17.aprillil 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-42678
Tsiviilasi
AS Nordea Finance Estonia hagi HK vastu võla 31.731,55 euro ja viivise 31.731,55 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
31.731,55 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS Nordea Finance Estonia (reg kood 10237140, asukoht Liivalaia 45/47, Tallinn 10145) hageja esindaja Intrum Justitia AS Dagne Niidu isikus kostja HK(ik XXX, elukoht XXX) Asja arutamine toimus kohtuistungil 08.12.2011.a. ja jätkus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
esindajad Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista HK AS Nordea Finance Estonia kasuks 21.048,32 (kakskümmend üks tuhat nelikümmend kaheksa eurot ja 32 senti) eurot, millest põhivõlg on 8479,86 eurot, intressid ja viivised seisuga 20.10.2008.a. on 4088,60 eurot ja viivis perioodi 21.10.2008 – 20.12.2011.a. eest on 8479,86 eurot. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta AS Nordea Finance Estonia menetluskuludest, s.h. kohtukuludest ja kohtuvälistest menetluskuludest 27 % HK kanda ja 73 % nende enda kanda.
Jätta HK menetluskuludest 73 % AS Nordea Finance Estonia kanda ja 27 % tema enda kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja kui liisinguandja, OÜ P kui liisinguvõtja ning müüja liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping 1), mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale LAADUR-EKSKAVAATORi JCB-3CX (t/l 9).
2.Samad lepingupooled sõlmisid ka liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping 2), mille alusel hageja liisis liisinguvõtjale TELESKOOPLAADURi JCB 541-70 (t/l 23).
3.Kohtuotsuse p-des 1 ja 2 märgitud lepingutest tulenevalt kohustus hageja andma varad lepingu perioodiks OÜ P valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus OÜ P tasuma hagejale selle eest lepingutes sätestatud makseid vastavalt lepingute lisadeks olevatele maksegraafikutele.
4.Lisaks liisingulepingutele sõlmis hageja kostja HK ka käenduslepingud, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt OÜ P lepingutest tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses (t/l 39-42). Käendaja vastutuse maksimumsummad on märgitud käenduslepingu punktides 3.
5.Tulenevalt asjaolust, et OÜ P on äriregistrist kustutatud, esitas hageja nõuded kostjast käendaja HK vastu. Kuna kostja jättis liisingulepingutest ja käenduslepingutest tulenevad arved (t/l 43-66) hagejale tasumata, ütles hageja liisingulepingud 20.10.2008.a kostjale üles (t/l 67-70).
6.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt (t/l 147-153) oli kostja võlaks liisingulepingu ülesütlemise hetkeks lepingu nr XXX alusel P OÜ liisingumaksete võlgnevus hageja ees summas 5989,89 eurot millest: - tähtajaks tasumata põhiosamaksed, kindlustusmaksed ja võlateatise saatmise kulu oli 4101,68 EURi ja - tähtajaks tasumata põhimaksetelt arvestatud viivised ja intressid olid summas 1888,21 EURi (arvestuse periood kuni 20.10.2008.a.). Kuna hageja loovutas osa oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest (3439,52 EURi) P OÜ vastu AS-le M (t/l 154), võlgneb kostja hagejale tasumata lepingumaksete eest liisingulepingu nr XXX kohaselt 2550,37 eurot (5989,89 – 3439,52 = 2550,37), millest
Lk (10) 2
põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 662,16 EURi (4101,68 – 3439,52 = 662,16) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008 on 1888,21 EURi.
7.Hagiavalduse tervikteksti kohaselt (t/l 147-153) oli kostja võlaks liisingulepingu ülesütlemise hetkeks lepingu nr XXX alusel P OÜ liisingumaksete võlgnevus hageja ees summas 7489,77 eurot millest: - tähtajaks tasumata põhiosamaksed, kindlustusmaksed ja võlateatise saatmise kulu oli 5289,38 EUR EURi ja - tähtajaks tasumata põhimaksetelt arvestatud viivised ja intressid summas 2200,39 eurot (arvestuse periood kuni 20.10.2008.a.). Kuna hageja loovutas osa oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest (3887 EURi) P OÜ vastu AS-le M (t/l 155), võlgneb kostja hagejale tasumata lepingumaksete eest selle liisingulepingu alusel 3602,77 eurot (7489,77 – 3887 = 3602,77), millest põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 1402,38 EUR (5289,38 – 3887 = 1402,38) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008 on 2200,39 EUR.
