2-11-49634
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-11-49634 J V hagi RT kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J V (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, 10414 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja RT(isikukood XXX elukoht XXX); Kostja esindaja PT (XXX).
Asja läbivaatamine
Viimane kohtuistung 06.03.2012.a
2-11-49634 eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
Kostja vastuväited
2-11-49634 ülevaatusel ei esitanud hageja mingeid kahtlusi ega pretensioone. Hageja eelmine kutsikas hukkus raske meditsiinilise valeotsuse tõttu, mille tegi veterinaar, kelle juurde läks kostja vastumeelselt koos koeraga kaasomanikust hageja tungival soovitusel ja nõudmisel. Jutt kaasomandi ja tulevase kutsika kaotamisest on sisuliselt ning õiguslikult mõttetu. Kutsika saamise korral oleks kaasomand kokkulepitult igal juhul lõppenud. Seega mõlemat korraga ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik ei omada ega kaotada. Kaasomandi kaotasid üheaegselt mõlemad kaasomanikud. Koera surmas ei ole võimalik mitte kedagi süüdistada. Metsloomade tungimine koduaedadesse ei ole ettearvatav ning selle mitteärahoidmises ei ole võimalik kedagi süüdistada, tegemist oli puhtal kujul vääramatu jõuga. Kostja on pakkunud vabatahtlikult hagejale hea tahte avaldusena lohutuseks nii raha kui ka hilisemaid võimalusi paaritusteks või kutsika saamiseks. Kostja ootas, et hageja esitaks EKL-ile pesakonna registreerimiseks koera registreerimistunnistuse. Korduvatest palvetest hoolimata hoidis hageja aga mitu aastat registreerimistunnistust alusetult enda käes. Kuivõrd kutsikate registreerimisega tekkis segadus, siis et tagada kutsikate normaalne ja eakohane areng ning et leida neile kodud, tuli nad ära kinkida, mille tulemusena kaotas kostja kolme kutsika müügitulu. Ühe kutsika keskmine müügihind on umbes 700-800 eurot. Kostja leiab, et kaasomandis olnud koera hukkumist ja saamata jäänud kutsikat ei oleks hageja korraga saanud ning seega on alusetu ka nõuda kahju mõlema kaotuse eest. Kostja leiab ka, et vale on hageja väide, et müügilepingu järgi pidi kostja loovutama hagejale tasuta ühe kutsika. Sellist kohustust kostjal ei olnud. Kutsika loovutamine oli tingimus, mille täitmisel oleks kaasomand lõppenud.
Kohtuotsuse põhjendused
2-11-49634 Kohus nõustub kostjaga, et võttes arvesse kostja poolt koera müügihinna osalist tasumist (400 eurot) ei ole hagejal õigus nõuda üheaegselt hüvitust nii koera kaasomandi lõppemise kui kutsika eest, kuid see välista hageja nõudeõigust hüvitise saamiseks koera müügihinda arvestatud saamatajäänud kutsika (800 eurot) eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 208 lg 1 tulenevalt peab müügilepingu puhul asja ostuhind olema väljendatud rahas. Kuivõrd pooltevahelise müügilepingu puhul pidi ostja lisaks rahale andma müüjale veel koera ühe kutsika, millisel puhul müüja kohustus loovutama vastutasuks ostjale oma kaasomandi koera suhtes ning mille tagajärjel kostja oleks muutnud koera ainuomanikuks, on sellise täiendava tehingutingimuse puhul kohtu hinnangul tegemist vahetuslepinguga (VÕS § 254), mille suhtes kohaldatakse müügilepingu sätteid. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb müügilepingu puhul müüdud asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Kuivõrd hageja andis kaasomandisse müüdud koera valduse üle kostjale, läks viimasele üle koera hävimise ja kahjustumise riisiko. Kuna koera hukkumise tegelikud asjaolud jäid väljaselgitamata, on kostjapoolsed väited vääramatu jõu kohta koera surma põhjusena (VÕS § 103) kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tulenevalt VÕS §-st 115 lg 1 hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitist koera saamatajäänud kutsika eest, so sisuliselt kostjale müüdud koera hariliku väärtuse korvamist. Kuigi hageja on oma nõude alusena välja toonud nii hüvitise koera hukkumise eest (kaasomandi lõppemine) kui hüvitise saamatajäänud kutsika eest, on hageja kahjusumma arvestamisel lähtunud siiski ainult kahjust saamatajäänud kutsika eest (800 eurot), mida hageja on vähendanud 500 euroni ning mille väljamõistmist kostjalt peab kohus põhjendatuks. VÕS § 113 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Lg 2 kohaselt kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi kahju tekkimisest teada saama 10.03.2011, so alates koera hukkumisest. Kostja hageja viivisearvestuse õigsuse vastu ei vaielnud. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kuni hagi esitamiseni 17.10.2011 summas 24,53 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS §§-dest 113 lg 1 ja 94 tulenevalt moodustab aastane seadusest tulenev viivisemäär alates 17.10.2011 kuni 31.12.2011 8,25 % ja alates 01.01.2012 8 %. Seega moodustab viivis summalt 500 eurot ajavahemiku eest 17.10.-31.12.2011 summa 8,48 eurot (500 x 0,000226 x 75) ja alates 01.01.2012 kuni 05.04.2012 summa 10.40 eurot (500 x 0.000219 x 95), so kokku 18.88 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni põhivõlgnevuse 500 eurot täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
2-11-49634
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.