Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 14 115,86 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt 9 169,20 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 25.01.2006 sõlmisid hageja ja KMOÜ laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 35 151,40 eurot tagastamise lõpptähtajaga 25.01.2011 ja intressiga EURIBOR + 3,5% aastas. Laenulepingu p 2.17.3 järgi pidi nimetatud kostja iga kvartal maksma Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele Kredex käendustasu 2% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osas üks kvartal ette ning hageja pidi käendustasu sihtasutusele üle kandma. Laenulepingu p 2.17.4 kohaselt lepiti kokku, et laenulepingust tulenevad kohustused hõlmavad ka nimetatud käendustasu. Laenulepingu p 7.4 sätestas ühekordse trahvi 10 000 krooni kui kostja on viivitanud intressi tasumisega üle 30 päeva. Laenulepingu p 2.15 järgi oli viivis käendustasult ja leppetrahvilt 0,15% päevas. Kuna kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust saatis hageja 21.10.2009, 20.04.2010, 15.12.2010 ja 04.01.2011 teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja nõuab trahvi 10 000 krooni. Seisuga 04.04.2011 moodustab laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 14 115,86 eurot, millest põhisumma on 8 415,63 eurot, käendustasu võlg 114,46 eurot, leppetrahv intressi tasumisega viivitamise eest 639,11 eurot, intress 686,17 eurot, viivis laenu põhiosalt 4 107,85 eurot, leppetrahvilt arvestatud viivis 86,40 eurot ja käendustasult arvestatud viivis 66,24 eurot. 25.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja AKkäenduslepingu nr XXX, KR käenduslepingu nr XXX/1 ja HH käenduslepingu nr XXX/2, mille alusel võtsid käendajad endale kohustuse tagada solidaarselt KMOÜ laenulepngust tulenevate kohustuste kohast täitmist maksimumsummaga 15 977,91 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hagejal ei ole õigus nõuda käendustasu. Tegemist on kostjate kohustusega sihtasutuse ees, hageja tegeles vaid käendustasu vahendamisega. Laenu tagatiseks oli seatud ka kommertspant, mida aga hageja ei realiseerinud. Selle võrra väheneb käendajate vastutus. Kostjate hinnangul oli laenusaajal põhivara 14 370,47 euro väärtuses, mida hageja oleks saanud realiseerida. Hageja viivisearvestus on arusaamatu. Hageja ei ole võlgnevust sisse nõudnud kahe aasta jooksul, mistõttu on viivis ebamõistlikult suur ja kostjad paluvad selle vähendamist. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad täiendasid vastust. Hageja on laenulepingu üles öelnud 01.11.2008 ning sellest ajast puudub hagejal õigus nõuda intressi. Hageja leppetrahvinõue on laenusaajat ebamõistlikult kahjustav. Hageja ei ole ka tõendanud, et on tasunud käendustasu sihtasutusele. Kohtu põhjendused 25.01.2006 sõlmisid hageja ja KMOÜ (edaspidi võlgnik) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 35 151,40 eurot tagastamise lõpptähtajaga 25.01.2011 ja intressiga EURIBOR + 3,5% aastas. Laenulepingu p 2.17.3 järgi pidi nimetatud kostja iga kvartal maksma Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusele Kredex käendustasu 2% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osas üks kvartal ette ning hageja pidi käendustasu sihtasutusele üle kandma. Laenulepingu p 2.17.4 kohaselt lepiti kokku, et laenulepingust tulenevad kohustused hõlmavad ka nimetatud käendustasu. Laenulepingu p 7.4 sätestas ühekordse trahvi 10 000 krooni kui võlgnik on viivitanud intressi tasumisega üle 30 päeva. Laenulepingu p 2.15 järgi oli viivis kokku lepitud 0,15% päevas (t lk 16-20). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt „laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.“ Kohus kvalifitseerib nimetatud pooltevahelise suhte laenusuhtena. 25.01.2006 sõlmisid hageja ja kostja AK käenduslepingu nr XXX, KRkäenduslepingu nr XXX/1 ja HH(edaspidi käendajad) käenduslepingu nr XXX/2, mille alusel võtsid käendajad endale kohustuse tagada solidaarselt KMOÜ-ga laenulepngust tulenevate kohustuste kohast täitmist maksimumsummaga 15 977,91 eurot (t lk 28, 33, 38).

VÕS § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Kohus kvalifitseerib need suhted käendussuhetena. Lepingute sõlmimises ja laenu saamises vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tõendatuks. Puudub vaidlus ka selles, et tagastamata laenusumma on 8 415,63 eurot. Käendajad vaidlevad selle summa neilt väljamõistmisele vastu, kuna hageja ei realiseerinud kommertspanti. Vastavalt laenulepingu p 2.16.1 on tagatiseks seatud kommertspant võlgniku varale. KMOÜ 2006a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul põhivara 224 849 krooni ehk 14 370,47 eurot (t lk 64-77). Hageja väitel ei puutu see majandusaasta aruanne asjasse, kuna 2006 puudus võlgnevus. Kostjad ei ole tõendanud, et võlgnikul oli vara võlgnevuse tekkimise ajal. Vastavalt VÕS § 145 lg 5 „kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.“ Kohus leiab, et nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele, kuna tuvastamist ei ole leidnud, et võla tekkimise ajal oli võlgnikul vara, mida kommertspandi kaudu realiseerida. Kostjad ei ole selle vara olemasolu suutnud tõendada (t lk 102). Kohus nõustub selles osas hagejaga. Kohus leiab, et hagi põhinõue summas 8 415,63 eurot on põhjendatud. Poolte vahel on vaidlus intressi suuruses. Vaidlus tuleneb küsimusest, millal on laenuleping üles öeldud. 15.12.2010 on hageja võlgnikule ja käendajatele saatnud lepingu ülesütlemise teatise ja teatanud, et kui võlgnik ei täida 30.12.2010 oma kohustusi summas 165 208,72 krooni on hageja sunnitud ennetähtaegselt lugema lõppenuks laenusaajaga sõlmitud lepingud (t lk 22, 30, 35, 40). Lepingu ülesütlemise teatise koos uue võla tasumise nõudega on hageja saatnud ka 20.04.2010 (t lk 23, 31, 36, 41) ja 09.02.2010 (t lk 24, 32, 37, 42). 04.01.2011 on hageja võlgnikule saatnud teatise, milles palub võlgnikul võlgnevus tasuda hiljemalt 19.01.2011 (t lk 21, 29, 34, 39). Kostja leiab, et hageja on laenulepingu üles öelnud 01.11.2008 (t lk 111-112) ning sellest ajast puudub hagejal õigus nõuda intressi. Hageja märgib, et laenuleping on üles öeldud 03.01.2011 (15.12.2010 kirjaga). Intressi arvestati perioodil 02.06.2009-03.01.2011 (t lk 102, 113). Kohus aga nõustub kostjatega. Hageja on saatnud mitmel korral samasisulisi teatiseid väitega, et võlgnevuse tähtaegsel kustutamata jätmisel ütleb hageja laenulepingu üles, lepingu ülesütlemise ajaks on hageja valinud ühe nendest kirjadest (15.12.2010 kirja). Kostjad väidavad, et said aru laenu ülesütlemisest kõige esimesest kirjast, s.o 17.10.2008 kirjast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 1 kohaselt „kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja

tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.“ Vaidlus puudub selles, et sellise sõnastusega kirja tuli käsitleda kui hageja tahteavaldust laenulepingu ülesütlemiseks. Selles kontekstis pole põhjust valida nendest kirjadest viimast kirja, vaid esimest. Kostjad tõlgendasid kohtu arvates hageja tahteavaldust põhjendatult selliselt, et laenuleping on üles öeldud 17.10.2008 kirjaga alates 01.11.2008. Intressi saab nõuda vaid laenulepingu kehtimise aja eest ning seetõttu saab hageja intressi nõuda vaid kuni 01.11.2008. Vaidlus puudub, et selle aja seisuga oli kogunenud intress 568,76 eurot. Seetõttu on hageja intressinõue põhjendatud vaid selles summas ning ülejäänud intressinõue tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus on ka käendustasus. Hageja väitel on ta tasunud sihtasutusele käendustasu omadest vahenditest (t lk 87). Kui kostjad käendustasu maksmise kohustust ei täitnud, ei vabastanud see hagejat tema kohustuse täitmisest. Kostjad väidavad, et hageja ei ole ka tõendanud, et on tasunud käendustasu sihtasutusele. Sihtasutus KredEx 20.12.2011 teatisest nr 1.1-12/4082 nähtub, et hageja on sihtasutusele tasunud võlgniku eest käendustasusid kokku 114,46 eurot (t lk 105-106). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et on kostjate eest tasunud käendustasu 114,46 eurot. Kohus nõustub kostjatega, et käendustasu tasumise kohustus on võlgniku kohustus sihtasutuse ees. Samas on laenulepingu pooled sõlminud käsundi VÕS § 619 tähenduses selle kohta, et käendustasu tasub hageja sihtasutusele. See, et hageja tasus võlgniku eest ise käendustasu sihtasutusele ka olukorras, kus võlgnik käendustasu tähtaegselt ise ei maksnud, on kohtu hinnangul kooskõlas käendaja hoolsuskohustusega VÕS § 620 järgi ning hagejal on õigus VÕS § 628 lg 2 alusel tasutud käendustasu kuluna kostjaltelt välja nõuda. Kohus peab käendustasu summas 114,46 eurot põhjendatuks. Kostjate arvates on hageja leppetrahvinõue laenusaajat ebamõistlikult kahjustav ja tühine kuna on tegemist tüüptingimusega. Hageja vaidleb sellele vastu. Vastavalt VÕS § 35 lg 1 „tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.“ Kohus ei nõustu kostjatega, et tegemist on tüüptingimustega. Tegemist on tõesti üldtingimuste p 2.17.8 tingimusega, kuid tegemist ei ole tingimusega, mida ei ole eraldi läbi räägitud. Antud tingimus on välja toodud lepingu alguses eraldi kastis koos teiste läbi arutatud tingimustega (laenusumma, tähtaja, intressi jm tingimustega). Seega ei ole kohtu arvates tegemist tingimusega, mida saaks käsitleda tüüptingimusena. Leppetrahvi nõue summas 639,11 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud.

Kuivõrd kostjad ei ole tagastanud laenu tähtaegselt, on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. Kostjad paluvad viivist vähendada. Hageja vaidleb sellele vastu, kuna viivise suuruse on põhjustanud kostjad enda käitumisega. Hageja on kostjatega pidanud läbirääkimisi ja andnud pidevalt pikendusi võlgnevuse tasumiseks. Kostjad võlgnevust tasunud aga ei ole. Kohus ei pea viivist kehtetuks. Ka kohtumenetluses on püütud kompromissile jõuda, kuid edutult (t lk 92). Kohus ei leia, et kompromissi otsides oleks hageja käitunud pahauskselt, mille tõttu kaotaks ta õiguse viivise saamiseks. Samas ei ole ka kostjad kõrvale hoidunud ning on pidanud hagejaga läbirääkimisi. VÕS § 162 annab kohtule õiguse leppetrahvi vähendada. Kohus pidas leppetrahvi kehtivaks, kuid leiab, et leppetrahv sh viivis kuulub vähendamisele. Kohtu hinnangul on viivis põhinõudelt 4 107,85 eurot piisavalt suur, et täita oma eesmärki. Viivist tuleb vähendada kuni selle summani. See tähendab ka seda, et kohus ei mõista välja viivist protsendina hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samas tuleb kostjatel tasuda viivist menetluskuludelt. Kohus vähendab viivist kuni 4 107,85 euroni.

Kohus rahuldab hagi summas 13 845,20 eurot ja jätab ülejäänud osas rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 ja 165 g 3 järgi kostjate kanda solidaarselt vastavalt hagi rahuldamise määrale. 98% menetluskuludest jääb kostjate kanda solidaarselt ja 2% hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.