Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja AK kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 21.11.2011.a hagiavalduse kostja vastu 768 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse oma 30.11.2011.a määrusega käiguta. Hageja esitas kohtule 14.12.2011.a seisukoha, milles ta leidis, et hagiavalduses ei esine puudusi ning hageja ei soovi oma nõuet täiendavalt tõendada. Kohus võttis hagiavalduse oma 20.12.2011.a määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostja vastas hagiavaldusele 16.01.2012.a ja vaidles sellele vastu.
2.Kohus andis hagejale ja kostjale oma 09.02.2012.a pöördumises täiendavalt aega oma nõuete ja vastuväidete põhistamiseks ning tõendamiseks. Kohus andis hagejale aega täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 01.03.2012.a ning seejärel andis kohus kostjale omakorda aega hageja seisukohtadele vastamiseks kuni 22.03.2012.a. Mõlemal poolel oli võimalik esitada oma lõplikke seisukohti kohtule hiljemalt 12.04.2012.a. Kohus teatas pooltele, et kui nad omavahel kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend neile teatavaks 20.04.2012.a.
3.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 01.03.2012.a ning kostja vastas hageja seisukohtadele 22.03.2012.a. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad kohtule 12.04.2012.a. Kostja kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas XXX hoones 08.08.2011.a kanalisatsiooni püstiku ummistuse tõttu reovee läbijooks, mille tagajärjel sai kannatada hageja korter nr 23. Hagejal tekkis kahju summas 768 eurot. Hageja on kahju hüvitamiseks korduvalt kostja poole pöördunud, kuid kostja ei ole kahju hüvitanud. Hageja nõudis kostjalt seetõttu lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.
5.Hageja leidis, et talle tekkinud kahju eest on vastutav kostja, kuna kostja on korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi korteriomanike poolt loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Elamu tehnosüsteemide hooldus on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Kostja jättis täitmata kohustuse hooldada ja hoida korras kaasomandi ese ehk reovee tehnosüsteem. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 1045 lg 1 punktile 5 ja punktile 7.
6.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 06.02.2012.a menetlusdokumendis, et kostja jättis täitmata KÜS § 2 lg 1, § 15 ja § 151 tuleneva kohustuse hooldada ja hoida korras tehnosüsteemid. Hageja on küsinud IPOÜ-st asjatundja arvamuse, mille kohaselt on hoone kanalisatsioonisüsteem amortiseerunud ja oleks tulnud juba ammu välja vahetada. Korras süsteemi puhul oleks ummistuse tekkimine olnud vähetõenäoline ja ummistuse tekkimisega ei kaasneks läbijooksu. Kostja jättis õigeaegselt tehnosüsteemid välja vahetamata. Kaasomandis olevast tehnosüsteemist tekkinud kahju eest vastutab korteriühistu, kuna süsteemide hooldamine
on korteriühistu kohustuseks.
7.Kahju tekkimine hagejal on tõendatud muuhulgas kostjaga peetud kirjavahetusega, kus kostja kinnitas hagejale kahju tekkimist ja möönis enda vastutust. Hinnakalkulatsioon tõendab kahju tekkimist ning hageja ei väidagi, et tööd oleksid tehtud. Hinnapakkumisega võib tõendada kahju suurust.
8.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 01.03.2012.a. Hageja selgitas, et tema kahju seisneb vannitoa lae, koridori lae ja vannitoa seina siseviimistluse kahjustumises, sest need piirkonnad said niiskuskahjustusi. Niiskuskahjustuste likvideerimiseks tuleb lahtikoorunud viimistluskihid eemaldada, parandada augud ja praod, seejärel kogu pind pahteldada ja värvida. Kahjustusi ei saa parandada ainult kahjustatud laikude parandamisega. Kohtule esitatud fotod on tehtud hageja korteri kahjustunud lagedest ja seinast. Pildid on tehtud 10.08.2011.a peale läbijooksu tekkimist.
9.Hageja leidis, et kostjale etteheidetav tegu seisneb tegevusetuses. Kostja oleks pidanud hoidma süsteemid kasutuskõlblikus seisundis. Kostja kohustuste täitmata jätmine on tõendatud ummistuse ja läbijooksu tekkimisega ning hageja piltidega, millest nähtub nõukogudeaegne kanalisatsioonitorustik. IPOÜ arvamusest nähtub, et kanalisatsioonitorustik oli tugevalt amortiseerunud ega vastanud tänapäevastele ohutusnõuetele. Tehnosüsteemide hooldamine tähendab vajadusel tehnosüsteemi väljavahetamist. Kui seda oleks tehtud, ei oleks hagejal kahju tekkinud.
10.12.04.2012.a esitas hageja kohtule oma lõplikud seisukohad. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et ta on esitanud oma nõude kostja kui juriidilise isiku vastu. Seega ei vabasta kostjat vastutusest see, kuidas tema organid toimivad. Vajalike otsuste vastuvõtmine on kostja kui juriidilise isiku sisesuhte küsimus. Kui üldkoosolek ei ole andnud korraldust tehnosüsteemide uuendamiseks, oleks üldkoosoleku pidanud kokku kutsuma juhatus. Kostja juhatus ei ole tehnosüsteemide olukorra ja uuendamisega seotud küsimusi üldkoosoleku päevakorda pannud. Kostja esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu, et kostja oleks teinud kulutusi kanalisatsioonisüsteemi hooldusele või remondile. Kostja sellekohased tegevused ei ole tõendatud ja kostja esitatud haldaja vastus seda samuti ei tõenda. Kirjas viidatud elanike küsitlust ei ole alates 2011.a märtsist toimunud.
