lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
05. aprill 2012
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-10979
Hagi ese
Swedbank AS hagi A B vastu 1016,28 euro ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn), avaldaja lepinguline esindaja Anneli Arusalu ( e-post [email protected]) Kostja A B
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista A B ́ilt Swedbank AS kasuks püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 1 016,28 eurot, s.h. põhivõlg 938,08 €, intress 0,97 € ja viivis 77,23 €; Välja mõista A B ́ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (938,08 eurot) 0,02 % päevas alates hagi esitamisest 11. 03. 2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 47,93 eurot ,hagimenetluse riigilõiv summas 191,73 eurot ja riigilõiv Ametlikes Teadaannetes teate avaldamiselt 6,39 €) A B ́i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2
Vastavalt esitatud hagile: 09.07.2009 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega Hansapank AS, edaspidi hageja) ja A B (edaspidi kostja) püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping, Lisa 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi nr 4797246001519659 (edaspidi kaart) krediidilimiidiga 14 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221015484911. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.2). Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 8. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 560,00 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7.). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 938,08 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 20.01.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 04.02.2010 (Lisa 2). Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist rahalise kohustusega viivitamise eest. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel Hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 938,08 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist (VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel). 10.03.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 1 016,28 eurot, millest põhiosa 938,08 eurot, intress 0,97 eurot, viivis 77,23 eurot (Lisa 3). Maksekäsu kiirmenetlus
lk 3 Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi hoolimata hageja meeldetuletustest, esitas hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. 02.02.2011 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada (Lisa 4). Hageja sai nimetatud määruse kätte 10.02.2011. (Lisa 5) Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 750,00 Eesti krooni ehk 47,93 eurot. (Lisa 6) Õiguslik põhistus TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 144 p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd 02.02.2011 tegi kohus määruse maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise kohta TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel (mille hageja sai kätte 10.02.2011), siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv lugeda TsMS § 144 p 7 alusel kohtuväliseks kuluks. Juhindudes eeltoodust hageja palub:
lk 4
mõista A B ́ilt Swedbank AS ́i kasuks välja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 1 016,28 eurot; mõista A B ́ilt Swedbank AS ́i kasuks välja viivis protsendina püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas summalt 938,08 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagimenetluse riigilõiv summas 191,73 eurot) A B ́i kanda.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 57/ möönab, et tema ja Swedbank AS vahel 09.
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 09. 07. 2009 sõlmiti nende vahel püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping /t.l. 11/. Vastavalt lepingu punktile 3.1. krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli lepingu järgi 18%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval (lepingu punkt 6.2). Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus kostja igal maksepäeval (so iga kuu 8. kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 560,00 Eesti krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole (lepingu punkt 6.7.). Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine (lepingu punkt 6.9). Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 938,08 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6.
lk 5 Kostja on hageja nõude põhivõla nõudes oma vastuses õigeks võtnud /t.l.57/, mistõttu kohus rahuldab hagi selles osas ilma seda pikemalt põhjendamata. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas ja millises määras on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seoses põhivõla maksmisega viivitamisega. VÕS § 113 lg 1 järgi on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja esitas kostja vastu viivise nõudes summas 77,23 €. Kostja on oma lepingulise kohustuse rikkumise õigeks võtnud ja kuna sissenõutav viivis ei ole ülemäära suur, leiab kohus, et nõue kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest protsendina põhinõudest (938,08) seadusejärgses määras e. EKP intress + 7 % aastas. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et viivisemäär võiks olla 0,03 % päevas tasumata summalt. Kostja on eksinud hageja määratud intressimääras. Käesoleval ajal on seadusejärgne intressimäär keskmiselt 0,02 % päevas, mis on kostja pakutust madalam ja seetõttu rahuldab kohus hageja viivise nõude. Kohus peab siinjuures vajalikuks selgitada, et TsMS § 430 järgi võivad pooled kuni lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on venitanud hagi esitamisega. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise teate /t.l. 13/, mille järel oli kostjal võimalus asuda hagejaga läbirääkimistesse. Kostja seda ei teinud. Ka on hageja esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Kuna kostja oma tegelikku elukohta hagejale ei teatanud, ei olnud kontakt temaga võimalik. Sel põhjusel on ka kohus, peale katseid hagi kätte toimetada, edastanud hagi kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Alles peale seda teatas kostja kohtule oma kontaktandmed. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda (s.h. maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 47,93 €, hagimenetluse riigilõiv summas 191,73 € ja riigilõiv Ametlikes Teadaannetes teate avaldamiselt 6,39 €)
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.