8.Hageja on seisukohal, et kuna hageja ütles liisingulepingu ennetähtaegselt üles, kohustus liisinguvõtja üle andma ka varade valduse. Kuna nimetatud kohustus jäeti täitmata, oli hageja sunnitud pöörduma varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, kelle abiga varade valdus taastati. Samas vormistati ka varade vastuvõtuaktid nr XXX ja XXX (t/l 156 ja 157), millest nähtub, et tagastatud varad anti M AS-i tagastamisjärgsesse tehnilisse kontrolli kontrollimaks seadme vastavust liisingulepingus sätestatule ning, et seejärel kasutada M AS tagasiostukohustust ning müüa varad M AS-le vastavalt hageja ja M AS vahel sõlmitud tagasiostulepingule. Kuivõrd M AS-iga oli sõlmitud tagasiostulepingud, oli M AS-il kohustus varad tagasi osta liisingulepingu ülesütlemise aegse jääkväärtusega. Varade vastuvõtuaktidest nähtub, et varasid ei tagastatud kostja süülise käitumise tagajärjel 9 kuud, mistõttu ei olnud M AS enam nõus jääkväärtusega varasid tagasi ostma, sest turuhind oli langenud ning M ostis laadurekskavaatori tagasi summaga 40.133,26 EUR, mis on vara tagastamise hetke seisu jääkmaksumus (liisingulepingu maksegraafiku rida 30, viimane veerg, t/l 20) ning teleskooplaaduri tagasi summaga 39 090,34 EUR, mis on vara tagastamise hetke seisu jääkmaksumus (liisingulepingu maksegraafiku rida 26, viimane veerg, t/l 36).
9.Kuivõrd varad tagastati halvas seisukorras ja varasid ei tagastatud komplektselt, mida tõendavad varade üleandmise vastuvõtmise aktid (t/l 157 ja 162) nagu näeb ette liisingulepingu üldtingimuste punkt 11.1, oli hageja sunnitud omal kulul tagastatud varad lepingutingimustega vastavusse viima, mille saavutamiseks kandis hageja laadurekskavaatori puhul kulu summas 9952,43 EURi vastavalt S müügitellimusele nr MT01329673 (t/l 158-159) ja teleskooplaaduri puhul kulu summas 2258,88 EURi vastavalt Smüügitellimusele nr MT01333939 (t/l 163). Nimetatud summade võrra (ilma käibemaksuta) vähendas M AS laadur-ekskavaatori müügihinda 40 133,26 – 9952,43 = 30 180,83 euroni (t/l 160) ja teleskoop-laaduri müügihinda 39 090,34 – 2258,88 = 36 831,46 euroni (t/l 163), kusjuures esmalt on müügihinda vähendatud summas 106 788,04 krooni (leping XXX) ja 96 766,25 krooni (leping XXX), mis on lepingu ülesütlemise hetke vara jääkmaksumuse ja tagastamise hetke jääkmaksumuse vahe ning lisaks vähendati müügihinda summas 155 721,68 krooni (leping XXX) ja 35 343,86 krooni (leping XXX), mis on hageja poolt kantud kulu (p. 1.10).