11.Kostja poolt kahju tekkimine ja kostja kohustuste rikkumine on tõendatud hageja esitatud inseneribüroo arvamusega. Kostja ei ole tõendanud, et keegi oleks midagi kanalisatsiooni visanud. Kostja väited, et korrasolevate torustike puhul ei oleks saanud leket vältida, on ebaõiged ja tõendamata. Sellisel juhul ei oleks kunagi vaja teha torustike hooldust ja väljavahetamist.
12.Hageja esitatud arvamuse on koostanud inseneribüroo, mille registreeritud tegevusalad on ehitiste ekspertiiside tegemine, ehitusjuhtimine, omanikujärelevalve, projekteerimine ning vastutavateks spetsialistideks on TP ja AM. Inseneribüroo igapäevane tegevus toimub töötajate poolt spetsialistide järelevalve all. Hageja lisab arvamuse koos vastutava spetsialisti allkirjaga. Arvamuses on välja toodud selgelt, et XXX hoone kanalisatsioonitorustik ei vasta standardi nõuetele.
13.Kostja esitatud hooldusfirma juhatuse liikme kiri kostja väiteid ei tõenda, kuna tegemist on isikuga, keda kostja kasutab pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ning seega on haldaja poolt kahju tunnistamine omistatav kostjale. Kahju tekkimisele viitab otseselt e-kirja viimane lause.
14.Hageja arvates tuleb lugeda üldtuntud asjaoluks fakti, et veekahjustus ei jää vee kuivamisel olematuks. Hageja korteris toimus tõesti remont ja olid lahti võetud kohad, mis vajasid viimistlust. Veekahjustuste tõttu peab hageja tegema täiendavaid töid pahteldamisel ja värvimisel
ning sellega on hinnapakkumises arvestatud. Kui hinnapakkumine sisaldaks hageja korteri remonti, oleks see 10 korda suurem. WC poti puudumine ei saanud olla ummistuse tekkepõhjuseks ja selleks ei ole vaja omada eriteadmisi. Hageja esitatud fotodel on näha veelaigud seintel. Kostja esitatud hinnang kujutab endast oletust. Arvamuse koostaja ei ole isik, kes praktikas tegeleks ehitusekspertiisidega. Kindlustushüvitist ei ole hageja saanud. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, mille kohaselt on kostja kahju tekkimise eest vastutav. Hageja ise on väitnud, et läbijooks tekkis ummistuse tagajärjel. Püstiku ummistamine eeldab isiku tahtlikku või hooletut tegevust ja püstiku ummistus võib tekkida sõltumata püstiku hooldusest. Kostja ei saa ära hoida ega võtta kasutusele meetmeid, mis hoiaksid ummistuse ära, vaid ummistuse mittetekkimine sõltub korteriomanike enda tegevusest. Läbijooks ei tekkinud kostja kohustuse täitmata jätmisest, vaid eeldatavalt mõne korteriomaniku hooletust käitumisest. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ja teiste korteriomanike hooletu tegevuse eest ei ole kostja vastutav. Kostja poolt kohustuste rikkumist ei ole hageja tõendanud.
16.AÕS § 75 järgi on korteriomanike kaasomandis torustik, millest leke tekkis. Torustik ei ole kostja omandis. Korteriomanikel lasub vastutus torustiku valdamise ja kasutamisega seoses tekkiva kahju eest. Hagejal tekkinud kahju eest on vastutav ummistuse põhjustanud isik. Korteriühistu põhikirja p 3.2.12. järgi on ühistu liige kohustatud hüvitama teisele korteriomanikule tekitatud kahju.
17.Isegi juhul, kui kostja oleks oma kohustusi rikkunud, on tõendamata hagejal tekkinud kahju. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tegelikkuses on väidetav kahju hagejal tekkinud. Hageja esitatud hinnakalkulatsioon on allkirjastamata. Hinnakalkulatsioon ei tõenda, et hageja oleks töid tellinud, vaid tegemist on ainult pakkumisega.
18.Kohtule 22.03.2012.a esitatud menetlusdokumendis leidis kostja, et tal puudus kohustus kanalisatsioonitorustiku väljavahetamiseks, sest sellist kohustust ei tulene seadusest, kostja põhikirjast ega üldkoosoleku otsustest. Korteriühistu poolt tehtavad rahalisi vahendeid nõudvad toimingud sõltuvad üldkoosoleku otsustest ja olemasolevast varast, mis eelkõige tekib liikmete osamaksudest. Torustiku väljavahetamine sõltub üldkoosoleku või liikmete ühisest otsusest KOS § 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 järgi, mitte kostja juhatusest. Korteriühistu eesmärgiks on viia ellu korteriomanike ühist tahet. Kui korteriomanikud ei ole tahet avaldanud ja vahendid toimingu elluviimiseks puuduvad, ei saa korteriühistu toiminguid teha. Kostja üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust torustiku väljavahetamiseks. Kuna vastavat otsust ei ole tehtud, puudus kostjal sellekohane kohustus ja kostjale ei saa tegevusetust ette heita. Kostja on igapäevaselt torustikku hooldanud. Kostja 2011.a majandusaruande järgi kulus remondi ja hooldustöödele 11 570 eurot.
19.Kostja leidis, et käesoleval juhul ei tekkinud leke mitte torustike amortiseerumise tõttu, vaid seetõttu, et keegi viskas kanalisatsioonitorustikku seda ummistanud materjale. Ummistus võib tekkida ka täiesti uute ning hooldatud torustike puhul. Isegi torude väljavahetamisel ei saa vältida ummistuste teket.
