmäe 3 elamus, millele ainujuurdepääs on kostja esindajatel. Juhul, kui kostja ei soovinud kütet tarbida, oli tal võimalik küte elamust välja lülitada. Kostja ei ole avaldanud soovi elamu kütmine lõpetada. Ilma kostja nõusolekuta ei ole hagejal võimalik kütet elamus
kinni keerata. Soojusenergia tarbimise koguse kohta teatasid soojamõõtja näidud hagejale kostja esindajad ja vastavalt kostja esitatud andmetele esitas hageja kostjale soojaarved. Need arved on võetud arvele ka kostja raamatupidamises. Eeltoodust tulenevalt on hageja küllaldaselt tõendanud soojusenergia üleandmist kostjale. Korteriühistu omakorda edastas soojusenergia oma liikmetele ja peab oma liikmete osas soojusenergia eest tasumise arvestust; 4) esitas hageja kohtuistungil väite, et kostja raamatupidamisandmete kohaselt võlgneb kostja hagejale 03.12.2009 seisuga 23 858,06 krooni, millele kostja esindaja vastu ei vaielnud, kuid kohus on selles osas jätnud seisukoha võtmata; 5) on kohtutoimikus korteriühistu esimehe 15.10.2007 pöördumine hageja poole ettepanekuga alustada Kannikmäe 3 elamu kütmist, kütte eest tasumine toimub korteriühistule esitatud arvete alusel, millest saab teha ühese järelduse, et tarbitud soojusenergia eest peab tasuma kostja. Sellega tegi kostja hagejale järjekordse lepingulise ettepaneku (oferdi), millega hageja nõustus (aktsept). Seega loetakse varem suuliselt sõlmitud leping jätkuvaks. Kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt 26.10.2009 edastas hageja kostjale kostja valduses ja ühistu liikmete kaasomandis oleva elamu soojamõõtja kaudu elamu kütmiseks soojusenergiat, mille kogus on leidnud tunnustamist kostja esindajate poolt. Seega on küllaldaselt leidnud tõendamist soojusenergia üleandmine kostjale kostja tellimuse alusel. Hagejal puudus võimalus iga korteriomandi omanikuga eraldi lepingu sõlmimiseks, kuna selleks puuduvad tehnilised tingimused ja see eeldab ka soojusenergia müüja nõusolekut; 6) on ekslik kohtu seisukoht, et kostja 15.10.2007 kirja ei saa käsitleda garantiikirjana edasiste kütteperioodide kohta. Korteriühistu ei ole enne 2008. a kütteperioodi algust esitanud hagejale taotlust lepingu lõpetamiseks. Vastupidi, kostja jätkas kütuse tarbimist ja tasus kütte eest kuni 2008 detsembrini. Kostja tasus kütte eest viimati veel 2009 juunis. Ülekande dokumentidest nähtub, et tegemist on kütte eest tasumisega korteriühistu poolt. 11.01.2009 kirja ei saa käsitleda lepingu ülesütlemise või lepingust taganemisena; 7) leidis kohus õigesti, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks sõlminud hagejaga lepingu Kannikmäe 3 korterite X, X ja X kütmiseks kaugkütte kaudu, kuna hageja ei müünud soojaenergiat mitte korteriomanikele, vaid korteriühistule; 8) tasusid korterite X, X ja X omanikud korteriühistu võlga, mitte oma võlga, mis nähtub sõnaselgelt maksekorraldustest. Jääb arusaamatuks, kelle kohustuseks on tõendada kohtu poolt kohtuotsuses tõstatatud küsimust (s.o milliste arvestuste alusel on tasunud kasutatud sooja eest korterite X, X ja X omanikud ning miks ei ole nad tasunud kogu kasutatud sooja eest) ja millist tähtsust see asjas omab; 9) on kohus oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohtuotsus on laialivalguv, ebakonkreetne ja oluliselt mõjutatud kostja demagoogilistest väidetest. Kohus on tuginenud kohaliku omavalitsuse otsustele, mis ei oma asjas tähtsust ega ole siduvad pooltevahelises lepingulises suhtes. Kohus on jätnud alusetult tähelepanuta hageja poolt 25.09.2009 kohtule esitatud kirjalikud seisukohad. Kui kohus asus seisukohale, et hagi on tõendamata, siis oleks kohus pidanud juhtima hageja tähelepanu asjaoludele, mida on vaja tõendada. Apellant viitab siinkohal Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohtadele lahendis nr 32-1-169-10. Kui kohus asus seisukohale, et hageja poolt soojusenergia üleandmine kostjale ei ole tõendatud, siis oleks kohus oma lahendis pidanud ümber lükkama hageja väited soojusenergia üleandmise osas kostjale ning selgitama, kas ja kellele soojusenergia tegelikult üle anti. Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja väidete osas, et soojamõõtja näidud teatas hagejale kostja ja soojamõõtja asub kostja valduses. Ka ei ole kohus võtnud seisukohta kostja poolt hagejale 03.12.2009 seisuga võlgnevuse kinnitamise osas.
