Otsuse avalikult teatavaks- 18. aprill 2012 kell 14.00 Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-37089
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Meelis Katte vastu 15 977 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 977 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja: Swedbank Liising AS (rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn); esindaja Kadri Kõressaar, esindajad [email protected] kostja: Meelis Katte (ik 37304302733, elukoht XXXXX kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4 Tartu 51003; [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Juhindudes VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 142, § 238 lg-d 1, 3 ja 4, § 361, § 367 lg 1 ja lg 3; TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442 kohus o t s u s t a s:
1.Jätta rahuldamata Swedbank Liising AS hagi Meelis Katte vastu.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 10.08.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – Meelis Kattele kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonna registriossa nr 1879238 kantud Treski kaupluse kinnistule kantud hüpoteek summas 15 977 eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.
3.Jätta kõik menetluskulud AS Swedbank Liising kanda.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK (tl 1-6; 89; 97)
1.Hageja (end. AS Hansa Liising Eesti) ja Ammermain OÜ sõlmisid 03.12.2007 liisingulepingu nr 0184990L, mille esemeks oli laadur-ekskavaator VENIERI VF 10.33 B, ehitusaasta 2007. Meelis Katte ja hageja sõlmisid 03.12.2007 käenduslepingu nr 0184990L, millega Meelis Katte võttis endale kohustuse tagada solidaarselt Ammermain OÜ-ga liisingulepingust nr 0184990L tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käendatavaks summaks määrati käenduslepingus 92 658,07 eurot.
2.Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt maksmata lepingu alusel tasumisele kuulunud põhiosa- ja intressimaksed. Hageja saatis liisinguvõtjale 05.08.2008 teatise lepingute ülesütlemise kohta ja palus liisinguvõtjal tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul. Samasisulise teate saatis hageja ka kostjale. Pärast korduvaid nõudeavaldusi ei ole ka kostja võlgnevust tasunud.
3.Hageja arvestas maksete tasumisega viivitamisel viivist 0,25% põhinõudelt päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja viivisevõlgnevus 2622,21 eurot. Vastavalt liisingulepingu punktile 7.5 kohustus liisinguvõtja lepingu lõppemisel andma hagejale üle vara valduse. Kuivõrd kostja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole. Osutatud teenuste eest esitas OÜ Reeborn hagejale arve summas 2656,14 eurot, mille hageja tasus. Vara võõrandati hinnaga 32 300 eurot. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hagiavalduse seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 39 567,23 eurot, millest hageja nõuab vaid 15 977 eurot.
4.Hageja taotles hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kohus jättis nimetatud taotluse 09.08.2012 määrusega käiguta ning andis hagejale aega tagatise ning riigilõivu tasumiseks. 10.08.2012 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks. KOSTJA VASTUS (tl 109-112)
5.Kostja käenduslepingu sõlmimist ei vaidlusta. Samas jääb kostjale selgustuks hageja nõue ning selle tekkimise alus. Hageja ei ole konkreetselt määratlenud, mida ning mille alusel ta nõuab. Hageja on märkinud kostja võlgnevuse suuruseks 39 567,63 eurot, kuid nõuab sellest vaid 15 977 eurot. Kostjale on temalt nõutava summa kujunemine arusaamatu.