20.Kostja ei nõustunud, et tema kohustuste rikkumist tõendab IPOÜ arvamus. Arvamus on koostatud 29.02.2012.a ehk 7 kuud pärast väidetavat kahju tekkimist, mistõttu on see spekulatsioon. Arvamusest ei nähtu, milliseid meetodeid kasutades on see koostatud. Arvamuse koostajal on loodusteaduse bakalaureuse kraad, kuid ehitusinseneriks saab alles pärast ehituse suunal magistrikraadi omandamist. Seega ei ole arvamus koostatud ehitusinseneri ehk eriteadmisi omava isiku poolt. Sisuliselt ei ole arvamuses välja toodud, millistele nõuetele kanalisatsioonisüsteem ei vasta. Arvamuse kohaselt ei vasta süsteem kehtivale standardile amortiseerumise tõttu, kuid välja ei ole toodud, millistele konkreetsetele nõuetele torustik ei
vasta. Kontrollida oleks tulnud teatud objektiivseid näitajaid. Arvamusest nähtuvalt ei ole võimalik kindlaks teha ummistuse tekkepõhjust. Kuna seda ei ole võimalik kindlaks teha, ei saa väita, et ummistus tekkis torustiku hooldamata jätmise või selle amortisatsiooni tõttu. Arvamuse lõppjärelduste kohaselt ei ole aga torustiku väljavahetamine vajalik, vaid olemasolev torustik on toimiv.
21.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja ei ole oma e-kirjas kahju tekkimist tõendanud. VM, kes saatis hagejale 19.10.2011.a e-kirja, on OÜ KH juhatuse liige, mitte kostja esindaja. Kostja ja OÜ KH vahel on sõlmitud leping kortermaja haldamiseks. Sisuliselt ei ole e-kirjas hageja kahju nõuet tunnistatud, vaid hagejale on teatatud, et kostja on hageja kahju hüvitamise avalduse jätnud rahuldamata.
22.Hagejal kahju tekkimist ei tõenda esitatud fotod, kuna nendelt ei ole võimalik tuvastada, milles kahju seisneb. Fotodelt nähtub, et korteris toimub remont ja põrandad ei ole viimistletud. Remonttööde tegemist on hageja ise kinnitanud. Kui ka fotod on tehtud hageja XXX tänava korterist, ei ole võimalik kindlaks teha, milles seisneb kahju ja millal on kahjustused tekkinud. Kui korteris toimus remont, ei saanud hagejale kahju tekkida, kuna ta pidi hinnapakkumises kajastatud tööd nagunii tegema. Hageja varaline seisund ei ole seega muutunud. Sisuliselt soovib hageja, et ühistu kannaks tema korteri remondikulud. Fotodest nähtuvalt ei olnud hageja korteri seinad, laed ja põrandad enne väidetava kahju tekkimist viimistletud.
23.Kostja esitas oma väidete tõenduseks XXX tänava maja haldava KHOÜ juhatuse liikme arvamuse, kelle hinnangul tekkis avarii tõenäoliselt püstikut kasutavate elanike ebaõige tegevuse tagajärjel. Üheks veelekke põhjuseks võis olla asjaolu, et hageja korteris oli remondi tõttu WC pott eemaldatud ja kanalisatsioon suletud. Hageja korteris toimus remont, mille käigus olid lammutatud sanitaarsõlme seinad, eemaldatud WC pott jne ning enne väidetava kahju tekkimist ei olnud töödega veel alustatud. Seega puudus varaline olukord, mida taastada. Isegi kui hageja teostaks hinnapakkumises kajastatud tööd, ei teeks ta seda mitte veeavarii, vaid remondi tõttu. Enne kahju tekkimist siseviimistlus puudus. Täiendavalt eeldas kostja, et hageja korter on kodulaenu suurust arvestades kindlustatud, mida on hageja kinnitanud. Sellises olukorras peaks hagejale tekkinud kahju olema juba hüvitatud. Kohtuotsuse põhjendused
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejale kuulub XXX elamus korter nr 23 ning hageja esitas kostjale avalduse 08.08.2011.a kanalisatsiooni püstiku ummistusest tekkinud kahju hüvitamiseks, mille kostja jättis rahuldamata. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kuidas väidetav hagejale kahju tekitanud sündmus aset leidis, kas kostja on tekkinud kahju eest vastutav ning kas hageja on tõendanud talle tekitatud kahju olemasolu ja selle suurust.
26.Kohus leiab, et esmalt tuleb käesolevas asjas tuvastada, kuidas võis toimuda hagejale väidetavalt kahju tekitanud sündmus. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas hagejale tekkinud kahju eest võib olla vastutav kostja ning kas hageja on tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja teo ja tegevusetuse ning hagejal tekkinud kahju vahel. Viimaks vastab kohus nendele väidetele, mis seonduvad hagejale väidetavalt tekitatud kahju suurusega.
27.Hageja on esitanud kostja vastu deliktilise nõude. Deliktilise ehk kahju õigusvastasest põhjustamisest tingitud nõude esitamisel peab hageja tõendama kostja teo, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja peab tõendama süü puudumise (RK
TKo 09.10.2002.a nr 3-2-1-99-02, p 10, 25.04.2007.a nr 3-2-1-30-07, p 10). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja selgelt välja toonud, millistel asjaoludel talle kahju tekkis. Samuti ei ole hageja tõendanud kostjale etteheidetava teo toimepanemist ja põhjuslikku seost kostja teo ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel.