Lk (10) 3
10.Liisingulepingu üldtingimuste p-s 9.6, mis sätestab, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu nr XXX ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 46 958,26 eurot, mis nähtub liisingulepingu maksegraafiku 21. rea viimasest veerust (t/l 19). Kuivõrd laadur-ekskavaator müüdi hinnaga 40 133,26 eurot, sai hageja vara müügiga kahju 6825 eurot (46 958,26 – 40 133,26 = 6825). Liisingulepingu nr XXX ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 45 274,83 eurot, mis nähtub liisingulepingu maksegraafiku 17. rea viimasest veerust /t/l 36). Kuivõrd teleskooplaadur müüdi hinnaga 39 090,34 eurot, siis sai hageja vara müügiga kahju 6184,49 eurot (45 274,83 – 39 090,34 = 6184,49). 11 Lisaks kõigele eeltoodule kandis hageja liisingulepingu nr XXX ülesütlemisest lisakuluna kaskokindlustuse kulu summas 67,12 eurot (t/l 164), sama liisingulepingu eseme müümisega tekkinud vara väljanõudmise kulu ehk sõiduki juhiteenuse kasutamise ja vara remonditeenuse kulu summas 111,53 eurot (t/l 165) ning lepingu nr XXX eseme müümisega vara väljanõudmise kulu ehk vara transporditeenuse kulu summas 178,95 eurot (t/l 166). Kõige eeltoodu alusel on kostjal liisingulepingute alusel võlgnevus hagejale kokku 31 731,55 EURi, millest liisingulepingu nr XXX alusel: a) müügikahjum 6825 EUR; b) vara lepinguga vastavusse viimise kulu 9952,43 EUR; c) tasumata rendimaksed 2550,40 EUR; d) kaskokindlustuse kulu 67,12 EUR; e) väljanõudmise kulu 111,53 EUR; kokku 19 506,48 EUR. liisingulepingu nr XXX alusel: a) müügikahjum 6184,49 EUR; b) vara lepinguga vastavusse viimise kulu 2258,88 EUR; c) Tasumata rendimaksed 3602,75 EUR; d) Väljanõudmise kulu 178,95 EUR; kokku 12 225,07 EUR, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
12.Kuna kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, viivise suuruseks on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele 0,25% päevas, palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise tähtaja järgnevast päevast ja muude kulude eest alates nõude loovutamise teate maksetähtaja järgnevast päevast kuni hagi tervikteksti esitamise seisuni. Viivise on hageja välja arvestanud lepingute kaupa järgmiselt:
Lk (10) 4
Liisinguleping nr XXX Nõue
alates
seisuga
võla vahe summa päevades EUR
viivis aastas
summa päevas
KOKKU
summaarne viivis EUR
32806,17
Liisinguleping nr XXX Nõue
alates
seisuga
võla summa vahe päevades EUR
viivis aastas
summa päevas
summaarne viivis EUR
KOKKU
19746,02
Seega on liisingulepingutest tulenev viivis kokku 52 552,19 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast, vähendab hageja viivist põhivõla summani s.o 31 731,55 euroni ja palub kostjalt välja mõista viivise summas 31 731,55 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Kostja vastuväidete kohaselt alustas OÜ P äriühingu likvideerimisega 2008.a. suvel ning likvideerijaks oli Aivar Leismann, kes tegeles ka liisingulepingute lõpetamisega, sest alates likvideerimismenetluse alustamisest lõpetas OÜ P oma majandustegevuse ja liisitud tehnikat enam ei kasutatud. Tehnika jäeti väidetavalt kostja vastutavale hoiule. Likvideerimismenetluse ajal öeldi liisingulepingud AS Nordea Finance Estonia poolt üles, kuid ülesütlemisteated sai likvideerija. Likvideerimine asendus pankroti väljakuulutamisega ning OÜ P pankrotihalduriks sai Toomas Saarma. Hageja ei esitanud pankrotimenetluse käigus nõudeid OÜ P vastu, mida ta oleks pidanud kostja sõnul tegema ning nõuded pidid pankrotimenetluse käigus ka kaitstud ja tunnistatud saama. Kuna hageja ei esitanud nõudeid OÜ P vastu, ei esitanud kostja kui käendaja ka nõuet OÜ P vastu, mis tuleneks käenduslepingust.
Lk (10) 5
14.Kostja sõnul ei ole ta saanud hagejalt teadet kohustusega tagastada liisitud vara hagejale ning OÜ R tuli hageja volitusel liisitud tehnikale järele alles 11 kuud hiljem pärast liisingulepingute ülesütlemist ehk 19.09.2009.a.
