Scanfor Eesti OÜ hagi AR Logistic OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja:
Scanfor Eesti OÜ (RK 11098930) S. D. (volikirja alusel) e-post: [email protected]
Kostja: Kostja esindaja:
AR Logistic OÜ (RK 10936694) I. S. (volikirja alusel), e-post: [email protected]
Hagihind
9542, 62 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista AR Logistic OÜ-lt Scanfor Eesti OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 5212,62 (viis tuhat kakssada kaksteist) eurot 62 senti.
3.Mõista AR Logistic OÜ-lt Scanfor Eesti OÜ kasuks välja viivis 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot 64 senti.
4.Mõista AR Logistic OÜ-lt Scanfor Eesti OÜ kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (5212, 62 eurot) alates 28.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0, 022% päevas, kuid mitte rohkem kui on põhinõude summa.
Jätta rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue 1000 ( üks tuhat) eurot.
6.Hageja menetluskulud jätta 40 % ulatuses kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatuks täidetavaks tunnistamises jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt olid poolte vahel ajavahemikus 15.10.2010-24.02.2011 sõlmitud suulised lepingud, mille kohaselt kohustus hageja (vedaja) osutama veoteenuseid ja teostama laadimistöid ,vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Kostja ( saatja ) kohustus oli tasuda talle osutatud teenuste eest. Kostja kohustus osutatud teenuste eest maksma hagejale (vedajale) tasu (veotasu).
Lepingu sõlmimine tuleneb kostja poolt esitatud pakkumusest ja hageja edaspidisest käitumisest. Kostja pakkumusele andis hageja nõustumuse. Nõustumus väljendub veoteenuse osutamises. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas hageja osutatud teenuste eest kostjale maksetähtajaga järgmised arved: 30.11.2011 arve nr 1555-301110 summas 552, 20 eurot (tasutud). 14.12.2010 arve nr 1626-141210 summas 2 901, 59 eurot (osaliselt tasutud, jääk 185, 43 eurot), 28.12.2010 arve nr 1676-281210 summas 2 369, 97 eurot, 30.12.2010 arve nr 1727-30121 summas 1 600 eurot, 31.12.2010 arve nr 1743-311210 summas 297 eurot, 24.01.2011 arve nr 56-240111 summas 2045 eurot ja arve 57240111 summas 2045 eurot. Hagiavalduse esitamisel oli kostjal tasumata arveid summas 8542, 62 eurot ja seadusest tulenev viivis 374, 56 eurot. Veoteenuse osutamist tõendavad rahvusvahelised kaubaveo saatelehed. Hagiavalduses hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 9 lg 1 16 lg 1,88 lg 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 76 lg 3, 100, 101 lg 1 p 1, 3, 6.
2.Hageja vähendas 17.10.2011 põhinõuet ja muutis viivisenõuet, sest 23.09.2011 tasus kostja hagejale 2150 eurot (tl.78). Hageja vähendas 21.02.2012 teistkordselt põhinõuet 1200 euro võrra ja muutis viivisenõuet, sest 12.01.2011 tasus kostja hagejale 400 eurot, 14.12.2011 tasus 400 eurot ja 27.01.2012 tasus 400 eurot (tl. 105).
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5592, 62 eurot, enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivised 374, 56 eurot ja võla sissenõudmiskulud 1000 eurot (tl. 21) VÕS §-s 90 alusel. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,022% päevas põhinõudest (8 542, 62 eurot) alates 12.09.2011 kuni 23.09.2011. Alates 24.09.2011 kuni 14.12.2012 välja mõista viivis 0, 022% päevas põhinõudest (6392, 62 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.12.2011 kuni 12.01.2012 välja mõista viivis 0, 022% päevas põhinõudest (5992, 62 eurot), kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Alates 16.01.2012 kuni 27.01.2012 välja mõista viivis 0, 022% päevas põhinõudest (5992, 62 eurot). Alates 28.01.2012 kuni põhinõude tasumiseni välja mõista viivis 0, 022% päevas põhinõudest (5212, 62 eurot), kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud (1748, 67) eurot palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (TsMS § 177 lg 2).