28.Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine (RK TKo 18.06.2008.a nr 3-2-1-45-08, p 16). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kuna ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjustanud (RK TKo 18.06.2008.a nr 3-2-1-45-08, p 17, RK TKo 26.09.2006.a nr 3-2-1-53-06, p 11). Seega tuleb kellegi vastu deliktilise nõude esitamisel selgelt välja tuua, et kahju tekkis sellise sündmuse tagajärjel, mille toimumise eest vastutab kostja.
29.Kohus on hagejale käesolevas menetluses korduvalt selgitanud hagejale tema tõendamiskoormust, esmalt hagiavalduse käiguta jätmisel kohtu 30.11.2011.a määruses (toimiku lk 12-13) ning hiljem menetluse käigus (kohtu 09.02.2012.a pöördumine, toimiku lk 58-59). Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selgelt välja toonud, millistel asjaoludel talle kahju tekkis ja milles konkreetselt seisnes kostjale etteheidetav tegu. Samuti ei ole hageja oma väiteid tõendanud. Hageja poolt hagiavalduses esile toodud asjaolude pinnalt võib hageja olla esitanud oma nõude ka vale kostja vastu.
30.Hageja väidete järgi sai tema korter kahjustada 08.08.2011.a kanalisatsiooni püstiku ummistuse tõttu toimunud reovee läbijooksu tagajärjel. Kuidas täpselt reovee läbijooks tekkis (kas seejuures oli veel olemas hageja korteris WC pott või mitte) ning millest tulenevalt on hageja hinnangul see toimunud just ummistuse tõttu, ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele välja toonud. Hageja on üksnes leidnud, et WC poti puudumine ei saanud olla ummistuse tekkepõhjuseks ja selleks ei ole vaja omada eriteadmisi ning hageja esitatud fotodel on näha veelaigud seintel. Samuti on hageja väitnud, et kostja on kahju tekitamist tunnistanud. Kostja on omakorda leidnud, et kui hageja hinnangul toimus avarii ummistuse tõttu, pidi selle tegelik põhjustaja olema mõni korteriomanik, kuna ummistuse teke eeldab kellegi tahtlikku tegevust. Üheks veelekke tekkimise põhjuseks võis olla asjaolu, et hageja korteris oli remondi tõttu WC pott eemaldatud ja kanalisatsioon suletud.
31.Kohus leiab, et hageja korteri kahjustamisest tuleneva deliktilise nõude esitamisel oleks hagejal tulnud esmalt välja tuua ja tõendada, mis oli tema korteris toimunud reovee läbijooksu põhjus. Käesolevas asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, milliste asjaolude esinemise tõttu hageja korteris reovee läbijooks tekkis. Lähtuda on võimalik vaid hageja enda väitest, mille kohaselt tekkis kanalisatsioonitorustiku püstikus ummistus. Mis oli ummistuse tekkimise põhjus ja kas pelgalt ummistuse tõttu tekkis hageja korteris reovee läbijooks või võisid selle omakorda kaasa tuua teised faktorid, kohtule esitatud tõenditest järeldada ei ole võimalik. Kohus ei nõustu siinkohal väidetega, mille kohaselt ei ole kahju tekkepõhjuse tuvastamisel oluline WC poti puudumine hageja korteris. WC poti puudumise faktile ei ole hageja vastu vaielnud ning olukorras, kus hageja korter sai kahjustada reovee läbijooksu tagajärjel, oleks hagejal tulnud põhistada ja tõendada, et reovee läbijooks ei olnud põhjustatud hageja korteris WC poti puudumisest. Seega ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele välja toonud ega tõendanud, milline sündmus vallandas tema korteris kahju tekitavate sündmuste ahela ja kuidas kahju täpselt tekkis. Kohtule esitatud tõenditest sündmuste käiku ja kahju tekkimise otsest põhjust tuvastada ei ole võimalik.
32.Hageja poolt kohtule esitatud OÜ KH juhatuse liikme VM`i 19.10.2011.a e-kirjast hagejale (toimiku lk 7) nähtub, et hagejale on teatatud kostja otsusest hageja avaldust kahju hüvitamiseks mitte rahuldada. Samuti on kirjas märgitud: „Taoliste juhtumite edaspidiseks lahendamiseks sõlmib KÜ XXX SIAS-ga täiendava kokkuleppe tsiviilvastutuse kindlustamiseks ühistu liikmete võrdsustamiseks kolmandate isikutega.“ Kohus ei nõustu hageja järeldusega, et viidatud kirjas on kostja või KHOÜ hagejale kahju tekitamist tunnistanud. Seesugust kinnitust viidatud e-kiri ei sisalda. OÜ KH teatest, et edaspidi kavatseb kostja oma vastustuse kindlustada, ei saa kohtu hinnangul järeldada kostja poolt vastutuse tunnistamist. Seesugused järeldused hageja poolt on ennatlikud.
33.Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 50-56) ei nähtu selgelt, millistes hageja korteri ruumides on veekahju tekkinud ja kuidas või millisel määral on korter kahjustada saanud. Esitatud fotodest ei ole erinevalt hageja väidetest võimalik järeldada, et kahjustada on saanud hageja korteri seinad. Kohus samas nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt oli hageja korter väidetava kahju tekkimise ajal remondieelses seisundis. Esitatud fotodelt nähtub, et korteris on eemaldatud mitmed siseseinad ning seintel, põrandatel ja lagedel siseviimistlus puudub. Esitatud fotodelt ei nähtu, et hageja korteris oleks olnud WC potti või vanni, kuigi kohtule esitatud hinnakalkulatsiooni järgi tuleb taastamistöid teostada nimelt vannitoas. Hageja korteris asuvatest kanalisatsioonitorustikest tehtud fotodest (toimiku lk 74-77) ei ole võimalik nimetatud torustike seisundi kohta iseenesest mingisuguseid järeldusi teha.
