Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-99-02 Otsuse kuupäev Tartu, 9. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Raivo Aasma, Enn Lainurme ja Pilvi Paalbergi hagi AS EKE Ärikeskus vastu eluruumide erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/305/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS EKE Ärikeskus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. september 2002. a Istungil osalenud isikud Kostja esindajad vandeadvokaat M. Aavik ja vandeadvokaat M. Arvisto ning hagejate esindaja vandeadvokaat V. Viilol ja hageja P. Paalberg Resolutsioon
10 030 krooni õigusabi kulude katteks.
et erastamiskohustuse täitmisega viivitamine oli tingitud avalikust huvist, ei ole asjakohane. Maardu linn vabastas kostja erastamiskohustusest, arvestades kostja poolt garantiikirjas hoone ümberehitamiseks antud lubadust, mida kostja ei täitnud ega kavatsenudki täita. Kostja esitas linnale ebaõigeid andmeid eesmärgiga vabaneda kohustusest ja saavutada endale sobiv otsus. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb selles, et ta püüdis saavutada oma eesmärki, esitades volikogule teadlikult ja tahtlikult ebaõigeid andmeid. Kostja ei toiminud heas usus, kuna jättis hagejad informeerimata asjaoludest, mille vastu neil oli õigustatud huvi, ning müüs kinnistu kiirelt pärast määruse nr 62 vastuvõtmist. Määruse nr 62 seadusevastaseks tunnistamise ja selle tühistamise ajaks oli kostja kinnistu juba võõrandanud. Kostja tegevuse tulemusena ei olnud hagejatel võimalik eluruume erastada. Väide, et kostja on pakkunud hagejatele erinevaid eluruume, millest nad on põhjendamatult keeldunud, ei ole õige. Kiire kinnistu müük viitab sellel, et kostjal ei olnud piisavalt aega mõlemaid pooli rahuldavat lahendust otsida. Seega on kostja väide, et ta arvestas 24. augustil 1998. a antud garantiikirjas hagejate huve, alusetu ja vastuolus tegelike asjaoludega.
Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, milliseid valeandmeid kostja volikogule esitas ning millised tõendid seda kinnitavad. Samuti puudub viide tõenditele, mis kinnitaksid, et kostja esitas ebaõigeid andmeid teadlikult ja tahtlikult. Garantiikirja andmist ei saa pidada ebaõigete andmete esitamiseks. Kostja ei pidanud informeerima hagejaid määruse nr 62 vastuvõtmisest. Ringkonnakohtu otsus ei rajane tõenditel, vaid emotsioonil ning sellega on kohus rikkunud TsMS §des 227 ja 228 ning § 231 lg-s 4 sätestatud protsessiõiguse norme.
maha arvatud hagejate poolt säästetud raha seoses erastamise toimumata jäämisega. Hagejate kahju eluruumi erastamise õigusest ilmajäämise tõttu ja kahju suurust kassatsioonkaebuses ei vaidlustata. Teoks, millega kahju tekitati on kohtud lugenud kõigepealt kostja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekti eluruumi erastamisega põhjendamatu viivitamise üle kolme aasta vaatamata sellele, et nii hagejad kui majandusministeerium selgitasid kostjale tema kohustust eluruumid erastada. Eluruumide erastamata jätmise põhjust kostja hagejatele ei teatanud. Kolleegium nõustub, et tuvastatud asjaolude põhjal on eluruumide erastamise kohustatud subjekt eluruumi erastamisega põhjendamatult venitanud, ta on ületanud mõistliku tähtaja eluruumide erastamiseks ja on seega toiminud õigusvastaselt. Samas tuleb nõustuda kassaatoriga, et ainuüksi õigusvastane venitamine eluruumi erastamisega ei jätnud hagejaid eluruumi erastamise võimalusest ilma ega tekitanud seda kahju, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Kostja tegevuseks, millega põhjustati hagejatele kahju on apellatsioonikohus lugenud ka kostja poolt linnavolikogule teadlikult ebaõigete andmete esitamist, mis oli aluseks määruse nr 62 vastuvõtmisel. Kolleegium nõustub, et kui isiku tegevus on suunatud seadusvastase haldusakti vastuvõtmisele ja selleks esitatakse teadvalt ebaõigeid andmeid, siis seda tegevust saab pidada õigusvastaseks ja see võib olla aluseks kahju hüvitamise kohustuse panemiseks ebaõigeid andmeid esitanud isikule. Seejuures võib ebaõigete andmete esitamiseks olla ka vaikimine asjaoludest, mis on olulised. Kuna kinnisasja OÜ-le Westvok võõrandamise ajal 23. novembril 1998. a ei olnud Maardu Linnavolikogu 29. septembri 1998.a. määrus nr 62 seadusevastaseks tunnistatud, siis ei tõusetu küsimust kostja õigusvastasest käitumisest kinnisasja võõrandamisel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.