Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtusse hagi Kristi Kink vastu põhivõla 191.73 euro ja viivise 191.73 euro, laenu intressi summas 44.74 väljamõistmiseks, kokku 428.20 eurot. Võlgnevus on tekkinud SMS Laen OÜu ja kostja vahel 17.05.2008.a sõlmitud kiirlaenu lepingu nr 154387 mittekohasest täitmisest. Hageja omandas nõude kostja vastu 6.12.2006 nõuete loovutamise lepinguga nr 061206.

KOSTJA VASTUVÄITED

10.02.2012 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile, milles teatab, et võtab tema vastu esitatud hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et poolte kohtuvälised menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et võtab esitatud hagi täies ulatuses õigeks. Seega on kostja poolt hagi õigeks võetud ja hagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 396 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud asjas on kostja oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning nende rahalise suuruse. Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 63.91 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 63.91 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.