34.Kohus ei nõustu hageja väidetega, milliste kohaselt tõendab hagejal kahju tekkimist, selle põhjuseid ja kostja vastutust ammendavalt IPOÜ arvamus. IPOÜ arvamusest (allkirjastatuna TA poolt toimiku lk 78-79 ning allkirjastatuna TP poolt toimiku lk 111-112) ei nähtu üheselt, millest oli tingitud ummistus kanalisatsioonipüstikus, kuigi vastav küsimus on spetsialistile esitatud. Arvamuses toodud seisukohad torustiku mittevastavuse osas on kohtu hinnangul üldsõnalised ja arvamusest ei nähtu, milline metoodika on selle koostamisel aluseks võetud. XXX elamu kanalisatsioonitorustikule on arvamuses ette heidetud selle amortiseerumist ja mittevastavust EVS 846:2003 nõuetele, kuid milles täpselt torustiku mittevastavus seisneb, arvamusest ei nähtu. Arvamuses on üksnes leitud, et torustiku amortiseerumise tõttu ei ole võimalik majas vältida uputust ja torustik tuleks välja vahetada. Samas on arvamuses märgitud, et 08.08.2011.a ummistuse tekkepõhjust ei olnud arvamuse koostamise ajal enam võimalik selgeks teha ning elamus olemasoleva kanalisatsioonisüsteemi korrapärase kontrollimise ja hooldamise läbi on võimalik ära hoida ummistusi ja läbijookse. Seega sisaldab arvamus vastuolulisi väiteid, kuna ühelt poolt on leitud, et amortiseerunud torustik tuleb ummistuste ja läbijooksude vältimiseks välja vahetada, kuid teisalt on nõustutud, et sama torustiku hooldamise ning kontrollimise läbi on võimalik ummistusi ja läbijookse vältida. Kohus nõustub kostja väidetega, milliste kohaselt on antud arvamus koostatud alles 7 kuud pärast väidetava kahju tekkimist, mistõttu ei olnudki arvamuse koostamise ajal enam adekvaatselt võimalik tuvastada kahju tekkimise otsest põhjust. Eeltoodust lähtuvalt ei tõenda kohtu hinnangul IPOÜ arvamus kostja vastutust juhtunu eest vaatamata sellele, et eriteadmisi mitteomava TA asemel on samasisulise arvamuse teksti täiendavalt allkirjastanud TP.
35.Kostja esitatud VM eksperthinnang-arvamusest (toimiku lk 95) nähtub, et ummistus võis selle koostaja hinnangul tekkida ligikaudu hageja korteri nr 23 põrandapiirkonnas. Hinnangu koostaja on XXX elamu kanalisatsioonipüstikute olukorda hinnanud rahuldavaks ja reovee vajalikku äravoolu ning veepidavust tagavaks. Hinnangu kohaselt võis rikke põhjustada vaid püstikut kasutavate elanike vale tegevus ning ummistuse tekkepõhjuseks võis olla oskamatu remonditöö sanitaarsõlmede ümberehitamisel, kuna 100-110 mm läbimõõduga kanalisatsioonipüstikute vertikaallõigud reeglina ei ummistu. Hinnangu koostaja on ummistuse tekkimisel pidanud tõenäoliseks põhjuseks hoopis suuremahulisi remonditöid hageja enda korteris. Hinnangus on kinnitatud, et vahetult enne avariid ei olnud korteris viimistlustöid veel alustatud ja korter oli remontimata enne seda üle 20 aasta. Hinnangu koostaja diplomi ärakirja kohaselt (toimiku lk 96) on VM ehitusinseneri pädevus tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Esitatud
arvamus kinnitab kostja väiteid, mille kohaselt sai torustiku ummistus tekkida teiste korteriomanike tegevuse tagajärjel. Samuti on hinnangus viidatud, et reovee läbijooksu võisid kaasa tuua remonditööd hageja korteris. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega antud tõendile. Kostja ja KHOÜ vaheline lepinguline suhe ei anna hagejale alust väita, et tegemist on kostja esindajaga antud asjas. Kohus leiab, et VM`i arvamus on hinnatav samasuguse erialaspetsialisti arvamusena, nagu hageja esitatud IPOÜ hinnang, kuna antud arvamuse koostajal on olemas erialaline pädevus. Erinevalt hageja esitatud arvamuses on kostja eksperthinnang-arvamuses konkreetselt välja toodud, millises seisundis oli torustik avarii toimumise ajal ja millises seisundis oli hageja korter samal ajal.
36.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et kuna hageja ei ole tõendanud täpset põhjust, miks tema korteris reovee läbijooks toimus, on hageja etteheited kostja tegevusele või tegevusetusele ebakonkreetsed ja põhjendamatud. Olukorras, kus hageja ei ole deliktilise nõude esitamisel välja toonud täpselt kahju tekitava sündmuse toimumist ega selle sündmuse toimumisel kostjale etteheidetavat tegu, ei saa hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Kahju põhjustanud sündmuse puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas või milline kostja tegu või tegevusetus põhjustas kahju tekkimise hageja korteris. Hageja esitatud IPOÜ arvamuses on esitatud vastuolulisi väiteid selle kohta, kas kanalisatsioonitorustik oleks tulnud välja vahetada või oleks piisav olnud ainult selle hooldamine. Millised konkreetsed kostja tegevused oleksid kahju ära hoidnud, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
37.Kostja vastu nõude esitamisel on hageja leidnud, et kostja on juhtunu eest vastutav, kuna ta jättis õigeaegselt tehnosüsteemid välja vahetamata ega hoidnud neid kasutuskõlblikus seisundis. Hageja leidis, et kaasomandis olevast tehnosüsteemist tekkinud kahju eest vastutab korteriühistu, kuna süsteemide hooldamine on korteriühistu seadusest tulenevaks kohustuseks. Tehnosüsteemide hooldamine tähendab hageja hinnangul vajadusel tehnosüsteemi väljavahetamist. Samuti pidas hageja asjasse puutumatuks fakti, et tehnosüsteemide ümbervahetamist puudutavat korteriühistu üldkoosoleku otsust vastu võetud ei olnud, kuna hageja esitas oma nõude kostja kui juriidilise isiku vastu, kelle puhul on vajalike otsuste vastuvõtmine juriidilise isiku sisesuhte küsimus. Kostja ei ole hageja hinnangul tõendanud oma toiminguid kanalisatsioonisüsteemi korrasolekul.
38.Kostja on leidnud, et hageja on oma nõude esitanud ebaõige kostja vastu, kuna torustik ei ole kostja, vaid korteriomanike kaasomandis ja hagejale kahju tekitamise eest vastutab selle põhjustanud isik. Korteriühistu poolt tehtavad rahalisi vahendeid nõudvad toimingud sõltuvad üldkoosoleku otsustest ja olemasolevast varast, mis eelkõige tekib liikmete osamaksudest. Torustiku väljavahetamine sõltub üldkoosoleku või liikmete ühisest otsusest. Kui korteriomanikud ei ole tahet avaldanud ja vahendid toimingu elluviimiseks puuduvad, ei saa korteriühistu toiminguid teha. Kostja on igapäevaselt torustikku hooldanud.
39.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamiskoormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise olemasolu tõendama (RK TKo 25.04.2007.a nr 3-2-1-30-07, p. 10).
40.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt mõne seaduses sätestatud kohustuse rikkumist. Kohus nõustub kostja väidetega, et hageja on ilmselt esitanud oma nõude ebaõige kostja vastu. Kohus rõhutab veel kord, et käesolevas asjas ei ole hageja selgelt välja toonud, millistel asjaoludel toimus tema korteris reovee ärajooks ning kas see oli põhjustatud ainult ummistusest torustikus või veel mõnest muust faktorist. Samuti ei ole hageja selgelt välja toonud, millise konkreetse torustiku hooldamistoimingu jättis kostja teostamata, mis omakorda
tõi kaasa hagejal kahju tekkimise. Deliktilise nõude esitamisel ei loe kohus hageja nõude tõendamisel piisavaks hageja üldsõnalisi etteheiteid kostja tegevusetusele. Hageja on kostja vastu nõude esitamisel jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et elamus asuvad kanalisatsioonitorustikud ei ole mitte kostja, vaid elamus asuvate korterite omanike kaasomandis ning hageja ise on korteriomanikuna korteriühistu liikmeks, kellel samuti lasuvad seadusest tulenevad kohustused kaasomandi valdamisel ja kasutamisel. Kaasomandis olevate torustike hooldamise kohustus lasub esmalt nende omanikel, kes oma seadusest tulenevaid kohustusi võivad täita korteriühistu kaudu. Seega lasub hagejal endal koos teiste korteriomanikega kohustus tagada torustike korrasolek ning kanda sellega seonduvad kulud, täites oma seadusest tulenevaid kohustusi korteriühistu kaudu. Hageja on nõustunud, et korteriühistu üldkoosoleku poolt ei ole vastu võetud ühtegi otsust kanalisatsioonitorustiku väljavahetamise kohta. Korteriühistu liikmena ei saa hageja esitada kostja vastu deliktilist nõuet pelgalt seetõttu, et kostja oleks hageja hinnangul pidanud vastu võtma otsuse torustike vahetamise kohta sõltumata hageja enda tegevusest või tegevusetusest ning ilma hageja kohustuseta kanda otsuse tegemisega kaasnevaid kulusid.
41.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Vastavalt KOS § 1 lõikele 2 on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. KOS § 8 lg 1 sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eeltoodust tuleneb, et elamus asuv kanalisatsioonitorustik kuulub kaasomandina kõigile korteriomanikele, kes peavad omaniku kohustusi täitma korteriühistu kaudu. Korteriomanikud on KOS § 11 lg 1 p 1 alusel kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
42.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1). Otsuseid võtab korteriühistu vastu oma liikmete üldkoosolekutel. Vastavalt KÜS § 15 lõikele 1 esitab korteriühistu juhatus igal aastal üldkoosolekule kinnitamiseks muuhulgas ühistu majandustegevuse aastakava. KÜS § 151 lg 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
43.Kohus leiab, et hageja on ülalviidatud sätetest teinud eksliku järelduse, et kõigi elamus toimunud avariide eest vastutab sõltumata juhtumi asjaoludest korteriühistu. Seesugune hageja arusaam ei põhine korteriomandiseadusel ega korteriühistuseadusel. Kohus nõustub kostja väidetega, mille kohaselt sõltuvad korteriühistu poolt tehtavad rahalisi vahendeid nõudvad toimingud sõltuvad üldkoosoleku otsustest ja olemasolevast varast ning kui korteriomanikud ei ole teatud toimingute tegemiseks tahet avaldanud ja vahendid toimingu elluviimiseks puuduvad, ei saa korteriühistu toiminguid teha. Kuna hageja ise on korteriühistu liige ja kanalisatsioonitorustiku kaasomanik, ei saa hageja väita, et vastavate otsuste vastuvõtmine ja elluviimine korteriühistus on viimase sisesuhte küsimus, millega hagejal puutumus puudub.
44.Riigikohus on korduvalt ühiskommunikatsioonid, nagu
rõhutanud, et ühiskasutuses
elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud torustikud, kuuluvad korteriomanike
kaasomandisse (RK TKo 13.02.2012.a nr 3-2-1-116-11, p 27). Seega on sellised süsteemid korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikud ühiselt otsustavad, mida selliste süsteemidega teha (samas, p 32). Kaasomandisse kuuluvate tehnosüsteemide kasutamise ja korrasoleku eest vastutavad kaasomanikud ühiselt AÕS § 75 lg 1 järgi (RK TKo 11.05.2005.a nr 3-2-1-38-05, p 13). KOS § 11 hõlmab endas muuhulgas korteriomaniku kohustust teavitada teisi korteriomanikke tehnosüsteemide halvast seisukorrast tekkinud ohust (RK TKo 11.05.2005.a nr 3-2-1-38-05, p 14). Korteriühistu vastutus süsteemide korrasoleku eest ei välista oma kohustusi rikkunud korteriomaniku vastutust teiste korteriomanike ees (samas, p 18). Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras (RK TKo 14.06.2004.a nr 3-2-1-76-04, p 28).
45.Eelpool tsiteeritud Riigikohtu seisukohtadest tuleneb, et kuigi korteriühistu kohustuseks on tagada ühiste süsteemide hooldamine, ei vabasta korteriühistu olemasolu korteriomanikke nende seadusest tulenevatest kohustustest ning korteriühistu saab elamu tehnosüsteemidega seonduvaid toiminguid teha vaid korteriomanike otsuste alusel. Antud asjas puudub korteriühistu üldkoosoleku otsus torustike väljavahetamise kohta ning hageja ei ole ka väitnud, et ta oleks enne väidetava avarii toimumist juhtinud kostja või teiste korteriomanike tähelepanu vajadusele vahetada välja kanalisatsioonitorustikud. Olukorras, kus hageja teadis, et kanalisatsioonitorustik on vaja amortiseerumise tõttu välja vahetada, oli hagejal võimalik pöörduda vastavate avaldustega kostja poole ja nõuda üldkoosoleku kokku kutsumist. Kui aga hageja või ükski teine korteriomanik enne väidetava avarii toimumist torustike ümbervahetamise vajadusest teadlik ei olnud, ei saa hageja kostjale kui korteriühistule ette heita tegevusetust torustike vahetamata jätmisel ja üldkoosoleku kokku kutsumata jätmist.
46.Kostja põhikirjast (toimiku lk 34-42) nähtub, et punkti 3.1. järgi on igal ühistu liikmel õigus osa võtta üldkoosolekutest ning samuti esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi või järelpärimisi seoses ühistu tegevusega. Samuti on igal ühistu liikmel põhikirja punkti 3.1. 6 järgi õigus algatada ühistu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist põhikirjas sätestatud korras. Samuti on igal ühistu liikmel õigus nõuda, et teised korteriomanikud kasutavad ja valdavad elamut vastavuses kõigi korteriomanike huvidega (põhikirja punkti 3.1. alapunkt 7). Iga ühistu liige on kohustatud hüvitama teistele korteriomanikele tekitatud kahju (põhikirja punkt 3.2. alapunkt 21). Ühistu majandustegevuse aastakava kinnitamine ja ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine kuulub põhikirja punkti 6.2. järgi üldkoosoleku pädevusse. Seega nähtub põhikirjast, et hagejal oli endal võimalik pöörata kostja tähelepanu vajadusele torustikud ümber vahetada. Samas ei ole hageja välja toonud, et tema või keegi teine oleks enne õnnetuse toimumist teadnud või pidanud vajalikuks torustike vahetamist.
47.Kostja esitatud tegevusaruandest (toimiku lk 91) nähtub, et 2011.a majandusaastal teostati remondi- ja hooldustöid summas 11 750 eurot, sealhulgas ventilatsioonitöödeks, jääsulatuskaablite paigutamiseks ja katuse remondiks. OÜ KH05.03.2012.a kirja kohaselt (toimiku lk 92) teostatakse XXX elamu kanalisatsioonitorustiku pidevat hooldust ja järelevalvet. Kirjas on üles loetletud need perioodilised toiminguid, mida torustike hooldamiseks ette on võetud. Kohus leiab eeltoodud tõendite alusel, et kostja on tõendanud kanalisatsioonitorustiku hooldamiseks vajalike toimingute tegemist. Kui hageja leidis, et kostja tõendites viidatud toiminguid tegelikult ei tehtud ja mõne konkreetselt vajaliku toimingu tegemata jätmine tõi endaga kaasa hagejale kahju tekkimise, oleks hagejal tulnud oma väiteid tõendada. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on käesolevas asjas vaid palja- ja üldsõnaliselt väitnud, et kostja on jätnud torustiku hooldamise kohustused täitmata.