15.Kostja on oma vastuväidetes seisukohal, et tema käenduslepingud lõppesid päeval mil kuulutati välja OÜ P pankrot, mistõttu tema vastu käenduslepingutest tulenevaid nõudeid olla ei saa. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja kui liisinguandja, OÜ P kui liisinguvõtja ning müüja sõlmisid 2 liisingulepingut, millega hageja liisis liisinguvõtjale LAADUR-EKSKAVAATORi JCB-3CX (t/l 9) ja TELESKOOPLAADURi JCB 541-70 (t/l 23); - kostja HK ja hageja vahel sõlmiti käenduslepingud, mille kohaselt vastutab kostja solidaarselt OÜ P lepingutest tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsummad on märgitud käenduslepingu punktides 3 (t/l 39-42); - kuna OÜ P jättis liisingulepingutest ja käenduslepingutest tulenevad arved hagejale tasumata, ütles hageja liisingulepingud 20.10.2008.a liisinguvõtjale üles (t/l 67-70). Pooled vaidlevad selle üle kas HKkui käendaja vastutab OÜ P täitmata kohustuste eest liisinguandja ees või lõppesid käendaja kohustused liisinguvõtja pankroti väljakuulutamisega.
17.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS §-st 100, mis sätestab kohustuse rikkumise mõiste, VÕS §-i 101 lg 1 p-dest 1 ja 4 ja § 115 lg 1 milliste kohaselt on juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 361 sätestab, et liisinguvõtjal on kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees, VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
18.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt sellest, et hageja, OÜ P ja müüja vahel olid sõlmitud 2 liisingulepingut, millega hageja liisis liisinguvõtjale LAADUREKSKAVAATORi JCB-3CX (t/l 9) ja TELESKOOPLAADURi JCB 541-70 (t/l 23) ning
Lk (10) 6
kostja HKja hageja vahel olid sõlmitud käenduslepingud, mille kohaselt vastutas kostja solidaarselt OÜ-ga P lepingutest tulenevate kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses (t/l 39-42) ning kuna OÜ P jättis liisingulepingutest tulenevad arved alates 2007.a. novembrikuust hagejale tasumata, ütles hageja liisingulepingud 20.10.2008.a liisinguvõtjale üles (t/l 67-70), vastutab kostja kui käendaja hageja ees OÜ P poolt täitmata jäetud kohustuste täitmise eest, sest ta on omale võtnud käenduslepingutega vastava kohustuse. Kostja vastuväide hagile, et hageja ei esitanud oma nõudeid OÜ P pankrotimenetluses, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmiseks kostja kui käendaja vastu. Hagejal on solidaarne nõudeõigus nii liisinguvõtja kui ka käendaja vastu, käesoleval juhul on hageja esitanud nõude käendaja HKvastu, sest põhivõlgnik ehk liisinguvõtja OÜ P on pankrotistunud ja äriregistrist kustutatud. Kohus on seisukohal, et kostja eksib ka kui leiab, et tema käenduslepingutest tulenevad kohustused lõppesid OÜ P pankroti väljakuulutamisega. Nimetatud kostja seisukoht ei tulene seadusest.
19.Asjaolu, et liisingulepingust nr XXX ja liisingulepingust nr XXX jäid OÜ-l P tasumata hagejale arved kogusummas vastavalt 5989,89 eurot ja 7489,77 eurot, tõendavad hagiavalduse lisaks olevad arved (t/l 43-66). Kuna hageja loovutas osa, s.o. 3439,52 eurot, oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest P OÜ vastu AS-le M , mida tõendab nõude loovutamise leping (t/l 154), võlgneb kostja hagejale nimetatud lepingu alusel tasumata lepingumaksete eest 2550,37 eurot (5989,89 – 3439,52 = 2550,37), millest põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 662,16 EURi (4101,68 – 3439,52 = 662,16) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008.a. (lepingu ülesütlemise aeg) on 1888,21 eurot. Kuna hageja loovutas ka osa, s.o. 3887.- eurot, oma liisingulepingust nr XXX tulenevast nõudest P OÜ vastu AS-le M , mida tõendab nõude loovutamise leping (t/l 155), võlgneb kostja hagejale tasumata lepingumaksete eest selle liisingulepingu alusel 3602,77 eurot (7489,77 – 3887 = 3602,77), millest põhiosamaksed ja muud lepingujärgsed maksed on kokku 1402,38 EUR (5289,38 – 3887 = 1402,38) ning viivis ja intress seisuga 20.10.2008 on 2200,39 EUR. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata rendimaksete katteks 4264,93 (662,16 + 3602,77) eurot ning intresside ja viiviste katteks liisingulepingute ülesütlemise aja seisuga 4088,60 (1888,21+2200,39) eurot.