5.KÜ Kannikmäe 3 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebus kaebusele esitatud nõuetele (TsMS § 631 lg 1). Kohus on põhjalikult analüüsinud tõendeid ja poolte väiteid ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on pooltele selgitanud, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama. Kohus ei ole õigussuhet otsuses kvalifitseerinud poolte jaoks üllatuslikult; 2) jätkab hageja apellatsioonkaebuses nende argumentide esitamist, mis eksisteerisid 2007. a ja enne seda ning mille kohta on olemas jõustunud lahend tsiviilasjas nr 2-07-22774. Faktiliste ja õiguslike asjaolude muutumist pärast 2007. a apellant ignoreerib; 3) väidab apellant esmalt, et kostja tasus hagejale kütte eest 2008 detsembrikuuni, samas paar rida hiljem kirjutab, et kostja tasus kütte eest veel 2009 juunis ja raha ülekande dokumentidest nähtub, et tegemist on kütte eest tasumisega korteriühistu poolt. Esiteks juunis ei köeta, teiseks osutas hageja ka muid kommunaalteenuseid (vesi, kanalisatsioon, prügivedu) ning kolmandaks nähtub pangaväljavõtetest, et tasuti mitte kostja, vaid otse kolme korteriomaniku poolt, kes olid tegelikud soojusenergia tarbijad. Seega on apellant esitanud otsese valeväite; 4) kehtestati Pärsti vallas kaugküttealad Pärsti Vallavolikogu 21.04.2004 määrusega nr 4. Selleks ajaks oli 2/3 kostja liikmetest kaugküttest lahtiühendatud. Pärsti Vallavolikogu 21.05.2008 määrusega nr 13 arvati Kannikmäe X, X ja X ridaelamud kaugküttepiirkonnast üldse välja. Piirkonna muutmine on keskse tähendusega, kuna sellega pannakse paika, kas on kohustus kaugkütet kasutada või mitte ja võrguettevõtja õigused. Hageja ei ole isik, kelle käest peaks taotlema kaugküttesüsteemist väljalülitamist. Vastavate taotlustega tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kuna hageja asutamise ajaks oli enamus bokse lahti ühendatud, ei olnud hagejal võimalik ka soojusenergiat müüa. Seetõttu puuduvad hagejal Kannikmäe 3 elanikega nõuetekohaselt kirjalikud soojusenergia müügilepingud; 5) ei saa nõustuda apellandi väitega, et asjas ei ole vaidlust, et hageja küttis Kannikmäe 3 elamut. Vaieldakse just selle üle, et kuna hageja ei kütnud kogu elamut, siis kas sellele vaatamata on kõikidel elanikel soojusenergia eest tasumise kohustus või üksnes tegelikel soojusenergia tarbijatel. Kaugkütteseaduse §-st 16 tulenevalt on soojusenergia müügilepingu kohustuslik vorm kirjalik. Korteriühistu on oma liikmeid esindav ühing – esindusorgan. Esindusorgan ei tarbi ega edasta soojusenergiat, korteriühistul puuduvad selleks ka vahendid; 6) väidab apellant, et kostja ei ole esitanud avaldust elamu kütmine lõpetada ja ilma korteriühistu nõusolekuta ei ole hagejal võimalik kütet kinni keerata. Hageja ei edasta Kannikmäe 3 majale ega ühelegi selles asuvale ridaelamuboksile soojusenergiat juba aastaid, aastast 2008/2009 ei ole seal kaugküttepiirkonda, ekspluatatsioonis olevat kaugküttevõrku ega kirjalikku lepingut ühegi tarbijaga; 7) viitab apellant, et hageja esitas kohtuistungil väite, et kostja raamatupidamise andmete järgi võlgneb kostja hagejale 23.09.2009 seisuga 23 858,06 krooni, millele kostja esindaja vastu ei vaielnud. Kostja esindaja ei osanud sellise paljasõnalise ja üllatusliku väite peale muud kosta kui palus hagejal väidet selgitada ja tõendada, mida hageja esindaja ei suutnud teha. Viidatud väite osas andis kohtunik seisukoha istungil ja selgitas hageja esindajale protsessinorme; 8) ei saa nõustuda apellandi väitega, et korteriühistu esimehe 15.10.2007 pöördumine hageja poole on ofert ja hageja vastus on aktsept suulise lepingu sõlmimiseks/jätkamiseks. Soojusenergia müügilepingul on kohustuslik kirjalik vorm. KÜ-ga Kannikmäe 3 ja selle liikmetega selline leping puudus. Kaugkütet tarbisid vaid kolm boksi ja ei olnud otstarbekas võtta korteriühistule kõigi liikmete poolt kolme korteri kütmise kinnimaksmise kohustust; 9) ei saa nõustuda apellandi väitega, et korteriühistu esimehe 15.10.2007 kirja tuleb käsitleda eluaegse garantiikirjana. Kiri saadeti hagejale enne seda, kui piirkond kaugküttepiirkonnast
välja arvati. Lisaks on kirjas öeldud vaid seda, et arved võib esitada korteriühistu kaudu. 15.10.2007 kiri esitati hagejale tsiviilasjas nr 2-07-22774 kompromissi sõlmimise osana; 10) saab apellant valesti aru kohtu seisukohast, et ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks sõlminud lepingu korterite X, X ja X kütmiseks kaugkütte kaudu, leides, et kohus oleks nagu nõustunud, et soojusenergiat ei müüdud mitte korteriomanikele, vaid korteriühistule. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks sõlminud lepingu korterite X, X ja X kütmiseks ehk puudub leping korteriühistuga. Korterid nr X, X ja X ei olnud kaugküttevõrgust lahti ühendatud ning tasusid soojusenergia eest hagejale otse. Korteriühistu ei ole teinud hagejale takistusi tarnida korteritele X, X ja X soojusenergiat, kuid see ei tähenda lepingulist suhet; 11) muudeti Pärsti Vallavolikogu 21.05.2008 määrusega nr 13 Pärsti Vallavolikogu 29.06.2006 määrust nr 22 „Kaugküttepiirkonna määramine“ ning arvati Kannikmäe X, X ja X ridaelamud kaugküttepiirkonnast välja. Seega hageja tegevusluba soojusenergia müümiseks Kannikmäe X, X ja X kinnistutel ei kehti. Seetõttu ei hageja saa nõuda, et korteriühistu liikmed ostaksid soojusenergiat hagejalt ja hoiduksid ise soojusenergia tootmisest. Kaugkütteseaduse § 5 lg 3 kohaselt isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Kuna Pärsti vallas määrati kaugküttealad 21.04.2004 määrusega, siis ei ole Kannikmäe 3 korterite omanikud kohustatud kaugküttevõrguga liituma, kuna 2004. aastaks ei olnud nad enam kaugkütte kasutajad. VÕS § 99 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul ei teki tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (I osa, Tallinn 2006, lk 122 § 34) on selgitatud, et tarbijakaitsenormid kuuluvad kohaldamisele ka siis, kui tarbija eest tegutseb esindaja oma kutsealases tegevuses. See tähendab, et VÕS § 99 kaitseb korteriomanikest tarbijaid ka siis, kui nad on oma huvide esindamiseks asutanud korteriühistu. Hageja viiteid suulisele lepingule on asjakohatud, kuna soojusenergiat ei saa suulise lepingu alusel müüa. Kaugkütteseaduse § 11 lg 1 sätestab, et võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu. Kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p 3 kohaselt soojusenergia kasutamine ilma kirjaliku ostu-müügilepinguta on ebaseaduslik. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Asjas on võimalik juhinduda ka Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 antud selgitusest, mille kohaselt: „Kolleegium märgib, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi, kusjuures korteriomanikud ei vastusta sel juhul solidaarselt. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist.“
