Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu otsus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Hagi on otsuse täitmiseks tagatud 12.08.2011 Viru Maakohtu kohtumäärusega, mille kohaselt on seatud OÜ Erahaldus kasuks R K`le K`le (ik: (ik: xxxx xxxx) xx) kuuluvale kolmele korteriomandile esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele järgmiselt: 1) summas 8308.51 eurot 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandist korteriomandist asukohaga asukohaga xxxx xxx (reg.(reg.- osa nr xxxx xxx), 2) summas 8308.51 8308.51 eurot xxxx xxxxx xxx asuvale korteriomandile korteriomandile (reg.(reg.- osa nr xxxx xxx); 3) summas 8308,51 eurot xxxx xxxx asuvale asuvale korteriomandile korteriomandile (reg.(reg.- osa nr xxxx). xxxx). Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I. Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 03.08.2011 esitas OÜ Erahaldus Viru Maakohtule hagi R K ja R K vastu laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise ning intresside ja viiviste nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 03.04.2008 sõlmisid OÜ Erahaldus (hageja) ja R K (kostja 1) laenulepingu nr 030408, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 350 000 krooni. Kostja 1 võttis kohustuse tagastada laenusumma hagejale hiljemalt 03.08.2008. Kokkulepitud laenusumma andis hageja kostja R K valdusesse, kandes 80 000 krooni laenusummast kostja 1 pangakontole ja 270 000 krooni laenusummast kostja 1 palvel notar Mari-Liis Parmase deposiitarveldusarvele sihtotstarbega xxxx asuva korteri ostuks. Kostja 1, jättes laenusumma tähtaegselt tasumata, ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. Lepingu alusel on osaliselt tasutud intresse, põhivõlgnevus on täies ulatuses tasumata. Samaaegselt laenulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja R K (kostja 2) käenduslepingu, mille alusel kohustus kostja 2 vastutama solidaarselt hageja ja kostja 1 vahel 03.04. 2008 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuse täitmise eest.. Kumbki kostja ei ole laenulepingut ja selle lisaks olevat maksegraafikut nõuetekohaselt täitnud ning on ingnoreerinud hagejapoolseid korduvaid meeldetuletusi laensumma tagasimaksmiseks, mistõttu hageja esitab oma rikutud õiguste kaitseks hagi laenusumma, intresside ja viiviste väljamõistmiseks.. Laenulepingu lisa 1 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma saadud laenult intresse fikseeritud summas (17 500 krooni) vastavalt maksegraafikule 03.mail 2008, 03.juunil 2008, 03.juulil 2008 ja 03.augustil 2008, s.o. kokku summas 70 000 krooni. Laenulepingu p 1.5.1. kohaselt kohustus laenusaaja laenu tagastamisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% laenusummast iga tagastamisega viivitatud päeva eest. Laen kohustuti koos intressidega tagastama summas 420 000 krooni. Võlakohustus muutus sissenõutavaks alates 04.08.2008. Seisuga 02.08.2011 on kostja 1 laenu tagastamisega viivituses olnud 1096 päeva ning viivised moodustavad kokku summas 33 584.26 eurot. Käenduslepingu p 2.2 kohaselt vastutavad nii kostja 1 kui kostja 2 hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Hageja on jätnud endale õiguse nõuda kohus2

tuste täitmist omal äranägemisel kas käendajalt või põhivõlgnikult eraldi või mõlemalt ühiselt. Tulenevalt käenduslepingu p 2.1 on kostja 2 käenduskohustuse maksimumsummaks 390 000 krooni (24 925.54 eurot). Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 396, 113, 145 lg 1 ja 2 sätestatule ning nõuab kostjatelt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 22 369.08 eurot, samuti intresside ja viiviste väljamõistmist nende sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude täitmiseni, kokku summas 24 925.54 eurot. Hagi tagamiseks taotleb hageja kostjale R K kuuluvatele korteriomanditele asukohaga xxxxx, xxxx ja xxxx, kohtulike hüpoteekide seadmist iga korteri osas summas 8 308.51 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt hageja menetluskulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja õigusabikuludest. 09.08.2008 täpsustatud hagiavalduses (lk 3232-33) täpsustab hageja hagi eset. Hageja nõuab kostjatelt intresside ja viiviste tasumist põhivõlgnevusega samas summas, s.o. 22 369.08 eurot. Arvestades käendaja (kostja 2) kohustuse maksimumsuurust (390 000 krooni / 24 925.54 eurot), soovib hageja kostjatelt solidaarselt laenulepingu alusel tasumisele kuuluva põivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmist kokku summas 390 000 krooni (24 925.54 eurot) ning täiendavalt kostjalt 1 kõrvalnõuete väljamõistmist summas 310 000 krooni (19 812.61 eurot). Hageja lisas avaldusele laenulepingu täitmise osas saadetud meeldetuletuste tõendamiseks kostjaga 2 peetud elektroonilise kirjavahetuse, millest nähtub, et kostja 2 on olnud teadlik kostja 1 poolt laenulepingu alusel täitmata kohustustest ja on andnud korduvaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks (lk 35-38).

