2-10-46442/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

7.Välja mõista Olga Šadõževalt Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (134,21 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tuleb hagi isiklikult saanud kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank) 23.09.2010 esitas Viru Maakohtule hagi kostja Olga Šadõževa vastu võlgnevuse nõudes kokku summas 11 218,42 krooni (716,99 eurot), sellest: põhivõlgnevus 9 738,72 krooni (622,42 eurot), kõrvalnõue 1479,70 krooni (94,57 eurot) ja põhinõudelt lisanduva viivise nõudes VÕS §113 lg 1 sätestatud määras alates 24.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolud 17.11.2006 sõlmisid AS Hansapank ja Olga Šadõževa vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-208198-RK (leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr XXX ja teenindava arvelduskontoga nr XXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni (319,56 eurot) ulatuses ning intressimääraga 16% aastas.

2-10-46442 27.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduseta väikelaenulepingu nr 07-036146-VL (leping 2) summas 16000 krooni (1022,59 eurot) intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.03.2010. 18.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 07170116-VL (leping 3) summas 11000 krooni (703,03 eurot) intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 17.09.2011. Kostja jäi lepingute 2 ja 3 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 17.10.2009. Hageja ütles 04.01.2010 võlgnikule saadetud ülesütlemisavaldusega lepingud üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ega võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 21.01.2010 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 10-006054-KX alla. 20.01.2010 ütles hageja lepingud 2 ja 3 seoses võlgnevuse ennetähtaegselt ülesütlemisega. 23.09.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 11 219,42 krooni (716,99 eurot) millest: 1) lepingu nr 10-006054-KX võlgnevus kokku 5 486,70 krooni (350,66 eurot) (põhiosa 4 975,63 krooni ehk 318 eurot, intress 244,02 krooni ehk 15,60 eurot perioodi 16.11.2009-20.01.2010 eest ja põhiosa viivis 267,05 ehk 17,07 eurot perioodi 16.11.2009- 23.09.2010 eest); 2) lepingu nr 07-036146-VL võlgnevus kokku ehk 16,08 eurot (intress 134,40 ehk 8,59 eurot perioodi 17.11.2009-26.07.2010 eest ja põhiosa viivis 117,22 krooni ehk 7,49 eurot perioodi 17.11.2009-23.09.2010 eest); 3) lepingu nr 07-170116-VL võlgnevus kokku 5 480,10 krooni ehk 350,24 eurot (põhiosa 4 763,09 krooni ehk 304,42 eurot, intress 376,81 krooni ehk 24,08 eurot perioodi 17.10.2009-20.01.2010 eest ja põhiosa viivis 340,20 krooni ehk 21,74 eurot perioodi 17.10.2009-23.09.2010 eest). Nõude õiguslikuks põhistuseks on hageja märkinud VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6, 102, TsMS 367. Kohtumenetluse käik Viru Maakohus 27.09.2010 määrusega võttis hagi menetlusse. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid saadeti hageja poolt hagiavalduses märgitud kostja aadressile XXX ja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX. XXX asuval aadressil ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada. XXX saadetud menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ei ole postiasutus andmeid esitanud ning kohus saatis menetlusdokumendid korduvalt sellele aadressile ning 23.01.2012 määruse alusel toimetas ka hagimaterjalid kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Postiasutuse andmetel hagimaterjalid toimetati kostjale kätte XXX 31.12.2011. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

2-10-46442 kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kohtu poolt kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ei ole, mistõttu kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on jätnud tasumata lepingujärgsed kohustused. Seetõttu kuulub Swedbank AS hagi rahuldamisele täies ulatuses. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 127,82 eurot ja riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 6,39 eurot, kokku 134,21 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning kohustada Olga Šadõževa tasuma menetluskuludelt viivist VÕs § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv.