Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-12-1488 Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 18.04.2012 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS S. (hageja) ja M. K. (kostja) 22.05.2009 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 639,12 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu üles ja nõuab kostjalt 433,69 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 308,03 eurot, intressid 46,13 eurot ja viivis 79,53 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 20.10.2009 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 639,12 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu üles ja nõuab kostjalt 773,48 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 547,87 eurot, intressid 87,66 eurot ja viivis 137,95 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, millega kostja sai hagejalt oma kasutusse VISA püsimaksega (P) krediitkaardi krediidilimiidiga 320 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma intressi, teenustasusid ning kasutatud krediidilimiidi ja nende mittetasumise korral maksma viiviseid. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja AS S. P & C I. 12.05.2009 krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist omakorda nõuda kostjalt. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu üles ja nõuab kostjalt 288,59 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 259,90 eurot, intressid 1,30 eurot, viivis 23,12 eurot ja kaardikasko 4,27 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja lepingutest tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1495,76 eurot, millest on põhivõlg 1115,80 eurot, intress 135,09 eurot, viivis 240,60 eurot ja 2 (4)

2-12-1488 kaardikasko 4,27 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulu s.o riigilõivu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 13.03.2012. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on hagi vastu võtnud kostja perekonnaliige R. K. . TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda hagi kättetoimetatuks ka kostjale endale. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 7-32) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 1115,80 eurot, intressina 135,09 eurot ja kindlustusmaksena (kaardikaskona) 4,27 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja summas 240,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus 3 (4)

2-12-1488 mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel tuleb alates hagi esitamisest so alates 11.01.2012 kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud määras ( EKP intress + 7% aastas ) põhivõlgnevuselt. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on 12.04.2012 esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 47) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 5 ja 6). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 11.01.2012 255,64 eurot riigilõivu ja maksekäsu avalduse esitamisel on tasutud 15.09.2011 47,93 eurot riigilõivu. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata Pärnu Maakohtu 01.12.2011.a. määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, mille hageja sai kätte 12.12.2011, on käesolev hagi on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu Seega on hageja üheks menetluskuluks käesolevas asjas ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 255,64+47,93 so 303,57 eurot riigilõivu katteks. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 303,57 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.