Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
11.aprill 2012.a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-25468
Tsiviilasi
M. C. B. F. OÜ hagi K. A. laenu, lepingu sõlmimise tasu, intressi ja viivise, kokku 639,09 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. C. B. F. OÜ – registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xx xxxxx xxxxxxx Lepinguline esindaja: O. M. E-post: Kostja: K. A. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.x-xx xxxxx xxxxx
esindajad
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada M. C. B. F. hagi K. A. . 2.Välja mõista K. A. . C. B. F. kasuks 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 09 senti, sealhulgas 319,55 eurot tagastamata laenu katteks, 15,97 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks, 95,86 eurot intressi katteks ja 207,71 eurot viivise katteks. 3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 11.aprillist 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt on 06.11.2008.a. kostja poolt esitatud laenutaotluse alusel sõlmitud hageja ja kostja vahel laenuleping, mille alusel väljastati kostjale laen summas 319,55 eurot (5000 krooni). Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ning tasuma lepingutasu – 15,97 eurot (250 krooni) ja intressid -95,86 eurot (1499,99 krooni) igakuiste osamaksetena, viimase osamakse tasumise tähtajaga 05.05.2009.a. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni teinud mitte ühtegi makset, mistõttu hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale laenu põhisummana 319,55 eurot, intressidena 95,86 eurot ning lepingu sõlmimise tasuna 15,97 eurot. Lisaks sellele taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Viivise tasumise kohustus tuleneb laenulepingu üldtingimuste p.8.1, mille kohaselt laenu mittetagastamisel laenutaotluses märgitud tähtpäevaks on laenusaaja kohustatud laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär – 93,64 % aastas, ehk 0,26 % päevas. Hageja on arvestanud viivist 18.11.2010.a. seisuga 671,33 eurot, millest nõuab 207,71 euro väljamõistmist. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1 ja 3, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt võla, intressi ja viivise väljamõistmist, samuti menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostja vastuse kohta Kostja on vastuses hagile (tl.17) võtnud tema vastu suunatud nõuded õigeks osaliselt, tunnistades nõuet põhivõla väljamõistmiseks. Kostja ei ole nõus tasuma 207,71 eurot viivitusintresse, põhjendades seda majanduslike raskustega võla tagasimaksmisel. Kostja on esile toonud, et on töötu, mida ta aga ei olnud laenu võttes. Ta taotleb ka kohtukulude jagamist hageja ja kostja vahel pooleks. Hageja ei ole oma arvamuses kostja vastuse kohta (tl.19) nõustunud nõuet vähendama kostja poolt esiletoodud asjaoludel. Hageja on enne kohtumenetluse alustamist teinud kostjale ettepaneku tasuda võlgnevus ajatatult kostjale sobiva suurusega osamaksetena ning oli valmis ka kõrvalnõuetest osaliselt loobuma, kuid kostja ei ole hagejaga koostööd teinud. Kostja ei ole tõendanud oma rasket majanduslikku olukorda. Hageja arvates ei ole ka viivis ebamõistlikult suur, arvestades, et kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega enam kui kaks aastat ning taotletav viivis ei ületa põhikohustust. Pärast kohtu poolt asja läbivaatamise määramist kirjalikus menetluses ei ole hageja ega kostja täiendavaid taotlusi ega tõendeid esitanud Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hagi hind ei ületa 3200 eurot ja hageja kohtusse ilmumine, arvestades tema asukohta Tallinnas, ei ole otstarbekas suure vahemaa tõttu. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades alljärgnevaid õiguslikke põhjendusi.
2 (4)
Kostja ei ole vaidlustanud võlasuhte tekkimist 06.11.2008.a. esitatud laenutaotluse nr.201822 alusel (tl.5). Tulenevalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Laenutaotluses on välja toodud ka laenu tagastamise maksegraafik, millest nähtub, et laen, summas 5000 krooni koos intressidega 93,64 % aasta kohta ja lepingu sõlmimise tasuga – 250 krooni (laenu brutosumma 6749,99 krooni), tuli tagastada igakuiste maksetena ajavahemikul 06.12.2008 – 05.05.2009. Laenutaotluse kohaselt on taotleja K. A. ka laenulepingu üldtingimustega (tl.6-10). Üldtingimuste p.8.1 on sätestatud, et kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist, mille määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär. Tegemist on laenusuhtega, mida reguleeritakse VÕS §-s 396. Osundatud paragrahvi 1.lõige sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita VÕS § 82 lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määraks tuleb lugeda vastavalt VÕS § 113 1.lõike 3.lausele lepinguga kokkulepitud intressimäär, s.o käesolevas asjas 93,64 % aastas ehk 0,26 % päevas. Hageja poolt on arvestatud põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise tõttu viivisevõlgnevus 18.11.2010.a. seisuga 10 504,14 krooni, ehk 671,33 eurot, kuid hageja taotleb viivise väljamõistmist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. 207,71 eurot. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Osundatud paragrahvi 1.lõike alusel võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, aga ka lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi kostja on taotlenud viiviste, summas 207,71 eurot välja mõistmata jätmist, põhjendades taotlust oma majandusliku seisundiga (töötus), leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole see õigustatud. Eelkõige tuleb märkida, et taotletud viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna ei ületa põhinõuet. Teiseks – kostja ei ole oma kohustust laenu tagastada täitnud kõige vähemalgi määral – hagi esitamise ajaks oli kohustuse täitmise tähtajast möödunud üle kahe aasta ja kostja ei olnud selle aja jooksul teinud mitte ühtegi makset. Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimaldanud tal kohustust täita või oleks aluseks viivise vähendamiseks. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg, summas 319,55 eurot, lepingu sõlmimise tasu, summas 15,97 eurot , intress, summas 95,86 eurot ja viivis, summas 207,71 eurot, kokku 639,09 eurot.
3 (4)
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevas asjas TsMS § 1741 lg 1 alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtuotsuses, sest tegemist ei ole kostja õigeksvõtul põhineva otsusega (kostja on võtnud hagi õigeks vaid osaliselt). Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast käesoleva otsuse jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.