Kohtumenetluse käik 12.08.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse (lk 41-45) ja kohaldas hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 8308.51 eurot igale R K`le kuuluvale korteriomandile esimesele vabale järjekohale järgmiste kortertiomandite suhtes: 1) summas 8308.51 eurot 1⁄2 osas korteriomandile xxxx (reg.-osa nr xxxx); 2) summas 8308.51 eurot xxxx asuvale korteriomandile (reg.-osa nr xxxx); 3) summas 8308.51 eurot xxxx linnas asuvale korteriomandile (reg-osa nr xxxx). Kostjatest sai R K hagimaterjalid kätte 17.08.2011 ja R K – 08.09.2011. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastust hagile ei esitatud. 16.11.2011 eelistungile ilmus kostja R K. Kostja R K teatas kohtule oma haigestumisest (lk 9395). II. Kostja R K vastuväited. 16.11.2011 eelistungil esitas kostja R K kirjalikult oma vastuse hagile, milles tunnistab hagi põhivõlgnevuses - summas 350 000 krooni.. Kostja väitel on hagiavalduses esitatud andmed ebatäpsed, sest arvesse ei ole võetud tema ja kaaskostja - tema venna R K poolt tasutud summasid. Tema on tasunud hagejale intresse 70 000 krooni ulatuses ning laenu tähtaja saabumisel järel veel 70 000 krooni, seejärel on kaaskostja tasunud eri aegadel veel kokku 58 000 krooni. Kostja märgib, et hageja ei ole teinud ühtegi kirjalikku etteheidet ega hoiatust lepingu ülesütlemise kohta, samuti ei ole teinud ettepanekut lahendada lepingust tulenevat kohustust sobilikul viisil. Kostjad leiavad, et esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja poolt ebamõistliku kasusaamisega (lk 86-87).