6.Hageja ei ole liisingulepingu ülesütlemise kohta teateise koostamist tõendanud, samuti on tõendamata, et hageja on nimetatud teatise liisinguvõtjale saatnud või et liisinguvõtja on selle kätte saanud. Lisaks on hageja hagiavaldusele lisamata jätnud mitmed olulised dokumendid. Kostja palub välja nõuda liisingulepingu juurde kuuluv Derek Trade OÜ (pankrotis) müügipakkumine nr 615 (03.12.2007), mis oli liisingulepingu üheks osaks, samuti laadur-ekskavaatori registreerimistunnistuse ärakiri ning liisingueseme müüki tõendavad dokumendid. 21.11.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 117)
7.Hageja selgitas, et jääb esitatud hagi juurde. Laadur-ekskavaatori valduse taastamiseks tuli hagejal teenust kasutada. Kostja jäi varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning kinnitas, et laadur-ekskavaator oli võimalik ära viia kolmandate isikute abita. Kohus
lükkas asja arutamise edasi ning andis hagejale aega haginõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks ning kostjale täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 19.12.2011 kell 10:00. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT (tl 118-123; tl 170-173)
8.Kostja esitas 07.12.2011 kohtule AS Hansa Liising Eesti ja Derek Trade OÜ vahel 03.12.2007 sõlmitud tagasimüügilepingu, mille esemeks oli OÜ Ammermain liisingusse antud laadur-ekskavaator; AS Hansa Liising Eesti 12.01.2009 teatise OÜ-le Derek Trade nimetatud tagasimüügilepingu jõustumise kohta ning AS Hansa Liising Eesti 12.01.2009 arve teatise OÜ-le Derek Trade masina müügihinna tasumiseks. Nimetatud dokumendid tõendavad, et Derek Trade OÜ sai laadur-ekskavaatori omanikuks, mistõttu ei saanud AS Hansa Liising Eesti masinat enam ise müüa. OÜ Ammermain kohustused said tagasimüügiga liisinguandja ees kaetud, mistõttu ei teki ka käendaja vastutuse küsimust. Hageja esindaja palus võtta asja materjalide juurde ka hinnangu laadur-ekskavaatori turuväärtuse kohta selle võõrandamise hetkel, et tõendada asjaolu, et hageja on masina õigustamatult madala hinna eest võõrandanud. 16.12.2011 esitas hageja esindaja kohtule väljavõtte ka OÜ Derek Trade (pankrotis) nõuete kaitsmise protokollist, millest nähtub, et hageja on esitanud nõude pankrotimenetluses kõne all olevast tagasimüügilepingust tulenevalt. HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS JA HAGEJA TÄIENDUSED (tl 126; 128-165)
9.08.12.2011 täpsustas hageja, et nõuab Meelis Kattelt 15 977 euro ja lepingujärgse viivise väljamõistmist. 16.12.2011 esitas hageja Swedbank Liising AS töötajate seletuskirjad tõendamaks ja iseloomustamaks vaidlusaluse lepingu osas hageja ja kostja vahel toimunud suhtlust. 19.12.2011 TOIMUNUD KOHTUISTUING (tl 175)
10.Pooled jäid varem avaldatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja selgitas, et tunnistaja ütlustega saaks tõendada asjaolu, et vara tagastamiseks teenust kasutada ei olnud tarvis, kuid kui selles osas vaidlust ei ole, siis ei ole tarvis ka tunnistajat kohtuistungile kutsuda. Hageja esindaja selgitas, et hageja nõuab poolt müügikahjust ja tagastamiskulu, mis on nõude sisse arvestatud.
11.Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada hiljemalt 16.01.2012 kõik täiendavad tõendid ja dokumendid, mis on konkreetselt seostatud nõudega. HAGEJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (tl 177-178)
12.Vara jääkmaksumuse suurus on 55 932,06 eurot, debitoorse võlgnevuse suurus on 10 657,22 eurot, viivismaksete võlgnevuse suurus on 2622,21 eurot. Hageja on kandnud kulusid seoses vara tagastamise ja realiseerimisega summas 2656,14 eurot. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 32 300 eurot. Arvestades vara lõplikku müügihinda ja Swedbank Liising AS-i kogunõuet on Liisinguandja nõue Meelis Katte vastu 39 567,63 eurot. Hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse summas 15 977 eurot väljamõistmiseks. Seega ei nõua hageja kogu võlgnevuse väljamõistmist. Hageja nõue summas 15 977 eurot ei sisalda vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulusid ega täies ulatuses vara jääkmaksumuse hüvitamist. Hageja nõue sisaldab debitoorset võlgnevust summas 10 657,22 eurot, viivismaksete võlgnevust summas 2622,21 eurot ja vara jääkmaksumuse osalist hüvitamist summas 34 997,57 eurot. Liisinguandja poolt esitatud nõue kokku, mille väljamõistmist hageja käesoleva hagiga nõuab, on 48 277 eurot, millest on maha arvestatud vara realiseerimisest saadud summa 32 300 eurot.
13.Kuna hageja poolt hetkel esitatud nõue ei sisalda vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulusid, siis ei ole põhjendatud tunnistajate ülekuulamine vara tagastamise asjaolude osas.
14.Kostja ei ole esitanud oma väite, mille kohaselt hageja võõrandas vara liiga odavalt, tõendamiseks mitte ühtegi asjakohast tõendit esitanud, mistõttu on vastuväited paljasõnalised. Hind, millega hagejal õnnestus vara võõrandada, vastab liisingueseme väärtusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes. Liisingueseme müügihind ja selle väärtus on omavahel tihedalt seotud mõisted. Eseme väärtuse mõiste määratleb TsÜS § 65, mille kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse.
15.Hageja on seisukohal, et kostja tuginemine tagasimüügilepingule nr 0184990L, mis on sõlmitud Derek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS vahel, on põhjendamatu ega ole asjassepuutuv. Asjaolu, et Derek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS vahel oli sõlmitud tagasimüügileping, ei muuda ega vähenda liisinguvõtjale liisingulepingust tulenevat vastutust ja kostjale hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevat vastutust. Kumbki tagasimüügilepingu pool ei asunud tagasimüügilepingut täitma (Derek Trade OÜ ei tasunud ostuhinda, Swedbank Liising AS ei andnud üle vara). 22.02.2012 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tl 183-184)
16.Kostja esindaja selgitas, et ei ole näinud ühtegi lepingu lõpetamise teatist. Hageja selgitas, et liisingleping öeldi üles 13.11.2008 ja 11.05.2011 on koostatud võlgnevuse tasumise nõue (tl 30). Hageja soovis esitada 05.08.2008 saadetud ülesütlemisteatist, kuivõrd toimikusse nimetatud dokumenti varem esitatud ei ole. Kostja vaidles tõendite esitamisele vastu ning märkis, et hageja ei ole kuidagi põhjendanud, miks varem ei olnud võimalik nimetatud dokumenti esitada. Kohus jättis hageja taotluse täiendavate tõendite esitamiseks rahuldamata.
17.Kostja esindaja selgitas, et tegemist ei olnud klassikalise liisingulepinguga, oli ka lisakokkulepe. Asjaolu, et OÜ Derek Trade (pankrotis) ei ole hageja nõuet rahuldanud, on hageja äririsk ega puutu kostjasse. Hageja sai masina valduse 2008. aastal, kuid võõrandas selle alles 2,5 aastat hiljem. Sellise ajaga on masina väärtus langenud. Liisinguandja ei ole tõendanud, et müüs masina kohase väärtusega. Toimikus on tõendid selle kohta, et pärast masina tagasivõtmist liisinguandja poolt müüdi masin OÜ-le Derek Trade (tl 119). Müügilepingu jõustumisest on Hansa Liising AS ise kirjalikult teatanud (tl 121). Hageja töötaja seletuskirjast nähtub, et masin toimetati OÜ Derek Trade territooriumile.
18.Hageja selgitas, et masina valdust ei ole üle antud, tagastamisteenusega seotud arve ei tõenda midagi, ainult arve ei tõenda vara üleandmist. Akt tõendaks, aga akti käesoleval juhul ei ole. Hageja esindaja kinnitas, et kui oleks raha saanud OÜ Derek Trade (pankrotis) käest, siis ei oleks hageja nõudega kostja vastu kohtusse pöördunud.
19.Pooled avaldasid, et on nõus asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus kohaldas asjas kirjalikku menetlust 15.03.2012 määrusega (tl 185) ning andis pooltele aega kuni 02.04.2012 lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohus määras asjas tehtava lahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks 18.04.2012 kell 14:00. HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 189-193)
20.Liisinguvõtja Ammermain OÜ ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu oli hageja sunnitud liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetama. Hageja lõpetas liisingulepingud ennetähtaegselt 13.11.2008, edastades eelnevalt liisinguvõtjale kirjalikult ülesütlemise teatise.
21.Kostja on esitanud hageja nõudele muu hulgas vastuväite, et hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud vara liiga odavalt. Kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks mitte ühtegi asjakohast tõendit, mistõttu on kostja vastavad vastuväited
paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Vara võõrandamise hind vastas vara väärtusele. Hageja kasutas müügiprotseduuri läbiviimisel vastavaid kogemusi ja oskusi omava professionaalse koostööpartneri teenuseid, saavutamaks vara võõrandamisel parim tulemus. Vara suunati esialgu müüki hinnaga 38 345 eurot (käibemaksuta). Vara müügiga tegelenud koostööpartneri müügikuulutus oli väljas Eestis, Lätis ja Leedus koostööpartneri enda internetileheküljel ning lisaks portaalides Auto24.ee, Motors24.ee, Mascus.com, Autoplius.lt ja Mobile.de. Vara õnnestus võõrandada 04.05.2011 hinnaga 32 300 eurot (käibemaksuta). Vara müügihind on võrreldes analoogsete samal perioodil müügis olnud masinatega mõistlik ja põhjendatud. Eestis oli vara müügiperioodiga samal ajal müügil 2950 töötunniga masin 2006. aastast hinnaga 30 000 eurot (käibemaksuta). Mascus.com veebilehel oli samal ajal müügil Hollandis analoogne vara hinnaga 33 500 eurot ning samuti Soomes analoogne vara hinnaga 39 000 eurot. 04.02.2011 oli Mascus.com portaali kohaselt müügis sama marki vara Hollandis hinnaga 29 000 eurot.
22.Hageja esitas kohtule eelpoolnimetatud müügikuulutused, kuna need toetavad hageja seisukohta, et vara võõrandati turuhinnaga ning taotleb tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 331 ja asja õiglase lahendamise huvides nimetatud kuulutuste tõendina asja juurde võtmist, kuna hageja hinnangul ei põhjusta nimetatud tõendite asja juurde võtmine menetluse lahendamise viibimist. Samuti märgib hageja, et pöördus nimetatud tõendite saamiseks koostööpartneri poole pärast 22.02.2012 toimunud istungit, kuna istungil selgus, et kostja vastuväide on endiselt see, et vara müüdi põhjendamatult odavalt. Ka juhul, kui kohus nimetatud kuulutusi asja juurde ei võta, ei muuda see hageja seisukohta, et liisinguesemeks olnud vara võõrandamisel saadud hind oli selle vara väärtus.
23.Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et vastavalt vara võõrandamisega tegelenud koostööpartnerilt saadud infole oli konkreetse vara realiseerimist raskendav asjaolu ka see, et Venieri ei ole Eestis levinud mark ning sellel puudub Eestis esindus, mis võib tähendada masina potentsiaalse ostja jaoks seda, et hoolduse ja varuosade hankimine võib osutuda aeganõudvaks ja kulukaks.
24.Kostja on esitanud 05.12.2011 kuupäeva kandva teatise, masina turuväärtuse kohta (1 070 000 Eesti krooni ehk 68 385,46 eurot). Teatisest ei tulene, millel tugineb nimetatud hinnang turuväärtuse kohta, samuti ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid, et teatise allkirjastanud isik omab vastavaid erialaseid teadmisi. Lisaks tagastati teatise kohaselt vara Ammermain OÜ poolt septembris 2008, tegelikult tagastati vara tagastusteenust pakkuva koostööpartneri vahendusel detsembris 2008. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt esitatud Marko Mägi poolt allkirjastatud teatis ebatäpne ning sisutühi ning seda ei saa võtta aluseks liisinguesemeks olnud vara laadur-ekskavaatori turuväärtuse väljaselgitamisel.
25.Kostja tuginemine tagasimüügilepingule nr 0184990L, mis on sõlmitud Derek Trade OÜ ja Hansa Liising Eesti AS vahel, on põhjendamatu. Tagasimüügilepingu pooleks olid hageja ja Derek Trade OÜ, tegemist oli nimetatud isikute vahelise lepinguga, kus ei olnud pooleks liisinguvõtja ega käendaja (kostja) ning mis ei mõjuta liisingulepingust tulenevaid liisinguvõtja õigusi ja kohustusi. Tagasimüügileping ei ole seotud liisinguvõtja liisingulepingust tuleneva vastutusega ega liisingulepingut käendava isiku käenduslepingust tuleneva vastutusega. Liisinguvõtja vastutab oma kohustuste täitmise eest liisingulepingus kokkulepitud ulatuses ja korras, liisinguleping ei sisalda ühtegi viidet tagasimüügilepingule ega ole sellega seotud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Seega on hagejal õigus esitada nõue liisingulepingu alusel ning liisingulepingust tulenevaid kohustusi taganud käenduslepingu alusel, kuna vastavatest lepingutest tulenevad kohustused hageja ees on liisinguvõtja ja käendaja poolt täitmata. KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD (tl 189-193)
26.Kostja on esitanud asja materjalide juurde hageja ja Derek Trade OÜ vahel 03.12.2007 sõlmitud tagasimüügilepingu, mille punkt 1 kohaselt hageja müüb ja Derek Trade OÜ ostab tagasi OÜ Ammermain liisingus olnud laadur-ekskavaator Venieri VF. Sama tagasimüügilepingu punkti 4.2. kohaselt teavitab müüja (hageja) ostjat müügilepingu jõustamisest kirjalikult. Kostja on esitanud asja materjalide juurde hageja 12.01.2009 teatise OÜ-le Derek Trade eelnimetatud tagasimüügilepingu jõustamise kohta. Seega ostis OÜ Derek Trade tagasi OÜ Ammermain kasutuses olnud liisingueseme, hageja on ka väljastanud OÜ-le Derek Trade vastavasisulise müügiarve summas 1 032 672,95 Eesti krooni. Lisaks on liisinguese viidud Derek Trade OÜ-sse, st toimetatud ostjani ja antud talle valdus üle (tl 79).
27.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 238 lg 2 kohaselt, tagasiostuõigusega müügilepingu puhul loetakse asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Põhimõtteliselt on võimalik kokku leppida ka VÕS §-is 238 nimetatud vastupidise struktuuriga lepingus, mille sisuks oleks müüjapoolse tagasiostukohustuse tekkimine ostja poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel. Kostja hinnangul ongi sellise situatsiooniga tegemist - 12.01.2009 teatise (tahteavalduse) kaudu on ekskavaator OÜ Derek Trade poolt tagasi ostetud. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatav, et Derek Trade OÜ on ostnud tagasi vaadeldava liisingueseme ja seda hinnaga (1 032 672,95 krooni), mis katab kõik OÜ Ammermain kohustused hageja ees. Sellest müügist ei ole tekkinud müügikahju, mida liisinguvõtjalt ja käendajalt sisse nõuda.
28.Asjaolu, et Derek Trade OÜ ei ole müügisummasid hagejale tasunud, ei oma antud vaidluse kontekstis tähendust, hagejal on müügilepingust tulenev nõue OÜ Derek Trade vastu ja selline nõue on ka OÜ Derek Trade pankrotimenetluses esitatud. Tulenevalt asjaolust, et liisinguese oli OÜ-le Derek Trade maha müüdud ja hageja ei ole sellest müügilepingust taganenud, ei saanud hageja teist korda sama masinat maha müüa OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus.
29.Hoolimata eeltoodust on kostja seisukohal, et isegi juhul, kui jätta kõrvale masina müük OÜ-le Derek Trade, tuleks hagi jätta ahuldamata tulenevalt asjaolust, et masina müük OÜle Balti Realiseerimiskeskus on toimunud põhjendamatult madala hinnaga.
30.VÕS § 367 lg 3 kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb ostuhinna kulutuste (milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega) hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Riigikohus on mitmes oma lahendis viidanud, et liisingueseme võõrandamisel on liisinguandja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus ning müüdava asja hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on veel mõistlik ja lubatav. Kostja on seisukohal, et hageja on võõrandanud liisinguobjekti tuntavalt alla oma turuväärtuse (kõikumine üle 10%) ja müük on toimunud kostja huve mittearvestavalt. Kostja on arvamusel, et liisinguandja ei ole õigustatud müüma liisinguesemeid mistahes hinnaga, et hilisemalt müügikahjumid lihtsalt liisinguvõtjalt ja käendajalt sisse nõuda.
