OSAÜHING Delkotrans hagi Sped Project Grupp OÜ vastu võlgnevuse 500 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2012.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
180 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sped Project Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OSAÜHING Delkotrans (registrikood 10889693, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja Deivi Vaht; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Sped Project Grupp OÜ (registrikood 11117395, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja Jelena Lehter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.01.2012.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude 41,82 eurot ületavas osas ning mõistis viivised tulevikku suunatult välja suuremas kui seadusjärgses määras. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse OÜ-lt Sped Project Grupp, OÜ Delkotrans kasuks välja viivis perioodi 07.04.2011.a kuni 19.04.2012.a eest summas 41,82 eurot ja alates 20.04.2012.a viivis käesolevas asjas tehtud kohtuotsusega väljamõistetud tasumata põhivõlalt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-28612
3.Jätta maakohtu menetluskulu 1/3 osas hageja, OÜ Delkotrans kanda ja 2/3 ulatuses OÜ Sped Project Grupp kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta OÜ Delkotrans kanda.
4.2.Välja mõista OÜ-lt Sped Project Grupp OÜ Delkotrans kasuks põhivõlg summas 500 eurot.
4.3.Välja mõista OÜ-lt Sped Project Grupp, OÜ Delkotrans kasuks viivis perioodi 07.04.2011.a kuni 19.04.2012.a eest summas 41,82 eurot ja alates 20.04.2012.a viivis käesolevas asjas tehtud kohtuotsusega väljamõistetud tasumata põhivõlalt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
4.4.Jätta maakohtu menetluskulu 1/3 osas hageja, OÜ Delkotrans kanda ja 2/3 ulatuses OÜ Sped Project Grupp kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta OÜ Delkotrans kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.09.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 500 eurot ja viivised arvestusega 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja rahvusvahelisi kaubavedusid teostav ettevõtte, kellelt kostja tellis kaubaveo Ukrainast Eestisse. 10.02.2011 vormistati veotellimus nr 00013/2011, mille kohaselt oli hageja kohustuseks vedada kaup Krasnoarmejskist Eestisse konkreetset tähtaega märkimata, veotasuga 750 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda tellimuse eest 30 päeva jooksul arve ja veodokumentide saabumisest. Hageja täitis oma kohustuse, vedas kauba kohale ja esitas kostjale arve ning veodokumendid. Kostja tellis hagejalt uue kaubaveo, mille kohta vormistati veotellimus nr 00014/2011 kauba vedamiseks Sumyst Eestisse eelneva tellimusega samadel tingimustel. Hageja täitis ka selle kohustuse. Seisupäevade eest leppisid pooled kokku tasu 150 eurot päevas. 07.03.2011 esitas hageja kostjale arve kaubaveo ja ühe seisupäeva eest kokku 1 650 eurot. Kostja aktsepteeris arvet oma allkirjaga. 13.03.2011 esitas kostja hagejale OÜ Trankmann pretensiooni ja teatas, et arvest kuulub tasumisele 1 150 eurot. Hageja ei tunnistanud pretensiooni ja esitas 19.06.2011 kostjale arve viivise summas 180 euro kohta. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue 350 euro suuruses ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue 0,5% päevas ei ole põhjendatud.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-28612 Kostja taotles veotasu vähendamist 350 euro ulatuses ja viivisemäära rakendamist seadusjärgses määras. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 11.01.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 180 eurot ning viivise 2,50 eurot päevas (s.o. 0,5% põhinõudelt 500 eurot) alates 23.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid veolepingu ja hageja vedas kauba kohale ning andis kauba üle. Esitatud veokirjast nähtuvalt oli hageja kohustuseks vedada kaup kohale. Veokirjast ei nähtunud, et pooled oleksid kokku leppinud veo tähtajas või asjaolus, et veokis on üksnes Trankmann OÜ-le toimetatav veos. Kohus leidis, et hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja tal oli VÕS § 787 lg 1 järgi õigus nõuda veo- ja seisutasu maksmist. 07.03.2011 esitas hageja kostjale arve maksetähtajaga 30 päeva. Kostja sai arve kätte, mida tõendas kostja esindaja allkiri arvel. Kohus leidis, et kostja kohustus tasu maksta oli muutunud sissenõutavaks nii VÕS § 787 lg 1 kui ka poole kokkulepitu alusel, sest pooled leppisid tellimuse esitamisel kokku 30-päevase maksetähtaja alates arve esitamisest. Võlaõigusseadus ei välista hinna alandamise võimalust veolepingu puhul olukorras, kus lepingu täitmine ei ole kohane. Trankmann OÜ avaldusest ei selgunud lepingu rikkumine. Tegemist ei olnud hinna alandamise avaldusega kuna avaldusest ei olnud see otseselt arusaadav. Kostja avaldus hinna alandamisena ei olnud põhjendatud. Hinda saab alandada vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ja hinna alandamiseks on vajalik, et saadud sooritus oleks puudustega. Kostja oleks pidanud esitama tõendid selle kohta, et hageja täitis lepingut puudulikult ja välja tooma hinna alandamise kohase suuruse arvestuse. Kostja heitis hagejale mittekohase veolepingu täitmisena ette, et hageja ei teostanud vedu tähtaegselt, kuid lepingus ei olnud tähtaega kokku lepitud. Seega ei saanud tähtaja järgimata jätmine olla lepingu rikkumine. Arve järgi oli kostjal kohustus tasuda 1 650 eurot ja kostja tasus 1 150 eurot. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kohustuse täitmist. Asjas ei omanud tähtsust, et hageja märkis hagiavalduses seisupäeva hinnaks 150 eurot. Hageja nõudis kohustuse täitmist arve ja lepingu alusel, kus oli seisupäeva hinnaks 100 eurot. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 500 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt oli hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kostja aktsepteeris viivise suurust arvel, seega tuli rakendada poolte vahel kokkulepitud viivise määra ja kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2,50 eurot päevas (s.o. 0,5 % põhinõudelt 500 eurot) alates 23.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 11.01.2012 otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 180 eurot sissenõutavaks muutunud viivist ning viivis 2,50 eurot päevas (s.o. 0,5% põhinõudelt 500 eurot) alates 23.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni ja teha asjas uus otsus, millega määrata viivise määr vastavalt VÕS §113 lg-le 1 ja § 94 lg-le 1 (s.o. 0,02% põhinõudelt 500 eurot) alates 07.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub kostja jaotada vastavalt seadusele.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-28612 Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja poolt nõutud viivise suurus ei ole põhjendatud ja kuna pooltevahelise lepinguga ei ole viivisemäär kokku lepitud, tuleb viivise suuruse arvutamisel lähtuda VÕS § 113 lg-s 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatust. Kohus leidis, et VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on hageja õigustatud kostjalt viivist nõudma. Kostja on viivise suurust arvel aktsepteerinud, seega tuleb rakendada poolte vahel kokkulepitud viivise määra. Kostja arvates ei ole kohtu seisukoht õige. Kõikide asjaoludega arvestamisel ei ole võimalik väita, et pooled saavutasid kokkuleppe viivise määra osas või nagu oleks kostja aktsepteerinud hageja poolt koostatud arvet selle vastuvõtmisel. Arve nr 94 allkirjastamisega kinnitas kostja esindaja vaid arve kättesaamist, mis tuleneb ka kostja esindaja poolt arvele kirjutatud tekstist (võttis vastu). Seega on allkiri antud arve vastuvõtmise kohta ja seda ei saa TsÜS § 68 lg 2 või lg 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov kaasa tuua õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise ja selle määraga. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-144-09 p-s 11 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjaga või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib näiteks juhul, kui tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellijale kaup üle ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud juhul ei olnud poolte vahel kokkulepet viivise määra kohta, tuleb kohaldada VÕS §113 lg-st 1 ja VÕS § 94 lg-st 1 tulenevat viivisemäära (0,02% päevas). 07.03.2011 arves nr 94 on toodud summa tasumise tähtajaks 30 päeva alates arve kättesaamisest, mis vastab poolte vahel sõlmitud veolepingu tingimustele. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 06.04.2011 ja alates sellest päevast on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude seadusjärgsest määrast suuremas ulatuses. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldatakse viivisenõue seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Kostja esitas apellatsioonkaebuse üksnes osas, milles maakohus mõistis viivise välja seadusjärgset määra ületavas osas, samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Sellest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust muus osas ei kontrolli.
7.Maakohus tuvastas valesti, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe seadusjärgsest määrast suuremas ulatuses viivise kohta. Sellise kokkuleppe olemasolu tuvastamisega nõustuda ei saa. Maakohus tuvastas vastava asjaolu selle tõttu, et kostja kirjutas arvele, milles vastavale viivisele viidatakse, alla. Kostja allkirjastas arve, märkimaks, et ta võttis selle vastu. Arve allkirjastamine ei ole eelduslikult suunatud kõikide võimalike, arvel märgitud tingimuste aktsepteerimisele. Asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja soovis arve allkirjastamisega, tavapärasest erinevalt, aktsepteerida mingeid lepingu eritingimusi, hageja kohtu ette toonud ega tõendanud ei ole. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe seaduses sätestatust erineva viivise maksmise osas, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-11-28612 välja viivise seadusjärgset määra ületavas osas. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Viivis tuleb välja mõista alates nõude sissenõutavaks muutumisest (arves nr 94 anti arve tasumiseks 30-päevane tähtaeg, mis lõppes 06.04.2011.a,) 07.04.2011.a. Ringkonnakohus saab viivise summaarselt välja mõista kuni kohtuotsuse kuulutamiseni 19.04.2012.a ja sealt edasi tuleb viivis välja mõista seadusjärgses määras. Perioodil 07.04.2011.a kuni 30.06.2011.a oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 1,25%, mistõttu tuleb selle perioodi eest arvestada viivist suuruses 8,25% aastas. Selles perioodis on 85 päeva. Alates 01.07.2011.a kuni 19.04.2012.a on 294 päeva ning selle perioodi osas on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 1%, mistõttu tuleb selle perioodi osas lähtuda viivisemäärast 8% aastas. Kokku teeb see (9,6+32,22) 41,82 eurot. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuigi maakohus lahendas asja lihtmenetluses ja mõistis kostjalt menetluskulud summaarselt välja, ei saa ringkonnakohus menetluskulusid summaarselt enam välja mõista ning menetluskulude väljamõistmise osas tuleb maakohtu lahend tühistada, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu kuulub menetluskulude jaotus muutmisele ja ringkonnakohus ei lahenda tsiviilasja lihtmenetluses. Ringkonnakohus saab määrata kindlaks menetluskulude jaotuse, mille alusel saavad menetlusosalised esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise avaldused asjas lahendi teinud maakohtule. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu menetluskuludest 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda, sest maakohtus taotles hageja riigilõivu summas 180 eurot väljamõistmist, mis on ca 1/3 ulatuses kogu hagetavast nõudest, põhjendamatu ja apellatsioonkaebus rahuldati täies ulatuses. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.