Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
16.04.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-64378
Tsiviilasi
Swedbank AS avaldus II pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised
Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Võlausaldaja volitatud esindaja: Olavi J (XXX) Võlgnik: II(isikukood XXX, elukoht XXX) Võlgniku esindaja: SP, XXX Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Selberg & Ko, asukoht Estonia pst 1, 10143 Tallinn; e-post [email protected]) 26.03.2012.a
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja Olavi J , võlgnik II, võlgniku esindaja SP ja ajutine pankrotihaldur Eve Selberg
valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Kohtuistungil 26.03.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ja kinnitas, et nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja pankroti väljakuulutamisega. Ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot ning välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Võlgnik teatas, et soovib taotleda ärikeelu tühistamist ja palus selle vormistamiseks lisaaega. Kohus jätkas menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Swedbank AS pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada II pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 alusel kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik ei ole nimetatule vastu vaielnud. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puuduvad võlgnikul likviidsed vahendid, samas on kohustusi kokku 1 573 349,72 euro ulatuses. Võlgniku varaks on korteriomand aadressil XXX, mille turuväärtuseks võib olla ligikaudu 1 700 eurot ja nõue eraisiku vastu, mille laekumine on vähetõenäoline. Võlgnikule kuuluvate äriühingute osadel turuväärtus puudub. Võlgnik on MAOÜ ja AROÜ juhatuse liige, kuid juhatuse liikme tasu ei saa. Kohus leiab, et kuna II teadaoleva vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti vajavad võlgniku varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele täpsustamist edasises pankrotimenetluses. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 4,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 427,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastu vaielnud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu 427,50 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotivarast Eve Selbergi kasuks välja mõista. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu tasuda Eve Selbergi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.