Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-8753

2-12-8753 vahetamiseks likviidsema korteriomandi vastu, mille realiseerimine oleks kokkuvõttes kasumlikum olnud), mis võinuks võlgniku maksevõimet oluliselt parandada. Halduri hinnangul on OÜ A püsiv maksejõuetus tekkinud detsembris 2010.a: kohtutäitur Rannar Liitmaa on 16.07.2010 koostanud kinnisasja arestimisakti, milles on kinnistu hinnaks märgitud 600 000 krooni (38 346,99 eurot). Kinnistut ei õnnestunud täitemenetluses nimetatud hinnaga müüa, 07.12.2010 vara ümberhindamise aktiga määrati vara väärtuseks 480 000 krooni (30 677,59 eurot). Seega oli 2010.a lõpuks selge, et vara ei õnnestu realiseerida hinnaga, mis kataks OÜ A kohustused. Haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega põhjendamatult viivitanud ja esinevad KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ A maksejõuetuse põhjustasid kinnisvaraturu järsku langus ja üldine majanduslangus, millest tulenevalt võlgnikul ei õnnestunud kinnistuid kasumlikult realiseerida, ettevõtte majandustegevus lõppes ja võlgnik ei olnud enam suuteline täitma oma võlakohustusi. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei esine vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Halduri hinnangul saaks kuulutada välja OÜ A pankrot üksnes tingimusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik alates 2007. aastast registrile majandusaasta aruandeid esitanud. Võlgniku suhtes on Harju Maakohtu registriosakonna trahvimääruste nr Ä116041/M1 ja Ä116041/M3 alusel algatatud täitemenetlus. Kohtutäitur Marek Laanemets on ajutisele haldurile edastanud täitedokumendid, millest nähtub, et võlgnikule on rahatrahvid määratud 2007. ja 2008. majandusaastate aruannete esitamata jätmise eest. Terje Eipre palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 584 eurot (16,5 töötundi x 96 eurot) ja kulude hüvitis 300 eurot (s.h fotokoopiad, postikulud ja bürookulu). 26.03.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

2-12-8753 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Haldur on seisukohal, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisega põhjendamatult viivitanud ja esinevad KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnuseid, s.o seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Halduri hinnangul on OÜ A püsiv maksejõuetus tekkinud detsembris 2010.a, pankrotiavaldus on esitatud alles 29.02.2012. 26.03.2012 kohtuistungil võlgniku lepinguline esindaja ei vaielnud ajutise halduri järeldustele vastu ning kinnitas, et majandustegevust ei ole võlgnikul olnud 3 aastat. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning juhatuse liikme toodud põhjendused – kinnisvaraturu ja üldine majanduslangus - ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumise eest. Arvestades ajutise halduri aruandes esitatud ja äriregistris olevat teavet, mille kohaselt OÜ A juhatus on rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja raamatupidamiskohustust (äriregistrile ei ole esitatud majandusaasta aruandeid pärast 2006. aastat, võlgniku suhtes on korduvalt koostatud trahvi- ja hoiatusmäärused registrist kustutamiseks) leiab kohus, et PM (isikukood xxx) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Ajutise halduri aruandes toodud andmetel on OÜ A vara hinnanguline väärtus 1 500,27 eurot, kohustusi on 113 455,22 euro ulatuses, olemasolevatel andmetel ei esine tagasivõitmise võimalusi, puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 26.03.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot ning teha ettepanek võlgnikule, OÜ A võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu

2-12-8753 deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.03.2012. Seisuga 08.04.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ A pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ A tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Terje Eipre on kohtule 23.03.2012 esitanud OÜ A ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 16,5 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine, kohtuistungil osalemine, võlgnikuga seotud isikutega suhtlemine. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 300 eurot. Terje Eipre palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 584 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 522,72 eurot ja kulude hüvitis 300 eurot. 26.03.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 1 584 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 522,72 eurot tuleb võlgnikult Terje Eipre kasuks välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Terje Eipre arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx. Kohus leiab, et taotletava ajutise halduri kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning kulud 300 eurot tuleb OÜ’lt A Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ kasuks välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ A dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ A seaduslikule esindajale juhatuse liikmele PM’le (isikukood xxx).

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.