Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-28612

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-28612 Kostja taotles veotasu vähendamist 350 euro ulatuses ja viivisemäära rakendamist seadusjärgses määras. Esimese astme kohtu otsus

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-28612 Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja poolt nõutud viivise suurus ei ole põhjendatud ja kuna pooltevahelise lepinguga ei ole viivisemäär kokku lepitud, tuleb viivise suuruse arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatust. Kohus leidis, et VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud kostjalt viivist nõudma. Kostja on viivise suurust arvel aktsepteerinud, seega tuleb rakendada poolte vahel kokkulepitud viivise määra. Kostja arvates ei ole kohtu seisukoht õige. Kõikide asjaoludega arvestamisel ei ole võimalik väita, et pooled saavutasid kokkuleppe viivise määra osas või nagu oleks kostja aktsepteerinud hageja poolt koostatud arvet selle vastuvõtmisel. Arve nr 94 allkirjastamisega kinnitas kostja esindaja vaid arve kättesaamist, mis tuleneb ka kostja esindaja poolt arvele kirjutatud tekstist (võttis vastu). Seega on allkiri antud arve vastuvõtmise kohta ja seda ei saa TsÜS § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov kaasa tuua õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-144-09 p-s 11 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjaga või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib näiteks juhul, kui tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellijale kaup üle ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud juhul ei olnud poolte vahel kokkulepet viivise määra kohta, tuleb kohaldada VÕS §113 lg-st 1 ja VÕS § 94 lg-st 1 tulenevat viivisemäära (0,02% päevas). 07.03.2011 arves nr 94 on toodud summa tasumise tähtajaks 30 päeva alates arve kättesaamisest, mis vastab poolte vahel sõlmitud veolepingu tingimustele. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 06.04.2011 ja alates sellest päevast on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Vastustaja seisukoht

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-11-28612 välja viivise seadusjärgset määra ületavas osas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Viivis tuleb välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest (arves nr 94 anti arve tasumiseks 30-päevane tähtaeg, mis lõppes 06.04.2011.a,) 07.04.2011.a. Ringkonnakohus saab viivise summaarselt välja mõista kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 19.04.2012.a ja sealt edasi tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras. Perioodil 07.04.2011.a kuni 30.06.2011.a oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 1,25%, mistõttu tuleb selle perioodi eest arvestada viivist suuruses 8,25% aastas. Selles perioodis on 85 päeva. Alates 01.07.2011.a kuni 19.04.2012.a on 294 päeva ning selle perioodi osas on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 1%, mistõttu tuleb selle perioodi osas lähtuda viivisemäärast 8% aastas. Kokku teeb see (9,6+32,22) 41,82 eurot. Menetluskulude jaotus

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.