31.Riigikohus on 3-2-1-124-08 lahendi punktis 18 leidnud, et kui liisinguandja on koostanud või lasknud koostada liisingueseme tagastamise kohta akti, kus eseme väärtus on määratud, peab liisinguandja tõendama, et liisingueseme tegelik väärtus oli tagastamise ajal väiksem aktis märgitust. Antud asjas on kostja esitanud kohtuasja materjalide juurde: - Derek Trade OÜ-le esitatud 12.01.2009 müügiarve (tl 122), mille kohaselt on liisingueseme tagasi müüdud 1 032 672, 95 Eesti krooni ehk 65 999,80 euro eest; - rasketehnikamüüja OÜ Rockweld teatis, mille kohaselt oli liisingueseme turuväärtus 2008. aasta septembrist detsembrini 1 070 000 krooni ehk 68 385,46 eurot (ilma käibemaksuta);
- hagi lisaks oleva liisingulepingu kohaselt on masina soetusmaksumus (ilma käibemaksuta) 03.12.2007 seisuga 74 712,72 eurot, mis tähendab, et aasta aega hiljem, vara tagastamise ajal detsembris 2008 võis masina väärtus olla 65 000 – 68 000 eurot. Masina väärtus ei langeks vaid aastaga enam, puuduvad ka viited masina vigastustele jms.
32.Eelnev tähendab seda, et detsembris 2008, st liisinguese tagastamise ajal, oli masina turuväärtus 65 000 – 68 000 eurot. Hageja ei ole esitanud asja juurde tõendeid, et masin oleks tagastamise ajal olnud väiksema väärtusega. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks on hageja asunud masinat müüma alles 2,5 aastat pärast masina valduse saamist. Hagile lisatud nõude kalkulatsiooni kohaselt on masin suunatud müüki alates 07.04.2011 ja müüdud vähem kui kuu aega hiljem (04.05.2011) 32 300 euroga. Seega ei tegelenud hageja masina müügiga perioodil detsembrist 2008 kuni aprillini 2011, mis on pahauskne käitumine, sest masinate väärtused on ajas langevad.
KOHTU SEISUKOHT
33.VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
34.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis OÜ-ga Ammermain liisingulepingu, millest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutas kostja hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel solidaarselt. Vaidlust ei ole ka selle üle, et liisingulepingu esemeks olnud vara realiseeriti pärast liisingulepingu ülesütlemist hinnaga 32 300 eurot OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus.
35.Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Ammermain vahel sõlmitud leping on lõppenud. Vaatamata asjaolule, et kostja esindaja on märkinud, et kostja ei ole lepingu ülesütlemise kohta teadet saanud, on kohus seisukohal, et ka lepingu ülesütlemise osas vaidlust poolte vahel olla ei saa. Kostja oli OÜ Ammermain ainus juhatuse liige. Seega oli kostja äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1 ja § 181 lg-st 1 tulenevalt ainsana pädev sõlmima lepinguid ning vastutama lepingute täitmise eest, mis on kohtu hinnangul hõlmatud ÄS § 187 lg-s 1 nimetatud korraliku ettevõtja hoolsuse mõistega. Toimikumaterjalidest nähtub, et Ammermain OÜ-le on 05.08.2008 koostatud teatis liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 142), mille on kätte saanud OÜ Ammermain raamatupidaja 08.08.2008 (tl 143).
36.Vaidlusi on tekitanud see, kas hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud vara liiga madala hinnaga ning kas hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt, kui hageja nõue on jäänud rahuldamata tagasiostuõigusega müügilepingu alusel.
37.VÕS § 238 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled müügilepinguga või hiljem kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus (tagasiostuõigusega müügileping). VÕS § 238 lg 2 kohaselt loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt avalduse tegemisega ostjale. Vastavalt VÕS § 238 lg-le 3 peab nimetatud avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Kirjaliku müügilepingu puhul piisab ka notariaalselt tõestatud või notariaalselt kinnitatud avalduse tegemisest. VÕS § 238 lg 4 kohaselt eeldatakse tagasiostu puhul, et tagasiostuhinnaks on hind, millega ese müüdi.
