Tsiviilasi nr 2-11-63942
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.aprill 2012.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-63942
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Axxx Sxxxxvastu võlgnevuse, viivise ja intresside nõudes
Hagihind
1193,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Krediidikassa (registrikood 11344317, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn 10150); esindaja: Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150, e-post: [email protected]); Kostja: Axxx Sxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x)
Kohtuistungi toimumise aeg
28.märts 2012
AS Krediidikassa hagi Axxx Sxxx vastu rahuldada. Mõista välja Axxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 2 387 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot 25 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on põhiosa võlgnevus 1193,65 eurot, intressid 303,68 eurot ning viivis 889,92 eurot. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Sxxxxxkanda. Mõista välja Axxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks 493 (nelisada üheksakümmend kolm) eurot 64 senti menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255,64 eurot ja õigusabikulud 238 eurot. Mõista välja Axxx Sxxxxxx AS-i Krediidikassa kasuks viivis menetluskuludelt (493,64
1 (4)
eurot) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
AS Krediidikassa esitas 29.12.2011.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxx Sxxxx vastu võlgnevuse 1193,65 eurot, intresside 303,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 889,92 eurot ning lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. veebruariks 2012.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kostjale adresseeritud määruse ja hagimaterjalid on vastu võtnud kostja õde Kxxxxx Kxxxxxxx 24.01.2012.a. Saajaks märgitud isikust erinev dokumendi vastuvõtja on kohustatud andma saadetise saajale üle esimesel võimalusel. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt ja ei ilmu kohtuistungile. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 11.03.2008.a laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 20000 krooni (1278,23 eurot), mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mitte tasumise korral leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusummat maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Poolte vahel on laenulepingust tulenev õigussuhe, mida reguleeritakse VÕS § 396 lg 1 sätete järgi.
2 (4)
VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.1 kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,00 % kuus tagasi maksmata laenu summalt. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ja hageja on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,13% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Vabariigi Valitsuse poolt 07.08.2002. a määrusega nr 98 kehtestatud „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvestamise korra“ § 3 kohaselt arvutades kujuneb poolte vahel sõlmitud laenulepingu krediidikulukuse määraks 22,61%. Kostja on saanud hagejalt kaupu ja teenuseid, kuid ei ole nende eest kokkulepitud summas tasunud. Seega on ta rikkunud pooltevahelist lepingut ja hageja nõue tuleb rahuldada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 255,64 eurot ning õigusabikulud 287,60 eurot. Riigilõiv vastab seaduses ettenähtud määrale ja tuleb summas 255,64 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulu jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse, kuid seda ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna käesoleval juhul on tegemist standardse ja sageliesineva õigusvaidlusega, mida valmistatakse kohtule esitamiseks ette ja käsitletakse hulgaliselt, paljusid materjale ühetaoliselt, kindlakskujunenud õiguslike põhjendustega, sõnastustega. Seetõttu ei vaja kohtumenetluse ettevalmistamine ja läbimine uusi õigusteadmisi ega lisanduvat töömahtu. Hagile lisatud tõendid kujutavad endast hagejal juba olemas olnud lepingumaterjale, tõendeid ei ole olnud vaja kusagilt täiendavalt koguda ega taotleda. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik õigusabi maht ja kulu ei saa ületada 20% põhivõlast ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 238 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtunik 3 (4)
Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.