Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-11-41429

2-11-41429 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma OÜ Tophaus (pankrotis) pankrotivarasse 227 017 krooni (14 509,03 eurot). Lisaks kohustus kostja pankrotivarasse üle andma varasid. Kostja kokkulepitud kohustusi ei täitnud. Tegemist on võlatunnistusega VÕS 30 mõttes. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppes olid pooled kokku leppinud, et kostja maksab tasumisele kuuluva summa viivitamise korral viivist 0,5 % tasumisele kuuluvalt summalt. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summa hagi esitamise seisuga, s.o 05.09.2011.a seisuga. Alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 06.09.2011-16.04.2012 viiviste suuruseks 10 572,12 eurot (põhivõlg 9439,39 eurot x 0,5 % x 224 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 1757,57 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 28,76 eurot, tagatis hagi tagamiselt 1015,89 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 25,26 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamisel 352,76 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kostja poolt hüvitatavad kulud on menetluses tasutud riigilõivud ja kohtutäituri tasu, kokku summas 2164,35 eurot. TsMS § 138 ja § 144 p 5 alusel on menetluskuludeks tasutud riigilõiv ja kohtutäituri tasu hagi tagamise eest. Kohus kontrollis, et hageja on nimetatud menetluskulud kandnud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et kostja poolt ei kuulu hüvitamisele hagi tagamise tagatis summas 1015,89 eurot. Tagatis ei ole menetluskulu TsMS mõistes. Hageja andis tagatise hagi tagamisega vastaspoolele tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Seega hagejal on õigus saada tagatis tagasi, kuid selleks tuleb esitada kohtule taotlus. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.