Tsiviilasi nr 2-11-65030
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2012. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-65030
Tsiviilasi
AS Starman hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
178.87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
Hageja AS Starman (registrikood 10069659, asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn)
• •
Hageja esindaja Ene Solovjev ([email protected]) Kostja Tõnu Hillermaa (isikukood 36307275213, elukoht
Kohtuistungi toimumise aeg
Tõnu
Hillermaa
vastu
võla
Kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on AS Starman hagi Tõnu Hillermaa vastu põhivõla 178.87 euro ja viiviste 178.82 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 25.06.2008.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L-420198 ja 26.06.2008.a kliendilepingu nr 5506994. Hagejal oli kohustus osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamise seadmed, kostjal oli kohustus selle eest tasuda. Kostja võlgneb hagejale 01.07.2008.a kuni 01.12.2008.a esitatud arvete alusel põhivõla 178.87 eurot. Kõik arved on kostjale edastatud lihtpostiga, samas ei vabasta arve mittesaamine üldtingimuste p 7.5 kohaselt selle tasumise kohustusest. Üldtingimuste p 8.1 kohaselt on pooled kokku leppinud viivistes 0.2% tasumata summalt päevas ning hagejal oleks õigus nõuda viivised 407.51 eurot. Hageja vähendab viiviste summat ja palub kostjalt välja mõista viivised 178.82 eurot.
Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt ei vaidle kostja vastu põhivõlgnevuse väljamõistmisele summas 178.87 euro. Kostja leidis, et viivised tuleb jätta välja mõistmata, kuna kostjani ei ole 01.12.2008.a kuupäeva kandvad arved jõudnud. Samuti ei ole kostja saanud teavet selle kohta, et tal on õigus seade tagastada. Pärast teist võlgnevuse meeldetuletust helistas kostja hageja klienditeenindusele. Kostja selgitas, et tal ei ole tööd ning ei ole võimalik teenuse eest tasuda. Seadme tagastamist talle ei pakutud. Seega ei ole viiviste välja mõistmine õiglane.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja sõlmis hagejaga 25.06.2008.a liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L420198 ja 26.06.2008.a kliendilepingu nr 5506994; • kostja võlgneb hagejale 01.07.2008.a kuni 01.12.2008.a esitatud arvete alusel põhivõla 178.87 eurot. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuna kostja on 16.02.2012.a vastuses põhivõlgnevuse osas hagi õigeks võtnud, tuleb hagiavaldus selles osas rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 178.87 eurot. Hageja üldtingimuste p 7.5 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine klienti perioodilise arve tähtajalise tasumise kohustusest. Kostja vaidleb vastu viiviste väljamõistmisele. Kohus leiab hageja nõutud viiviste kohta, et viiviste puhul ei ole tegemist VÕS § 42 lg 3 p 5 nimetatud leppetrahvi või muu hüvitisega. Kohus leiab, et viivised 0.2% päevas ei ole olemuslikult tühised ka VÕS § 42 lg 1 alusel. Kostja esitatud asjaolud ei ole aluseks viiviste vähendamisele. Kostjal oli võimalik võtta tema
kasutyuses olnud seade kaasa ja viia see hageja klienditeenindusse. Kostja ei saanud eeldada, et tema telefonikõne peale lõpetatakse teenuste osutamise leping ning tal ei teki võlgnevuse tasumise kohustust või et see oleks aluseks viiviste mittearvestamisele. Kostja vastusest nähtub, et kostja on olnud teadlik võlgnevuse tekkimisest. Kohus rahuldab VÕS § 113 alusel hageja nõude ka viiviste osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 357.69 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 63.91 eurot ja õigusabikulud 159.78 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63.91 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 50 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 113.91 eurot (63.91 + 50). Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.