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja 08.11.2011 esitatud vastuse kohaselt (tl. 66) hagi ei tunnista, sest 29.07.2011 on pooled saavutanud kokkuleppe võla tasumise kohta. Hageja seaduslik esindaja ei ole maksegraafikule vastu vaielnud ja seega on kostja veendunud et hageja on tingimustega
nõustunud. Kostja pakub maksegraafikuga kompromissi. Kostja väitel ei suutnud pooled kompromissi ühe punkti osas kokku leppida. Kostja tunnistab võlgnevust summas 6071 eurot. Kohtuistungil 17.01.2012 pooled tunnistasid, et poolte vahel oli sõlmitud leping ja kostjal on võlgnevus. Pooled rääkisid läbi kompromissi tingimustes, kuid kokkuleppele ei jõudnud ja seda põhiliselt kohtukulude osas ja maksmise tähtaja osas. Kostja pakkus välja tasumise graafiku, mis oleks 12 kuulise maksetähtajaga ja summa 6071 eurot. Hageja kompromissiga ei nõustunud. Kohus andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kui kompromissi ei saavutata, jätkub asjas kirjalik menetlus. 21.02.2012 hageja täiendas hagiavaldust ja palub kostjalt välja nõuda põhivõlgnevus 5 592,62 eurot, viivis 374,56 eurot, välja mõista kostjalt- viivis 0,022% päevas põhinõude summalt 8 542,62 eurolt alates 12.09.2011 kuni 23.09.2011,kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, -seoses kostja poolt osalise võlgnevuse tasumisega kostjalt välja mõista viivis 0,022% päevas põhinõude summalt 6 392,62 eurot alates 24.09.2011 kuni 14.12.2012,kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, - seoses osalise tasumisega kostjalt välja mõista viivis 0,022 % päevas põhinõude summalt 5 992,62 eurot alates 15.12.2011 kuni 12.01.2012 kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, - seoses osalise tasumisega välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 0,022 % päevas põhinõude summalt 5 592,62 eurot alates 16.01.2012 kuni 27.01.2012,kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses, -seoses osalise tasumisega välja mõista kostjalt viivis 0,022 % päevas põhinõude summalt 5 212,62 eurot alates 28.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas kohtule ka menetluskulude nimekirja summas 1748,67 eurot, millest õigusabikulud on 790 eurot ja riigilõiv 958,67 eurot. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole piisavalt põhjendatud ja palub kohaldada TsMS § 174 lg 1 sätteid, kuna TsMS § 1741 kohaldamine ei ole asjakohane.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl, 3, 67, 95). Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli lepinguline suhe, et hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud (jätnud maksmata tasu). Toimiku materjalide kohaselt teostati rahvusvahelisi vedusid ning tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga. Erinevatest riikidest (Vene Föderatsioon, tl. 42, Prantsusmaa, tl. 46, Eesti, tl. 51, 53, Itaalia, tl. 43) transporditi veoseid Eestisse (tl. 42) ja
Vene Föderatsiooni (tl. 43, 48, 51, 53). Järelikult tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga ning kaupade transpordi eest makstakse tasu. Nimetatud tingimused on täidetud, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on konventsiooniga ühinenud ja konventsiooniosaline on ka Vene Föderatsioon. Kohus nõustub hagejaga et saatedokumentidega on tõendatud tema veoleping kostjaga. CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendi koostamisega. CMR art 9 lg 1 sätestab, et saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (kuni vastupidise tõendamiseni). Samamoodi reguleerib saatedokumendi (veokirja) tõenduslikku tähendust ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 776 lg 1. Selle kohaselt tõendab saatja ja vedaja allkirjastatud veokiri kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt. Toimiku materjalide juures on saatedokumendid (tl. 42, 43, 46, 48, 51, 53). Eeltooduga on hageja tõendanud, et pooled sõlmisid kaubaveolepingu (TsMS § 230 lg 1).
6.CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Hageja nõuab kostjalt veotasu, selle maksmisega viivitamise eest viivist ja võla sissenõudmiskulu. Kuna CMR eeltoodut ei reguleeri tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) regulatsioonist. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kostja ei ole menetluse jooksul väitnud, et on tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitnud, tunnistab võlgnevust summas 6071 eurot (tl. 94) ning on menetluse ajal hagejale tasunud 2150 eurot (tl.78) ja 1200 eurot (tl. 105), st. kokku 3350 eurot, millises ulatuses on hageja ka oma nõuet vähendanud. Lõplikuks hageja nõudeks on põhivõlgnevus 5 212,62 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista ( tl.106). Hageja esitas kaubavedude eest kostjale maksetähtajaga arved (tl. 41, 45, 47, 49, 50, 52), mille järgi pidi kostja hagejale tasuma. Kostja arveid ei tasunud. Kostja väitel sõlmisid pooled 29.07.2011 kokkuleppe võla tasumise kohta (tl. 66) ning kostja leiab, et kuna hageja seaduslik esindaja ei ole maksegraafikule vastu vaielnud, on hageja sellega nõustunud. Kohus leiab et kostja väide on ümber lükatud menetluse edasise käiguga, kuna pooled proovisid menetluse jooksul korduvalt kokkuleppele jõuda, kohus on andnud pooltele täiendava tähtaja sellel otstarbel ning hageja on väitnud et kokkulepe jäi sõlmimata (tl. 79). Samuti ei saa reeglina (nagu ka antud juhul) vaikimist või tegevusetust lugeda hageja nõustumuseks (VÕS § 20 lg 2). Hagejal oli kohustus vedada kaubad sihtkohtadesse. Hageja on oma kohustuse täitnud. Kostja vastupidist väitnud ei ole. Kostjal oli kohustus hagejale selle eest tasuda esitatud arvete alusel. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine ja kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole väitnud et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostja ei ole menetluse jooksul hageja nõuetele võlgnevuse osas vastu vaielnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5 212,62 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt 1000 euro ulatuses kulutuste hüvitamist VÕS § 90 alusel. Hageja on esitanud 31.03.2011 arve nr. 316 (tl. 21) mille kohaselt koosneb hageja nõutud 1000 eurot Kreedix OÜ võlanõude menetluskulust. VÕS §-s 90 kohaselt kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Kohus leiab et VÕS § 90 on sätestatud reegel, kes peab kandma kohustuse täitmisega seotud kulud, st. kumbki pool kannab oma kohustuse
täitmisega seotud kulud ise. Antud juhul nõuab hageja aga kulusid, mis ta on väidetavalt kandnud seoses oma nõude maksmapanemisega. Kohtu arvates saab hageja nõude kvalifitseerida lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 mõttes, mille järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub kohustust, nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg-s 2 on lähtutud normi eesmärgist, mille kohaselt tuleb lepingurikkumisega iseenesest adekvaatses kausaalseoses olev kahju hüvitada siiski üksnes juhul, kui selle kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Igasuguste kahjude hüvitamine ei pruugi vastata pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kohus leiab, et hageja väidetud kahju (võlanõude menetluskulu) ei ole hõlmatud poolte sõlmitud veolepingu kaitse-eesmärgiga, mistõttu tuleb hagi jätta selle nõude osas rahuldamata sõltumata sellest, kas kostja põhjustas selle kahju (VÕS § 124 lg 4), või kas kahju oli ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 774 lg 1, kui ka CMR (nt. art-d 17 lg 1, 19) järgi on lepingulise kohustuse kaitse-eesmärk (VÕS § 127 lg 2) eelkõige kaitsta lepingupoolt veose kaotsimineku, kahjustumise või veotähtaja ületamise tekkinud kahju eest. Seega jääb hageja nõue kostja vastu 1000 euro hüvitamises rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu näol on tegemist tavapärase poolte majandustegevuses sõlmitava veolepinguga, kus peab arvestama raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses. Hageja nõuab enne hagi esitamist sisse nõutavaks muutunud viivist 374, 56 eurot. Alates 12.09.2011 kuni 23.09.2011 viivis 0,022% päevas põhinõudest (8 542, 62 eurot), so. 12 päeva eest (1, 88 eurot päevas), mis teeb viivise suuruseks 22, 56 eurot. Alates 24.09.2011 kuni 14.12.2012 viivis 0, 022% päevas põhinõudest (6392, 62 eurot), so. 61 päeva eest, (1, 40 eurot päevas), mis teeb viivise suuruseks 85, 40 eurot. Alates 15.12.2011 kuni 12.01.2012 viivis 0, 022% päevas põhinõudest (5992, 62 eurot), so. 29 päeva eest (1, 32 eurot päevas), mis teeb viivise suuruseks 38, 28 eurot. Alates 16.01.2012 kuni 27.01.2012 viivis 0, 022% päevas põhinõudest (5992, 62 eurot), so. 12 päeva eest (1, 32 eurot päevas), mis teeb viivise suuruseks 15, 84 eurot. Seega on viivise suuruseks kokku 536, 64 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Samuti nõuab hageja viivist alates 28.01.2012 kuni põhinõude (5212, 62 eurot) tasumiseni 0, 022% päevas, kuid mitte rohkem kui on põhinõude summa. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgnikuna ei pea maksma mitte ainult sissenõutavaks muutunud viivist, vaid viivist protsendina põhisummalt kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb
kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (5212, 62 eurot) alates 28.01.2012 kuni põhinõude täitmiseni 0, 022% päevas, kuid mitte rohkem põhinõude summast. Hageja on taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Vastavalt TsMS 469 kohaselt tunnistab kohus viivitamata täidetavaks poole taotlusel tingimusel, et pool annab täitmise tagatise. Hageja ei ole tagatist andnud, seega jätab kohus hageja taotluse kohtuotsuse viivitamata täitmiseks tunnistamises rahuldamata. Kohus selgitab, et taotluse võib esitada ka pärast otsuse tegemist, tingimusel, et hageja annab täitmise tagatise.
IV MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab et hagi jääb osaliselt rahuldamata, kostja on pakkunud kompromissettepanekut mitmel korral, mis on ületanud hagi rahuldatud osa. Hageja kompromissettepanekutega ei ole nõustunud. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 40 % ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.