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohtu 14.02.2012 istungil apellant loobus hagist viiviste 747 euro väljamõistmise osas ja palus selles osas menetluse lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine viiviste 747 euro väljamõistmise osas tuleb vastu võtta ning menetlus selles osas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Seoses hagist osalise loobumisega vaatab ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsust läbi üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõlgnevuse 747,64 euro väljamõistmiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab OÜ Ramsi VK hagi KÜ Kannikmäe 3 vastu ning mõistab KÜ-lt Kannikmäe 3 OÜ Ramsi VK kasuks välja põhivõlgnevuse katteks 720,51 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.
8.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendatud, et kostja oleks sõlminud hagejaga lepingu Kannikmäe 3 korterite kütmiseks, ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega ning seetõttu põhjendamatu. KKütS § 11 lg 1 järgi võrguga liitumiseks sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt on nimetatud leping soojuse ostu-müügilepingu sõlmimise aluseks. Pooltel puudub vaidlus, et kirjalikku lepingut võrguga liitumiseks ja soojuse ostmiseks ei olnud sõlmitud. Kostja on teinud sellest aga eksliku järelduse, et kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu puuduvad pooltel lepingulised suhted ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ringkonnakohus leiab, et KKütS § 11 eesmärgist ei tulene, et võrguga liitumise leping ja soojuse ostu-müügileping ning selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised, samuti ei näe KKütS § 11 ette, et kirjaliku vormi järgimata jätmine tooks kaasa lepingu tühisuse. Ringkonnakohus märgib, et hageja müüs korteriühistule soojusenergiat alates 2005. a detsembrist ning kuni käesoleva kohtuvaidluseni aktsepteeris korteriühistu sooja ostmist suulise lepingu alusel, tasus hageja esitatud arved ning ei teinud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks. Lisaks kinnitavad pooltevahelist lepingulist suhet alljärgnevad tõendid ja faktilised asjaolud. 15.10.2007 on korteriühistu saatnud hagejale kirjaliku avalduse Kannikmäe 3 elamu kütmise alustamise kohta ning kinnitanud, et soojusenergia eest tasumine toimub korteriühistule esitatud arvete alusel (t.l 15). Korteriühistu 13.06.2007 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tarbivad soojusenergiat (osaliselt) kõik korteriomanikud ning on otsustatud hagejale küttevõlg tasuda (t.l 37). Maksekorraldus nr 147 (t.l 35), millega korteriühistu tasus soojusenergia eest 2000 krooni K.K. ile. Vaidlust ei ole selles, et tarbijapaigaldis asub Kannikmäe 3 elamu keldris, sellele juurdepääs (peakraanile) on ainult kostjal, kes on teatanud hagejale soojusenergia näidud. Eelnevast järeldub ühtlasi see, et lepingupooleks (soojusenergia ostjaks) on korteriühistu, mitte korterite X, X ja X omanikud, kes kasutavad korterite kütmiseks kaugkütet. Võrguga liitumiseks loetakse KKütS § 2 p 11 kohaselt tarbijapaigaldise ühendamist võrguga. Tulenevalt KKütS § 2 p-st 4 saavad tarbijapaigaldise omanikeks olla korteriomanikud ühiselt. Kuivõrd tarbijapaigaldis on ühendatud hageja soojusvõrku faktiliselt alates 2005. a ja tarbijapaigaldise omanikuks saavad olla korteriomanikud ühiselt, siis on liitumisleping sõlmitud kõigi korteriomanikega ühiselt (või korteriühistuga). Riigikohus on 30.11.