48.Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Olukorras, kus kahju tekkis torustiku
ummistuse tõttu, võis tegelikuks kahju põhjustajaks olla mõni korteriomanik, kes ummistuse tekitas. Samuti tuli hagejal kohtusse pöördumisel arvestada VÕS § 139, mille kohaselt vähendatakse hüvitist, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Hageja torustiku kaasomanikuna oli vastutav torustiku nõuetele vastavuse eest ning remondi tegemisel oma korteris (sealhulgas WC poti eemaldamisel) oleks hagejal tulnud tarvitusele võtta abinõud, mis oleksid vältinud reovee läbijooksu. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue kostja vastu.
49.Kuna kohus on jätnud hageja nõude kostja vastu rahuldamata kostjale etteheidetava teo ja põhjusliku seose tõendamata jätmise tõttu, ei pea kohus vajalikuks hinnata väidetavalt tekkinud kahju suurust. Samas peab aga kohus vajalikuks vastata hageja kahju tõendamist puudutavatele väidetele.
50.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et reovee läbijooksu tagajärjel tekitati kahju hageja korteri siseviimistlusele, mida tõendab kohtule esitatud hinnapakkumine, milles on arvestatud avariist tulenevaid vajalikke lisatöid. Kohtule 01.03.2012.a seisukohtades leidis hageja, et kui kohtu hinnangul ei ole kahju tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega, taotleb hageja tunnustajana KK ülekuulamist.
51.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
52.Käesolevas asjas on hageja tunnistanud, et tema korteris toimus enne läbijooksu aset leidmist ulatuslik remont. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk 50-56) nähtub, et hageja korteris puudus siseviimistlus. VM`i hinnangus (toimiku lk 95) on kinnitatud, et avarii toimumise eelselt toimusid hageja korteris ulatuslikud remonditööd ja lammutatud olid sanitaarsõlmede seinad ning põrandad. Viimistlustöödega ei olnud korteris siis veel alustatud. Kohus leiab, et kui hageja korter oli enne reovee läbijooksu toimumist seisundis, kus vannitoal seinad puudusid ja puudus siseviimistlus, ei ole hagejale tekkinud siseviimistluse kahjustamisest tulenevat kahju, mille hüvitamist saaks hageja VÕS § 127 lg 1 alusel nõuda. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumisest (toimiku lk 6) nähtub, et see kajastab selgelt korteri viimistlustöid. Hinnapakkumises ei ole eraldi välja toodud, millised oleksid olnud need tööd, milliste tegemine oleks olnud vajalik korteri viimisel sellisesse seisundisse, nagu see tegelikult oli enne reovee läbijooksu toimumist. Kirjeldatud olukorras oleks hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurus tõendamata ka siis, kui hageja oleks oma nõude esitanud õige kostja vastu ning hageja oleks tõendanud kostja poolt toime pandud õigusvastase teo ja põhjusliku seose teo ning kahju vahel.
53.Täiendavalt selgitab kohus hagejale, et käesolevas menetluses olid mõlemad pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd kohus lahendab asja lihtmenetluse korras, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ka sõltumata poolte soovidest. Hageja esitas tunnistaja ülekuulamise taotluse alles 01.03.2012.a ehk pärast seda, kui kohus oli juba teatanud kirjalikus menetluses tehtava lahendi teatavakstegemise aja. TsMS § 403 lg 2 alusel võivad pooled nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta vaid menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja poolt kohtule 01.03.2012.a seisukohtade esitamisel ei olnud menetluslik olukord oluliselt muutunud. Hagejat on käesolevas menetluses esindanud vandeadvokaat, kellele on teada tõendite ja taotluste esitamise nõuded hagimenetluses ja lihtmenetluse erisused. Vaatamata sellele ei ole hageja 01.03.2012.a taotluses välja toodud, milliste asjaolude kohta annaks ütlusi taotletud tunnistaja ning milline oluline menetlusliku olukorra muutumine on andnud hagejale õigustuse loobuda kirjaliku menetluse läbiviimise nõusolekust. Hageja on taotluse sõnastanud tingimuslikult, teatades, et soovib tunnistaja ülekuulamist siis, kui kahju tekkimine ei ole kohtu arvates tõendatud. Tsiviilkohtumenetluse
seadustik ei võimalda menetlusosalisel esitada kohtule seesuguseid tingimuslikke taotlusi ja nõuda kohtult tõenditele eelhinnangute andmist. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning vastavalt TsMS § 5 lõikele 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata. Seetõttu ei saa kohus poolte võrdsuse põhimõtet eirates anda menetlusosalisele menetluse käigus nõu, milliseid tõendeid ta peaks täiendavalt esitama oma nõude tõendamiseks. Hageja esindaval advokaadil oli endal võimalik analüüsida, kas varem hageja poolt kohtule esitatud tõendid hageja nõuet tõendavad või mitte. Nõude tõendamise vajadust selgitas kohus hagejale ammendavalt kohtu 09.02.2012.a pöördumises. Kohtu 30.11.2011.a määruses, millega jäeti hagiavaldus käiguta, selgitas kohus hagejale, et ainuüksi hageja esitatud hinnakalkulatsioon ja KHOÜ 19.10.2011.a hageja väiteid kahju tekkimisest ei tõenda. Kohtule 14.12.2011.a esitatud seisukohas keeldus hageja selgesõnaliselt täiendavate tõendite esitamisest. Seega leiab kohus, et hageja 01.03.2012.a tingimuslik taotlus tunnistaja ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest sellise taotluse hilinemisega esitamisel ei ole hageja kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Samuti on taotlus sisuliselt põhistamata. Arvestades seda, et hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast tegu ja põhjuslikku seost teo ning tekkinud kahju vahel, on tunnistaja ülekuulamine kahju suuruse osas menetlusökonoomiliselt lihtmenetluses tarbetu.
54.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.