12.12.2011 esitas hageja kirjalikult oma seisukohad kostja vastusele (lk 9999-102). 102). Hageja leiab, et kostjatest on R K hagejaga peetud kirjavahetuses palunud lepingu pikendust ja jõudnud hagejaga kokkuleppele, et kostjad tasuvad jätkuvalt intresse kuni põhivõla tasumiseni. Samuti leiab hageja, et tulenevalt kostjate poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest, on hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kostjatelt viivise tasumist lepingus kokkulepitud määras. Vastavalt laenulepingu p 1.4.4 toodud maksete järjekorrale on hageja arvestanud kostjate tasutud summad esmalt viiviste, siis trahvide, seejärel intresside ja lõpuks võlgnevuse katteks. Kuni põhikohustus täidetud ei ole, arvutatakse viivist edasi. Viivise nõue võimaldab hagejal, kelle suhtes lepingut rikuti, saada hüvitust aja eest, mil raha kasutamine ei olnud võmalik. Olles oma olemuselt suunatud kahju hüvitamisele, võimaldab viivis tagada minimaalse kompensatsiooni kahju eest, mis viivitusega on hagejale tekitatud. Käesoleval juhul on mõlema kostja solidaarselt väljamõistetav viivis põhivõlast enam kui 8 korda väiksem. R Klt palub hageja eraldi välja mõista summas 310 000 krooni. Oma seisukoha esitamisel pakkus hageja kostjatele välja ka kompromissi, mille kohaselt hageja vähendaks kostjatelt nõutavat viivist 50% ulatuses. 14.12.2011 toimunud eelistungil osales kostjatest R K, K kes väitis, et tema hagejaga mingeid kokkuleppeid intresside maksmise jätkumiseks ei ole sõlminud, lepingu pikendamist ei ole soovinud ja kaaskostja (oma venna) poolt hagejaga peetud kirjavahetusest midagi ei ole teadnud (lk 104-106). 17.01.2012 teatas hageja lepinguline esindaja kohtule, et kostjad ei ole hagejaga ühendust võtnud ega kompromissläbirääkimisi alustanud (lk 114-115). III. Kostja Reivo Kaljuvee vastus hagile (lk 122122-123). 123). Kostja märgib, et püüdis R K poolt laenu tagastamisel makseraskuste tekkimisel leida hageja seadusliku esindajaga peetud kirjavahetuses olukorrale positiivset lahendust. Ta on omalt poolt tasunud 58 000 krooni. Kaaskostja tasutud summadest tal ülevaade puudus. Kolme aasta jooksul hageja temaga rohkem ühendust ei võtnud. Kostja soovib, et hageja arvestaks juba tasutud summasid ja ei arvestaks intresse nii pika aja peale. 06.02.2012 esitas hageja viivise arvestuse (lk 159159-163). 163). Hageja leiab, et kostjad on hageja seadusliku esindajaga peetud kirjavahetuses avaldanud soovi lepingut pikendada ja vastavalt on ka hilisemad maksed tehtud selgitusega „intressi makse vastavalt lepingule“. Hageja märgib ka, et juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe intresside maksmise jätkamiseks peale laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist, on tühine, siis vastavalt laenuleping p 1.4.4 toodud maksete tasumise järjekorrale, loeb hageja kostjate poolt peale laenu tagastamise tähtaja möödumist tasutud summad viiviste katteks. Vastavalt viiviste arvestusele on hageja lähtunud lepingu p 1.5.1 kokkulepitud viivisest - 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Laenusumma 350 000 krooni muutus sissenõutavaks alates 04.08.2008. Kostjate poolt peale laenu tagastamise tähtaja möödumist tasutud summad ei olnud piisavad üheaegselt nii põhivõla kui ka viivise kustutamiseks, siis sellest tulenevalt jäi põhikohustus (laenusumma 350 000 krooni), millelt viivist arvestatakse, muutumatuks. Lepingu tähtpäeva saabumise järel maksis R K 15.09.2008 summas 17 500 krooni, kuid samaks ajaks oli põhivõla maksmisega hilinemisest tingituna tekkinud juba viivis4

võlgnevus 43 päeva eest summas 75 250 krooni. Ka hilisemate summade tasumisel ei ole põhivõlga kustutatud. Viiviste suurus hagi esitamise seisuga oleks arvestuslikult kokku 1 786 500 krooni, kuid hageja nõuab viiviste tasumist põhivõlaga samas summas. Laenu tagastamise lõpptähtajast on möödunud 3,5 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole hageja saanud temale kuulunud raha kasutada. Ka kohtumenetluse ajal ei ole kostjad laenu tagastama asunud ega hageja seadusliku esindajaga kompromisi leidmiseks ühendust võtnud. IV. 165--168). IV. Kohtuistungil 21.03.2012 tuvastatud asjaolud, kostjate poolt hagi õigeksvõtt (lk 165 21.03.2012 kohtuistungil jäi hageja esindaja täpsustatud hagiavalduses esitatud võlanõude juurde. Samal kohtuistungil kostjad tunnistasid hagi. Kohtuistungil kostjate pakutud maksegraafiku osas täiendavalt läbirääkimiste pidamisega hageja enam ei nõustunud. Hageja volitatud esindaja seletuse kohaselt ei olnud kompromissi sõlmimiseks kostja R K poolt eelnevalt väljapakutud maksegraafik (osamaksetega summas 130 eurot kuus) hagejale vastuvõetav. Kostja R K hagejaga enne istungit ühendust ei võtnud, mistõttu hageja ei pea enam põhjendatuks kompromissi sõlmimiseks täiendava tähtaja võimaldamist. Seoses aga kostjate poolt hagi omaksvõtuga, teatas hageja esindaja, et hageja loobub menetluskulude hüvitamise nõudest. Samuti on hageja kinnitanud, et ei ole kohtuotsuse täitmisel huvitatud koheselt kostja R Kle kuuluvatele korteritele seatud hüpoteegi realiseerimisest võimalik on ka otsuse täitmisel poolte vahel võla tasumiseks maksegraafiku sõlmimine. Kostjad nõustusid hagi tunnistamisel hageja täpsustatud hagiavalduses toodud nõuetega ning kohustusid tasuma hagejale solidaarselt põhivõlgnevuse katteks summas 22 369.08 eurot (350 000 krooni) ja viivisvõlgnevuse katteks 2 556.46 eurot (40 000 krooni), samuti nõustus R K veel täiendavalt tasuma hagejale viivisvõlgnevuse katteks summas 19 812.61 eurot. Pooled teatasid ka, et nad loobuvad kohtu poolt õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsusele apellatsioonkaebuse esitamisest. Seoses kostjate poolt hagi õigeksvõtuga ning TsMS § 150 lg 2 p 3 tuginedes, esitas hageja taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks 1⁄2 osas summas 1118.45 eurot. V. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostjate poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavaid õiguslikke tagajärgi on kohus 21.03.2012 kohtuistungil kostjatele selgitanud. Kostjad kinnitasid, et jäävad hagi õigeksvõtu juurde. Hageja nõue ja selle aluseks asjaolud on hageja esitanud täpsustatud hagiavalduses. Kostja R K kohustused hageja ees tulenevad temaga 04.04.2008 sõlmitud laenulepingust, mille alusel anti kostjale laenu 350 000 krooni tähtajaga 03.08.2008. Saadud laenult kohustus kostja tasuma intresse fikseeritud summas igakuuliselt 17 500 krooni kuni lepingu lõppemiseni. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud nõuetekohaselt täitmata ning intressid ja laenusumma lepingus sätestatud tähtajaks nõuetekohaselt tagastamata. Kostja R K on kohustunud temaga sõlmitud käenduslepingu alusel tagama kaaskostja R Kga sõlmitud laenulepingu nõuetekohast täitmist.

