Liubov Zhuravleva ja Aleksandr Tarassov kohustuvad solidaarselt tasuma hagejale kokku 4176 eurot.
1.2.Punktis 1.1. sätestatud rahaline kohustus tuleb täita 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena. Esimene osamakse tuleb tasuda hiljemalt 15.05.2012.a. Igakuise osamakse suurus on 348 eurot. Raha tuleb tasuda AS-i DnB Liising arvelduskontole SEB Pangas nr: xxxxxxxxx või arvelduskontole Swedbank ́is
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-30380 nr: xxxx. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus: „kokkulepe nr xxxxxxx“ ja märkida tuleb viitenumber: xxxxxxxx.
1.3.Nimetatud rahalise kohustuse täitmise korral ei ole kompromissi sõlminud isikutel üksteise suhtes nõudeid, sealhulgas tsiviilasjas nr 2-10-30380 Harju Maakohtu poolt 16.12.2011.a tehtud otsusest tulenevaid nõudeid.
1.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Harju Maakohtu 16.12.2011.a otsus tühistada kostjat 2 puudutavas osas.
3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista Liubov Zhuravleva’lt 12 132,01 eurot (kaksteist tuhat ükssada kolmkümmend kaks eurot ja 01 senti, sh põhinõue 11 685,98 eurot ja seisuga 21.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 446,03 eurot) AS DnB NORD Liising kasuks. 3.3.Välja mõista Liubov Zhuravleva’lt AS DnB NORD Liising kasuks viivis 0,02 % tasumata põhinõudest (otsuse tegemise seisuga 11 685,98 eurot – intressivõlg 699,83 eurot = 10 986,15 eurot) alates 22.06.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Vabastada kostja 2 apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigi tuludesse maksmise kohustusest.
5.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
6.Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.06.2010.a esitas hageja maakohtusse kostjate vastu hagi ja 09.03.2011 nõude täpsustuse, mille kohaselt palus välja mõista kostjatelt solidaarselt liisingulepingust tuleneva võlgnevuse 11 818,91 eurot, seisuga 21.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivise 448,84 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 22.06.2010 põhivõlalt 11 055,17 eurot arvestatuna viivise määraga 0,02% päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 11.07.2008 liisingulepingu nr xxxxxx, millega hageja kohustus kostja 1 soovil omandama sadulveoki xxxxx xxxxx ja andma selle liisingulepingu kehtivuse perioodiks kostja 1 valdusse ja kasutusse. Kostja 1 kohustuseks oli liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr xxxxx, tagamaks liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 33 789,95 eurot (528 697,83 krooni). 10.12.2008 sõlmisid hageja ja kostja 1 liisingulepingu lisa, millega muudeti maksegraafikut selliselt, et esialgse maksegraafiku kohaselt tasumisele kuulunud erakorraline ennetähtaegne tagastamiskohustus tühistati ja sellele koostati kreeditarved. Samuti koostati kreeditarved arvetele maksetähtpäevaga 28.11.2008 ja 28.12.2008. Maksegraafiku järgsed maksed maksetähtpäevaga alates 28.10.2008 arvutati ümber ja väljastati uued arved 2008. oktoobri detsembri kohta. Kostja 1 jättis maksed tasumata, mistõttu saatis hageja kostjatele 18.02.2009 liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt üles. Kostjal 1 oli tasumata liisingumaksed summas 46 847,33 krooni (2 994,09 eurot), sh tähtajaks tasumata osamaksed 34 897,38 krooni (2 230,35 eurot), tähtajaks tasumata intressimaksed 10 949,97 krooni (699,83 eurot) ja lepingutasu 999,97 krooni (93,91 eurot).