20.Hageja ütles liisingulepingud üles 20.10.2008.a., mida tõendavad liisingulepingute ülesütlemise teated, mis on väljastatud nii liisinguvõtjale kui kostjale, kes liisingulepinguid käendas (t/l 67-70). Sellega on ümber lükatud kostja väide nagu ta ei oleks lepingute ülesütlemise teadet saanud, sest ülesütlemisteated on saadetud kostja enda poolt käenduslepingul näidatud aadressil. Hageja väidetel on ta kandnud müügikahjumit liisingulepingu nr XXX puhul 6825.- eurot ja liisingulepingu nr XXX puhul 6184,49 eurot, mis ta palub kostjalt välja mõista. Nimetatu tuleneb asjaoludest, et M AS, kellel oli hagejaga sõlmitud lepingute kohaselt liisingulepingu esemeks olevate varade tagasiostukohustus, keeldus neid tagasiostmast liisingulepingu ülesütlemise aegse jääkväärtusega, vaid ostis need tagasi tagastamishetke jääkväärtusega, mille tulemusena vähendati müügihindu lepingu XXX puhul 155 721,68 krooni ja lepingu XXX puhul 35 343,86 krooni, mis on hageja poolt kantud kulu (p. 1.10). Lisaks sellele oli hageja sunnitud omal kulul tagastatud varad lepingutingimustega vastavusse viima, mille
Lk (10) 7
saavutamiseks kandis hageja laadur-ekskavaatori puhul kulu summas 9952,43 EURi vastavalt S müügitellimusele nr MT01329673 (t/l 158-159) ja teleskooplaaduri puhul kulu summas 2258,88 EURi vastavalt S müügitellimusele nr MT01333939 (t/l 163), mille võrra (ilma käibemaksuta) vähendas M AS laadur-ekskavaatori müügihinda 40 133,26 – 9952,43 = 30.180,83 euroni (t/l 160) ja teleskoop-laaduri müügihinda 39 090,34 – 2258,88 = 36 831,46 euroni (t/l 163). Tulenevalt VÕS § 367 lg 1 on kostjal kohustus hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Eelnevast tulenevalt on kohtu seisukoha kohaselt tühine ka hageja üldtingimuste punkt 9.6, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral katma hagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, sest see on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seega ei oma tähtsust ka hageja poolt esiletoodud asjaolud, mille võrra M AS vähendas laadur-ekskavaatori müügihinda ja teleskoop-laaduri müügihinda, mida tõendavad hageja poolt AS-le M esitatud arved (t/l 160 ja t/l 163), sest kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel tuleb arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte aga hilisemat müügihinda. Kohus on aga seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et laadur-ekskavaatori jääkmaksumus selle tagastamise hetkel 2009.a. septembris oli 37.773,51 eurot (t/l 20) ja vara müüdi hageja poolt tagasi AS-le M 30.180,83 euro eest ilma käibemaksuta (t/l 160) ning teleskooplaaduri jääkmaksumus selle tagastamise hetkel oli 578.195,54 krooni ehk 36.953,43 eurot (t/l 37) ja vara müüdi AS-le M tagasi 36.831,46 euro eest (t/l 72), on õiglane jätta hageja müügikahjum, mille suuruseks kokku kahe liisingueseme puhul on 7714,65 eurot (7592,68 + 121,97) võrdsetes osades nii hageja kui kostja kanda, sest kostja, kelle vastutavale hoiule OÜ P likvideerija väidetavalt liisinguesemed hoiule andis, ei tagastanud liisinguesemeid hagejale kui liisinguandjale pärast lepingute ülesütlemist, samas ei teinud ka hageja 11 kuu jooksul midagi, et liisinguesemed kostjalt kätte saada, vaid volitas alles 2009.a. sügisel OÜ-t R liisinguesemed kostjalt üle võtma, mida viimane ka 17.09.2009.a. tegi. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt VÕS § 367 lg 1 alusel hageja kasuks väljamõistmisele 3857,33 eurot.