38.Kohus nõustub kostjaga, et põhimõtteliselt on võimalik kokku leppida ka VÕS §-is 238 nimetatud vastupidise struktuuriga lepingus, mille sisuks oleks müüjapoolse tagasiostukohustuse tekkimine ostja poolt vastava sisuga tahteavalduse tegemisel ja et käesoleval juhul ongi sellise situatsiooniga tegemist - 12.01.2009 teatise (tahteavalduse) kaudu on ekskavaator OÜ Derek Trade poolt tagasi ostetud.
39.Tagasimüügilepingu mõtte kohaselt võtab liisingueseme müüja ostja ehk liisinguandja ees liisingueseme tagasiostukohustuse juhuks, kui liisinguvõtja ei täida temal liisingulepingust tulenevaid kohustusi tasuda liisingumakseid ja kõrvalnõudeid. Sisuliselt on tegemist liisingulepingut tagava uue müügilepinguga. Tagasiostukohustuse sisuks on sellistel juhtudel liisingueseme müüja kohustus liisingulepingu ülesütlemisel ja ostja vastava tahteavalduse tegemise järgselt liisinguese ostjalt tagasi osta tagasiostulepingus sätestatud tingimustel. Sisuliselt on tagasiostukohustusega müügilepingu näol tegemist tagatisega ostjale ehk liisinguandjale, kes vabaneb seeläbi liisinguvõtja poolt nõuete täitmata jätmise riisiko kandmisest ja nõuete sissenõudmisest liisinguvõtjalt. Tagasiostukohustusega müügilepingu näol tegemist edasilükkava tingimusega lepinguga, mille edasilükkavaks tingimuseks on lepingus kokkulepitud eelduste saabumisel tagasiostukohustuse täitmise nõudmine ostja poolt.
40.Swedbank Liising AS ja Derek Trade OÜ on sõlminud tagasimüügilepingu (tl 119-120), mille kohaselt oli Derek Trade OÜ-l kohustus osta ja Swedbank Liising AS-l müüa liisinguesemeks olnud ekskavaator tagasimüügilepingu jõustumisel. Ostuhinnaks oli vastavalt tagasimüügilepingu punktile 2.1 liisingulepingust tulenev liisinguvõtja poolt müüjale müügilepingu jõustumise hetkeks tasumata liisingu osamaksed ja nendele lisanduv käibemaks ning liisingulepingus märgitud liisingueseme maksumus käibemaksuta, millega liisinguvõtjal oleks olnud õigus pärast liisingulepingu lõppemist liisinguese omandada ja sellele lisanduv käibemaks.
41.Kohus on seisukohal, et hageja on tagasimüügilepingu jõustumist tunnistanud, kui on esitanud Derek Trade OÜ-le 13.11.2008 esitanud teate liisinglepingu ülesütlemise ning tagasimüügilepingu jõustumise kohta (tl 79). Samuti on hageja esitanud nõude Derek Trade OÜ pankrotimenetluses, mis kohtu hinnangul kinnitab samuti asjaolu, et hageja on tunnistanud nõudeõigust Derek Trade OÜ vastu. Sellest tulenevalt on õige kostja seisukoht, et liisingulepingu alusel müügikahju hagejale tekkida ei saanud.
42.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagejal saaks olla käendaja vastu käenduslepingust tulenev nõue üksnes kuni tagasimüügilepingu jõustumiseni sissenõutavaks muutunud nõuete osas (tasumata liisingumaksed, intress ning viivis tasumata liisingumaksetelt). Liisingumaksete, mis ei olnud liisingulepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavad, tasumise kohustus tekkis Derek Trade OÜ-l pärast hagejalt lepingu jõustumise kohta teate saamist vastavalt hageja ja Derek Trade OÜ vahel sõlmitud müügilepingule.
43.VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Ka AS Swedbank Liising üldtingimuste punkti 7.4 (tl 20) kohaselt kuulub liisinguese liisingulepingu ülesütlemisel võõrandamisele. Võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole.
44.Liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab, et kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles ning võõrandab liisingueseme, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud (s.t liisingueseme võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt liisinguandjale liisingueseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe). VÕS § 367 lg 3 sätestab samas, et kui liisinguese jääb pärast
liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest eseme tagastamise hetkel, kuid üldtingimuste kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa, s.t müügihinnaga. Kuna liisinguvõtjal ei ole üldjuhul võimalik kontrollida liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük kõige parema võimaliku hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist. Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 3-21-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et antud juhul on tüüptingimus (liisingulepingu üldtingimuste p 3.7) liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Hageja on põhjendamatult lähtunud müügihinnast. Eseme väärtus ning müügihind ei pruugi olla võrdsed. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub hagejal kohustus tõendada eseme väärtus selle tagastamise hetkel. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ekskavaatori väärtus, mis liisingulepingu sõlmimise hetkel oli 74 712,72 eurot (ilma käibemaksuta), oli selle tagastamise hetkel (2008. aasta septembris, s.o vaid 11 kuud pärast liisingulepingu sõlmimist) 32 300 eurot.
45.Kohus nõustub kostja väitega, mille kohaselt oli hagejal tulenevalt tagasimüügilepingu jõustumise fakti tunnistamisest kohustus müüa liisinguese Derek Trade OÜ-le. Derek Trade OÜ-le 12.01.2009 esitatud müügiarve (tl 122) kohaselt tulnuks Derek Trade OÜ-l tasuda liisingueseme eest 65 999,80 eurot, mis oleks katnud kogu OÜ Ammermain liisingulepingust tuleneva võlgnevuse liisingulepingu ülesütlemise ajal, milleks oli ülesütlemisteatise kohaselt 124 056,51 Eesti krooni ehk 7928,66 eurot (tl 142). Hageja väide, mille kohaselt ei muuda ega vähenda liisinguvõtjale liisingulepingust tulenevat vastutust ja kostjale käenduslepingust tulenevat vastutust, kuna kumbki tagasimüügilepingu pool ei asunud tagasimüügilepingut täitma, ei ole kohtu hinnangul õige. Toimikumaterjalidest (tl 79; tl 121) nähtub, et hageja on asunud müügilepingut täitma ning laadur-ekskavaator on OÜ Reeborn poolt toimetatud Derek Trade OÜ-sse. Asjaolu, et müügilepingut ei täitnud lepingu teine pool, on kohtu hinnangul hageja äririsk ega anna alust esitada nõue käesoleval juhul käendaja vastu.
46.Kuna käendaja vastutas kuni tagasimüügilepingu jõustumiseni sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise eest, oleks käendaja kohustuse suuruseks saanud olla 15 935,57 eurot: liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud kulud 2656,14 eurot, tasumata osamaksed ja intress 10 657,22 eurot ning viivis 2622,21 eurot (nõude kujunemise arvestus tl 37).
47.Kuna hageja on tunnistanud tagasimüügilepingu, mille kohaselt tulnuks liisinguese müüa Derek Trade OÜ-le, jõustumist kuid sellele vaatamata võõrandanud liisingueseme oluliselt hiljem pärast müügilepingu jõustumist ja kolmandale isikule, on kohus seisukohal, et hageja on kaotanud nõudeõiguse Meelis Katte kui käendaja vastu, kes vastutas vaid käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Arvestades tagasimüügilepingu eesmärki, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et tagasimüügilepingu jõustumisel sellest lepingust tulenevad riskid ei puutu kostjasse. Kui hageja oleks täitnud tagasimüügilepingut ning võõrandanud liisingueseme Derek Trade OÜ-le, ei oleks hagejal saanud ka müügikahju tekkida.
48.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et AS Swedbank Liising hagi Meelis Katte vastu tuleb jätta rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamata jätmise motiive, ei pea kohus vajalikuks käsitleda ka liisinguesemeks olnud laadur-ekskavaatori müügihinna vastavust selle väärtusele.
49.TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb tühistada Tartu Maakohtu 10.08.2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
50.TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamata jätmist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.