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-30380
Seoses hageja poolt liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega, kohustusid kostjad andma hagejale üle vara valduse. Pärast valduse taastamist realiseeris hageja vara. Kuna vara võõrandamisest saadud 150 000 krooni (käibemaksuta) ei katnud vara jääkmaksumust 278 970,74 krooni (käibemaksuta), oli kostjatel kohustus hagejale tasuda hüvitamata jäänud summa 128 970,74 krooni. Hageja kandis vara müügiprotsessis vara realiseerimisega seonduvaid täiendavaid kulutusi 8 107,80 krooni. Hageja arvestuste kohaselt võlgnesid kostjad hagejale 184 925,83 krooni (11 818,91 eurot). Lisaks põhivõlale taotles hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised, arvestatuna põhinõudelt 11 055,17 eurot (172 975,89 krooni) lepingus kokkulepitud intressimääras 6 kuu Euribor + 3,5%, s.o. 8,64% aastas ehk 0,02% päevas võlateatise esitamisest 01.12.2009 kuni 21.06.2010 sissenõutavaks muutunud summas 448,84 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest 22.06.2010 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 16.12.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 12 132,01 eurot (sh põhinõue 11 685,98 eurot ja seisuga 21.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivis 446,03 eurot) ning viivise 0,02% tasumata põhinõudest (otsuse tegemise seisuga 10 986,15 eurot) alates 22.06.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jäid täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 2 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, 8 242,73 euro ulatuses või juhul kui nõuet ei rahuldata, tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.13.04.2012.a toimunud kohtuistungil teatasid menetlusosalised ja kostja 1 ringkonnakohtule, et on saavutanud eespool kirjeldatud kompromissi, mille esitavad kohtule kinnitamiseks ja mille kinnitamise korral paluvad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja menetlusosaliste ning kostja 1 vahel sõlmitud kompromissiga, leiab, et menetlusosaliste ja kostja 1 vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Hageja esitas maakohtusse hagi kostja 1 ja kostja 2 suhtes. Apellatsioonkaebuse esitas maakohtu otsuse peale kostja 2. Seega on ringkonnakohtu pädevuses maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine üksnes kostjat 2 puudutavas osas. Kuid kompromissiga võib ühineda ning kompromissiga võib reguleerida ka nende isikute õigusi, kes ei ole vastava kohtumenetluse osalised. Sellest tulenevalt saab kohus kinnitada kompromissi, millega reguleeritakse lisaks
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-30380 hageja ja kostja 2 õigustele ja kohustustele ka kostja 1 õigusi, kuigi kostja 1 ei ole käesoleva apellatsioonimenetluse osaline. Nii saab kohus kinnitada kompromissi, millega kostja 1 ja kostja 2 võtavad endale solidaarselt raha maksmise kohustuse ning millega hageja kinnitab, et vastava kohustuse täitmise korral ei ole tal nii kostja 2 kui ka kostja 1 suhtes nõudeid. Seega, kuigi ringkonnakohus ei saa põhjusel, et kostja 1 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, maakohtu otsust kostja 1 osas tühistada, saab ringkonnakohus kinnitada määruse, millest tuleneb, et juhul, kui kostjad solidaarselt kompromissiga määratletud kohustuse hageja ees täidavad, ei saa hageja kostja 1 suhtes maakohtu otsusest tulenevat kohustust maksma panna.
8.Menetlusõiguste kompromissi sõlmimise teel käsutamise õigus tuleneb menetlusosaliste jaoks TsMS § 430 lg-st 1. Alused, mille esinemise korral võib kohus jätta kompromissi kinnitamata, on sätestatud TsMS § 430 lg-s 3. Kohtu hinnangul selliseid aluseid käesoleval juhul ei esine. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse (TsMS § 645 lg 1), kusjuures kuivõrd ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1), saab ringkonnakohtu pädevus maakohtu otsuse tühistamisel ulatuda ka kompromissi sõlmimisel üksnes hagejat ja kostjat 2 (apellatsioonimenetluse osalisi) puudutavale maakohtu otsuse osale. Eespool toodust tulenevalt kinnitab ringkonnakohus menetlusosaliste ja kostja 1 vahel sõlmitud kompromissi, tühistab maakohtu otsuse hagejat ja kostjat 2 puudutavas osas ning lõpetab tsiviilasja menetluse.
9.Kostjale 2 anti apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi ning kostja 2 vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 190 lg-st 7 tulenevalt kuulub kostja 2 kompromissi sõlmimise tõttu apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest vabastamisele.
10.Kuivõrd kompromissi sõlminud isikud loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
Margo Klaar
Kaupo Paal
Ande Tänav
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.