Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolevale otsusele võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30- päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamise päevast. Käesolev selgitus ei oma tähendust, et esimese astme kohus andis menetlusosalisele loa apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 sätestatud korras.

MENETLUSE KÄIK

04.05.2011 esitas Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts avalduse A. M.i vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse 768,82 eurot väljamõistmiseks. Avaldaja tasus riigilõivu 750 krooni (47,93 eurot). 10.06.2011 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 28.06.2011 määrusega jäeti hagi käiguta ning Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (täiendava riigilõivu 143,80 euro tasumiseks, nõuetekohase hagiavalduse, kus on muuhulgas ära märgitud ka põhjendus kohtualluvuse valiku kohta, tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks). Harju Maakohtu 22.08.2011 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmast ja edastati kohtualluvusel Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis 19.09.2011 määrusega Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi A. M. ́i vastu menetlusse. Hagimaterjalid on A. M. ́ile kätte toimetatud 05.10.2011.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. 24.10.2011 esitas A. M. elektrooniliselt vastuse hagile, milles teatas, et tema ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vahel sõlmitud laenulepingu tähtaeg lõppes 12.03.2008. Seoses raske majandusliku olukorraga ei olnud A. M. võimeline täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. A. M. ́i arvamuse kohaselt lõppes 3-aastane nõude esitamise tähtaeg 12.03.2011. A. M. ́i arvamuse kohaselt on nõue põhjendamatu (tl. 55). 13.02.2011 kirjaga teatas kohus menetlusosalistele, et arutab tsiviilasja lihtmenetluse korras vastavalt TsMS § 405 ja selgitas pooltele õigust taotleda nende ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3, aga samuti palus kohus pooli esitada oma menetluskulude nimekirja. 22.02.2012 esitas A. M. kohtule uue kirjaliku avalduse, mis oma sisult on sarnane 24.10.2011 esitatud vastusega (tl. 62). Enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei ole A. M. ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts taotlenud. Kohtule esitatud hagiavalduses oli Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Osaühing SMS Laen ja A. M. 12.veebruaril 2008.a. laenulepingu nr.129498 (tl.27-35), mille kohaselt laenas A. M. Osaühingult SMS Laen 191.73 eurot (3 000.- krooni), millise summa kandis Osaühing SMS Laen A. M. ́i pangakontole 12.veebruari 2008.a. maksekorraldusega nr.89451 Swedbank ́i kaudu (tl.36), millega luges kohus tõendatuks, et laenu tagasimaksmise tähtajaks A. M. ́i poolt oli 13.märts 2008.a.. Osaühing SMS

Laen pöördus 27.novembril 2009.a. ja 31.jaanuaril 2010.a. (tl.37-39) kirjalikult A. M. ́i poole ettepanekuga maksta võetud SMS laen tagasi soodustingimustel. Kohus luges tõendatuks, et A. M. nendele vastutulelikele ettepanekutele ei reageerinud, millise tahtliku tegevusega hoidus A. M. täiesti teadlikult ning tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest Osaühingu SMS Laen ees ehk A. M. hoidus tahtlikult kõrvale laenu tagasimaksmisest. Kohus luges tõendatuks, et juhul kui A. M. ́i tegevus laenu tagasi mittemaksmisel ei oleks olnud tahtlik, siis oleks A. M. pidanud kirjalikult vastama Osaühing SMS Laen ettepanekutele ja teatama, millistel objektiivsetel põhjustel ei saanud A. M. laenu tagasi maksta. A. M. sellisel viisil ei käitunud, millega luges kohus tõendatuks, et A. M. rikkus tahtlikult oma tehingust tulenevaid kohustusi, aga samuti luges kohus tõendatuks, et A. M. ́il puudusid tegelikult objektiivsed põhjused laenu tagasi mittemaksmiseks. Osaühingu SMS Laen ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vahel sõlmiti 01.detsembril 2010.a. nõudeõiguse loovutamise leping nr.011210, mille ärakiri saadeti ka A. M. ́ile, et viimane teaks kellele tuleb alates lepingu sõlmimise hetkest laenu tagasi maksta (tl.41-44). Kohus luges tõendatuks, et A. M. ei reageerinud ka Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kirjalikule ettepanekule laen tagasi maksta vabatahtlikult ja soodustingimustel. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts teatas A. M. ́ile, et poolte vahel kompromissi sõlmimise korral vähendab Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts oma nõuet A. M. ́i vastu 567.- euroni.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §396 sätteid, mille kohaselt: (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. (3) VÕS-is laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. VÕS §397 kohaselt: (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §94 sätestatud määr. (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. (4) VÕS §397 lg.1 – lg.3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. VÕS §401 kohaselt: (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS §402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. TsÜS §146 kohaselt: (1) Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. (2) Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. (3) Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. (4) TsÜS §146 lg.1-lg.3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on

kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. (5) Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. TsMS §405 kohaselt: (1) Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. (2) TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. (3) Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele lihtmenetluse korras vastavalt TsMS § 405. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha

eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus luges tõendatuks TsÜS §146 lg.1 ja lg.4 sätetega, et Osaühingu SMS laen ja A. M. ́i vahel teostatud tehingust (laenulepingust) tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks olnud kolm aastat, kui A. M. oleks täitnud omale tehinguga võetud kohustusi heas usus ning laenu tagasi mittemaksmine oleks olnud tingitud objektiivsetest (A. M. ́i tegevusest mittesõltuvatest) põhjustest. Kohus luges tõendatuks, et A. M. ́i ja Osaühingu SMS laen vahelisest laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tegelikult kümme aastat, kuna A. M., kohustatud isikuna, rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing SMS Laen pöördus 27.novembril 2009.a. ja 31.jaanuaril 2010.a. kirjalikult A. M. ́i poole ettepanekuga maksta võetud SMS laen tagasi soodustingimustel. Kohus luges tõendatuks, et A. M. nendele vastutulelikele ettepanekutele ei reageerinud, millise tahtliku tegevusega hoidus A. M. täiesti teadlikult ning tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest Osaühingu SMS Laen ees ehk A. M. hoidus tahtlikult kõrvale laenu tagasimaksmisest. Kohus luges tõendatuks, et juhul kui A. M. ́i tegevus laenu tagasi mittemaksmisel ei oleks olnud tahtlik, siis oleks A. M. pidanud kirjalikult vastama Osaühing SMS Laen ettepanekutele ja teatama, millistel objektiivsetel põhjustel ei saanud A. M. laenu tagasi maksta. A. M. sellisel viisil ei käitunud, millega luges kohus tõendatuks, et A. M. rikkus tahtlikult temale tehingust tulenevaid kohustusi, aga samuti luges kohus tõendatuks, et A. M. ́il puudusid tegelikult objektiivsed põhjused laenu tagasi mittemaksmiseks. Osaühingu SMS Laen ja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vahel sõlmiti 01.detsembril 2010.a. nõudeõiguse loovutamise leping nr.011210, mille ärakiri saadeti ka A. M. ́ile, et viimane teaks kellele tuleb, alates lepingu sõlmimise hetkest, laenu tagasi maksta. Kohus luges tõendatuks, et A. M. ei reageerinud ka Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kirjalikule ettepanekule laen tagasi maksta vabatahtlikult ja soodustingimustel, millega luges kohus tõendatuks, et A. M. ́i taotlus kohaldada nõudele hagi aegumist, tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi A. M. ́i vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel ja õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus luges tõendatuks, et A. M., tunnistas oma võlga Era Liisingu Inkassoteenused AS-i ees

Hagi on tõendatud ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 396, § 397, § 401, § 402. Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 63,91 (47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 15,98 eurot hagi esitamisel) eurot (tl. 3, 45). Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 63,91 EUR. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.