2-10-24719/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank ja E. S. 29.01.2005 Magnet krediitkaardi lepingu nr. A040010192, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardi. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks on sõlmitud hageja ja kostja 2, I. S. vahel 30.12.2004 käendusleping nr.2004034243. Lepingu kohaselt sai kostja 1, E. S. kasutada arvelduskrediiti (krediidilimiit 15 000 krooni) ja kohustuslikuks tagasimakse summaks oli 650 krooni. Lepingu sõlmimisel leppisid hageja ja kostja 1 kokku krediidilimiidi kasutatud osa piirsummas või kohustusliku tagasimakse limiidis, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. Kui kostja 1 kasutas krediidilimiiti, pidi ta koheselt (järgmise kalendrikuu maksepäevast) alustama kasutatud limiidi tagastamist summas 650 krooni. Hageja avas kostjale 1 krediidilimiidi kaardikonto, mis on seotud kostja 1 arvelduskontoga. Arvelduskontolt kantakse maksepäeval intressi- ja tagasimaksed kaardikontole. Lepingu tingimuste järgi kohustus kostja 1 tasuma intress 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt iga kuu 06 kuupäeval (maksepäev). Kostja 1 ei ole Lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingu täitmisel tekkisid kostjal 1 maksehäired kuna kaardikontoga seotud arvelduskontol ei olnud piisavalt vahendeid, et kohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja blokeeris kostja 1 kaardi. Vastavalt Lepingu punktile 9.2.1 loetakse leping lõppenuks 60 päeva möödumisel kaardi blokeerimisest. Lepingu lõppemisel tuleb kostjal 1 tasuda lepingust tulenevad kõik maksed. Seisuga 14.11.2010 on kostjate võlg 17 040, 91 krooni, millest 13 428, 35 krooni on tasumata laenu põhiosa, 818, 49 krooni intress ja 2 794, 07 krooni viivis. Kostja 1 on viivituses põhiosa ja intressi tasumisega alates juulist 2009. Hageja saatid 15.09.2009 kostjale Lepingu ülesütlemise avalduse ja palus kostjal 1 ära maksta hagejale kogu võlasumma hiljemalt 29.09.2009. Seda kostja 1 teinud ei ole. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 102, 108, 416 ja VÕS § 82 lg 7, mis sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (30.09.2009). Hageja nõuab kostjatelt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel ja viivise määr on 0,055% päevas. Nõue kostja 2, I. S. vastu tuleneb käenduslepingust nr.2004034243. VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu punkti 4.4 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käendaja vastutus on piiratud summaga 19 500 krooni vastavalt käenduslepingu punktile 4.3. VÕS § 145 lg 2 ja käenduslepingu punkt 4.6 sätestavad, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendusega on tagatud nii põhikui kõrvalkohusluste täitmine, sealhulgas intresside ja viiviste tasumise kohustus. Hageja palub välja mõista kostjatelt hageja AS SEB Pank kasuks solidaarselt põhivõlgnevuse 13 428, 35 krooni, intress 818, 49 krooni ja viivis 2794, 07 krooni (kokku 17040, 91 krooni). Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja poolt kantud menetluskulud on 3750 krooni, millest 750 krooni palub hageja jätta kostjate kanda ja 3000 krooni jätta kostja E. S. kanda. Hageja palub asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.

2.Kohus leiab et kostja, E. S. ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping (VÕS § 402) ja kostja 2, I. S. ja hageja vahel tarbijakäendusleping (VÕS § 143 lg 1). Tarbijakrediidilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kohustus tasuda iga kuu teatud summa). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on lepingulist kohustust rikkunud ning et hageja on lepingu üles öelnud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad ei ole väitnud et lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Hageja võimaldas Magnet krediitkaardi lepingu nr. A040010192 alusel kostjale krediidilimiiti 20 000 krooni intressimääraga 16% aastas. Lepingus leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras iga kuu intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastab kasutatud krediidilimiidi püsimaksena, kohustudes tagama maksepäevadel tagasimakseteks vajaliku raha olemasolu oma arvelduskontol. Kostja ei tasunud maksepäeval krediidilimiidi intressi ega püsimakset, rikkudes sellega lepingut. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tuvastatud on, et 30.12.2004 käenduslepingu nr. 2004034243 kohaselt ei ole lepingu pooled kokku leppinud solidaarvastutuse kohaldamata jätmises (käenduslepingu p-s 4.4 on kokku lepitud solidaarvastutuses). Käenduslepingu kohaselt võtab käendaja kohustatu rahalisi kohustusi kui enda kohustusi (VÕS § 142 lg 1). VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist.

3.Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt sisse nõutavaks muutunud viivise 2794, 07 krooni ja edaspidi viivise protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad hagi viiviste osas ei tunnista. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tarbijakrediidi tagasimaksmisega viivitamise tagajärgi reguleerib VÕS § 415, mille lõige 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist. Magnet krediitkaardi üldtingimuste p 7.4.2 (tl. 7) järgi on hagejal õigus nõuda viivist seadusega kehtestatud määras võla summalt iga viivitatud päeva eest. Seega lepiti viivise maksmise kohustus kokku poolte sõlmitud lepingus, sest üldtingimused on lepingu osaks. Lepingu näol on tegemist tavapärase krediidiasutusega sõlmitava lepinguga, kus krediidisaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise suuruse osas, ega nõudnud viivise vähendamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjatelt tuleb välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. 2794, 07 krooni (alates juulist 2009 kuni 14. november 2010). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja laenusaajana ei pea maksma viivist üksnes põhivõla osamaksete (mitte neilt arvestatud intressi) tasumisega viivitamise aja eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist peab laenusaaja lisaks eelnevale viivisele (so. viivisele sissenõutavaks muutunud osamaksete maksmisega viivitamise eest) maksma viivist laenulepingu ülesütlemise ajaks võlgu oleva laenu põhisummalt kuni laenu tagastamise kohustuse täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (13 428, 35 krooni) alates 15.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.