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 asunud seisukohale, et soojuse müügilepingu sõlmimise aluseks on KKütS § 11 lg 4 järgi liitumisleping ning võrguettevõtja on kaugkütteseaduse järgi kohustatud sõlmima soojuse müügilepingu samade isikutega nagu liitumislepingu, s.t tarbijapealdise omanikega. Asjaolu, et vaidlusalusel perioodil (2008/2009 kütteperiood) kasutas Kannikmäe 3 elamus kaugkütet kolm korterit, ei tähenda seda, et pooltevaheline soojusenergia müügileping kaotaks iseenesest kehtivuse ning kostjal puuduks kohustus soojusenergia eest tasuda.
Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole tähendust sellel, et Pärsti Vallavolikogu muutis 21.05.2008 määrusega nr 13 kaugküttepiirkonda ning arvas Kannikmäe 3 elamu kaugküttepiirkonnast välja. KKütS § 5 lg 3 kohaselt isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. Kuna kostja oli liitunud kaugküttevõrguga varem, siis oli kostja kaugküttevõrgus edasi ka pärast eelnimetatud kohaliku omavalitsuse määrust, tarbis hageja müüdud soojusenergiat ning on kohustatud selle eest tasuma. Ülaltoodu kinnitab, et poolte vahel on kehtiv soojusenergia ostu-müügileping ning kostja on kohustatud tasuma hagejale soojusenergia võlgnevuse. Hageja poolt kostjale esitatud arvete (t.l 55-60) alusel moodustab soojusenergia maksumus 41 215,51 krooni. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud arvetel märgitud soojusenergia maksumust ei ole kostja tasunud. Konto väljavõtete (t.l 62-66) järgi on hagejale tasunud soojusenergia eest korteriühistu asemel Kannikmäe 3 elanikud kokku 26 835,67 krooni. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et Kannikmäe 3 elanike poolt tasutud summad on nõudest maha arvestatud ning nõutakse vahe tasumist (41 215,5126 835,67=14 379,84). 21.02.2012 esitatud seisukohas vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista soojusenergia võlgnevuse katteks 720,51 eurot (s.o 11 273,53 eurot). Ringkonnakohus lähtub hageja vähendatud nõudest ning leiab, et kostjalt tuleb välja mõista 720,51 eurot. Menetluse kestel on kostja muu hulgas märkinud, et kuna arvetel (t.l 55-60) märgitud soojusenergia ühiku hind on erinev ja hageja ei ole esitanud algdokumente ühiku hinna kujunemise kohta, siis ei ole hageja nõue kontrollitav. Vastavalt ringkonnakohtu ettepanekule esitas hageja ringkonnakohtule ja edastas kostjale täiendavad tõendid, s.o Pärsti Vallavalitsuse 01.09.2008 korralduse nr 315 soojusenergia müügi piirhinna kooskõlastamise kohta ning SW Energia OÜ arved OÜ-le Ramsi VK. Nimetatud tõenditest nähtub kostjale esitatud arvetel märgitud soojusenergia ühiku hinna kujunemine ning kuna hind on piirhinnast madalam, siis tuleb lähtuda arvetel (t.l 55-60) märgitud soojusenergia ühiku hinnast.
9.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning sellest tulenevalt jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.