Vastavad lepingud on hageja poolt esitatud (I, lk 21-23, 24; 25), samuti on esitatud võlgnevuse ja viivise arvestus (lk 159-163). Laenulepingu p 1.5.1 kohaselt on ette nähtud, et juhul, kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingut tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Lepingu p 1.5.3 kohaselt viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Kostjad tunnistavad, et nad ei ole nendega sõlmitud lepinguid nõuetekohaselt täitnud. Hagi õigeksvõtmisega nad hageja esitatud võlgnevuse arvestust ei vaidlusta. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad tunnistavad, et põhivõlgnik on rikkunud lepingut, jättes tagastamata laenusumma lepingus sätestatud summas ja tähtajaks. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostja R K vastutus käendajana on maksimumsummas 390 000 krooni (lk 25).

temaga

sõlmitud

käenduslepingus

piiratud

Vastavalt kostjate poolt 21.03.2012 kohtuistungil toimunud hagi omaksvõtule, kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt täpsustatud hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevuse katteks kokku summas 24 925.54 eurot (390 000 krooni), millest põhivõlg moodustab summas 22 369.08 eurot (350 000 krooni) ja viivisnõue summas 2 556.46 eurot (40 000 krooni) ning täiendavalt kuulub laenusaajalt R Klt hageja kasuks viiviste katteks väljamõistmisele summas 19 812.61 eurot (310 000 krooni).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamisel on hagejat esindanud advokaadibüroo OÜ Lillo & Lõhmus poolt arvelt nr 221011374711 tasutud Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbriga

2900072136 riigilõivu hagiavalduselt vastavalt summas 2236.90 eurot (maksekorraldus nr 5788, 02.08.2011 (lk 11)). TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt on kohtul õigus hageja taotlusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust juhul, kui pooled teatavad esimese astme kohtule enne otsuse teatavakstegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumises. Käesolevas asjas on pooled 21.03.2012 kohtuistungil teatanud, et loobuvad kohtu poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seega, TsMS § 150 lg 2 p 3 tulenevalt, kuulub käesolevas asjas vastavalt hageja esitatud taotlusele hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastamisele 2236.90 : 2 = 1118.45 eurot hagejat esindanud advokaadibüroo OÜ Lillo & Lõhmus arvele nr 221011374711. Seoses 21.03.2012 kohtuistungil kostjate poolt hagi õigeksvõtuga, loobus hageja kostjate suhtes menetluskulude hüvitamise taotlusest, mistõttu muud asjas kantud kulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 13. aprillil 2012. a. Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.