21.Vastavalt VÕS § 367 lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et remondikulud ei ole VÕS § 367 lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, sest VÕS § 367 lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada VÕS § 367 lg 3 järgi. Seega ei ole põhjendatud pidada remondikulu hüvitatavaks ka VÕS § 367 lg 4 alusel, kuna sellisel juhul arvestataks auto remondivajadust liisinguandja nõude suuruse arvutamisel topelt. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-52-11 p 17 ka Riigikohus. Tulenevalt
Lk (10) 8
eeltoodust puudub alus hageja nõude rahuldamiseks vara lepinguga vastavasse viimise kulu osas mõlema liisingueseme puhul, sest oma sisult on need remondikulud, milliste väljamõistmist hageja kostjalt palub.
22.Kohus on seisukohal, et kostjalt kuuluvad väljamõistmisele aga hageja kasuks ka tasumata kaskokindlustusmaksed summas 67,12 eurot, sest kindlustusvõtja oli kohustatud sõlmima vara vabatahtliku kindlustuslepingu liisingulepingu p 11.1. kohaselt, mida ka tehti ning kindlustusmakseid tasus kostja hagejale vastavalt viimase poolt esitatud arvetele koos kindlustusmaksetega igakuiselt, mida tõendavad kostjale esitatud arved.
23.Kohus on seisukohal, et juhindudes VÕS § 367 lg 4 sätestatust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka liisinguesemete hagejale tagastamise kulu. Hageja poolt kostjale saadetud liisingulepingu ülesütlemise avalduses, oli kirjas, et liisinguesemed tuleb esimesel nõudmisel üle anda hageja esindajale Vaidlus puudub selles, et OÜ R võttis vastu liisinguesemed kostja elukohas 17.09.2009.a. (t/l 157 ja 162). Kohus leiab, et hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud OÜ R arved hagejale tõendavad, et need on esitatud hagejale vara tagastusteenuse osutamise eest kokku summas 8000.- krooni, juhiteenuse kasutamise eest summas 500.- krooni ja transporditeenuse kasutamise eest summas 2800.krooni. Kohus leiab, et nimetatud kulu kokku 11.300.- krooni ehk 722,20 eurot (t/l 165-166) oleks põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna aga hageja palub välja mõista kokku kahe liisingulepingu alusel vara väljanõudmise kulu summas 290,48 eurot ja kohus hagi piire ületada ei tohi, rahuldab kohus hageja selle nõude tema poolt hagetavas suuruses.
24.Kõige eeltoodus alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 8479,86 eurot (4264,93+3857,33+67,12+290,48) eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks sellele kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka intress ja viivis liisingulepingute ülesütlemise aja seisuga summas 4088,60 eurot.
25.Tulenevalt asjaolust, et kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõla katteks 8479,86 eurot ning, et hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist põhivõla suuruses ka peale liisingulepingute ülesütlemist 20.10.2008.a. kuni hagiavalduse tervikteksti esitamiseni 20.12.2011.a., kontrollib kohus kas hageja viivisenõue kostja vastu on põhjendatud. Viivis on õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist kokkuleppelise viivisega, sest pooled on kokku leppinud viivise suuruseks 0,25 % päevas, mis vastavalt VÕS § 113 lg 1 3. lausele on lubatav. Kohus on seisukohal, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt viivist alates liisingulepingute ülesütlemisest 20.10.2008.a. kuni hagiavalduse tervikteksti esitamiseni 20.12.2011.a. ehk 1186 päeva eest kokku summas 25.142,78 eurot (1186 x 0,25% x 8479,86). Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 24 seisukohale, et hageja põhivõlg kostja ees moodustab kokku summa 8479,86 eurot ja hageja palub välja mõista viivise põhivõla suuruses, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 8479,86 eurot ehk viivis põhinõude suuruses.
Menetluskulude jaotamine.
Lk (10) 9
26.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi ligikaudu 27 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 27 % ulatuses kostja kanda ja 73 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 73 % ulatuses hageja kanda ja 27 % ulatuses kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 31.731,55 eurot, ongi see käesolevas asjas.
tsiviilasja hinnaks
Kohtunik:
Lk (10) 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.