Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-56659
Tsiviilasi
OÜ A hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1136,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ A (registrikood XXX; asukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht: Ülikooli 4, Tartu 51003; e-post: [email protected]); Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (Mündi 2, 10123 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Tarmo S XXX
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja OÜ A kasuks välja 1256 (üks tuhat kakssada viiskümmend kuus) eurot ja 93 senti, millest 1136,87 eurot on põhivõlgnevus ja 120,06 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja OÜ A kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlgnevuse summalt 1136,87 alates hagiavalduse esitamisest (18.11.2011.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §-s 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 18.11.2011.a hagiavalduse kostja vastu 1136,87 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivitamisest tuleneva viivitusintressi väljanõudmiseks. Kohus võttis hagiavalduse oma 29.11.2011.a määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostja vastas hagiavaldusele ja vaidles sellele vastu.
2.Kohus andis hagejale ja kostjale oma 27.01.2012.a pöördumises täiendavalt aega oma nõuete ja vastuväidet põhistamiseks ja tõendamiseks. Kohus andis hagejale aega kostjale vastamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 20.02.2012.a ning seejärel andis kohus kostjale omakorda aega hageja seisukohtadele vastamiseks hiljemalt 09.03.2012.a. Mõlemal poolel oli võimalik esitada oma lõplikke seisukohti kohtule hiljemalt 30.03.2012.a. Kohus teatas pooltele, et kui nad omavahel kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend neile teatavaks 05.04.2012.a.
3.Hageja esitas kohtule värvifotod ja täiendavad seisukohad 20.02.2012.a ning kostja vastas hageja seisukohtadele 08.03.2012.a. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad kohtule 02.04.2012.a. Kostja kohtule täiendavaid seisukohti ei esitanud. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt sõitis KM hagejale kuuluva sõidukiga Mazda 3 (registrimärgiga XXX) 25.03.2010.a Tallinnas mööda Pärnu maanteed, kui sõiduk sattus Pärnu mnt 59 hoone kõrval asuvasse tähistamata asfaldiauku, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada. Sõidukil purunes rehv ja said vigastada velg ning esisild. Sündmuskohale kutsutud politsei fikseeris ja fotografeeris olukorra. Pärast juhtumit pöördus hageja IMEOÜ poole, kes teostas sõiduki kahjude hindamise. IMEOÜ pakkumise kohaselt kulub kahjude likvideerimiseks 1118,69 eurot.
5.Hageja esitas kostjale 26.04.2010.a avalduse kahjude hüvitamiseks. Kostja keeldus esialgselt kahju hüvitamisest, tuues põhjuseks hoiatava liiklusmärgi olemasolu. Hiljem on kostja avaldanud nõusolekut hüvitada purunenud lamellrehvi eest 203,76 eurot. Seega tunnistas kostja oma kohustust kahju hüvitamiseks, kuid ei nõustunud hageja viidatud kahju summaga. Hageja leidis, et sõidukil tekkinud kahjud on põhjuslikus seoses 25.03.2010.a toimunud õnnetusega. Vastavalt EOÜ teatisele 30.09.2010.a viibis sõiduk 01.03.2010.a EOÜ töökojas ja sõiduk loovutati hagejale tehniliselt korrasolevana. IME04.10.2010.a teatise järgi on sõiduki vigastused tekkinud suure tõenäosusega löökaugust läbisõitmisel või löökauku pidurdamisel. Kahjustatud osade vahetamise järel tuleb reguleerida sõiduki esisild. Seega oli kahjustatud sõiduk enne õnnetuse toimumist tehniliselt korras.
6.Lisaks põhinõudele soovis hageja kostja poolt viivise tasumist alates 11.06.2010.a, mil kostja keeldus oma vastusega kahju hüvitamisest. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ning seisuga 09.11.2011.a oli sissenõutavaks muutunud viivise
summa 122 eurot. Hageja palus kostjalt mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.
7.Kohtule 21.02.2012.a esitatud seisukohtades tõi hageja välja, et kostja poolt rikutud kaitsenormiks on KOKS § 6 lg 1, mille järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada antud vallas või linnas teede ja linnatänavate korrashoidu. Samuti on rikutud kaitsenormiks teeseaduse § 37 lg 1 p 1 ja p 2, mille kohaselt on avalikult kasutatava tee omanik kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Teeseaduse § 37 lg 6 järgi on tee omanik kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekkinud kahju. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 on kehtestatud tee seisundinõuded, mille § 12 järgi peab üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega auk olema tähistatud liikluskorralduse vahenditega. Sama määruse kohaselt ei tohi esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm tänaval seisunditaseme 3 järgi. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et augu sügavus oli ca 10 cm ja selle läbimõõt 70cm x 100 cm. Seega on kostja jätnud tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis hoidmata.
8.Hageja leidis, et tema poolt esitatud tõendite kohaselt saab lugeda usutavaks, et sõiduk sai kahjustada õnnetuse tagajärjel. Hageja on tõendanud põhjusliku seose olemasolu ja kostja vastuväited on paljasõnalised. Sõiduk oli avarii toimumise ajal alla 4 aasta vana ja sõidukit oli korrapäraselt hooldatud. VÕS § 132 lg 1 järgi saab väärtuse vähenemist arvestada siis, kui asja väärtus oli oluliselt vähenenud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja alla 4 aasta vanuse sõiduki väärtus oleks olnud oluliselt vähenenud. IMEOÜ on hagejale avaldanud, et nad ei kasuta remontimisel vanu osasid ning näiteks amortisaatorite puhul ei ole see mõeldav.
9.Hageja poolt kohtule 02.04.2012.a esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja skeem liiklusavarii asukohast on ebatäpne ning kostja ei ole arvestanud hageja liikumistrajektoori. Hageja alustas sõitu Tatari tänavalt Lõunakeskuse juurest (Tatari tn 64 hoone juurest). Seejärel liikus hageja Pärnu mnt suunas ja tegi parempöörde Pärnu maanteele. Hageja liikus mööda Pärnu maanteed parempoolses reas, suunaga Suur-Ameerika ja Liivalaia suunas. Hageja jõudis liikuda va 100 kuni 150 m, kui sõiduk sattus tähistamata löökauku. Hageja sõitis hiljem koos politseinikega läbi kogu läbitud teeosa tuvastamaks, kas eksisteeris mõni hoiatav märk. Sellist märki teel ei olnud ja seda on politsei oma kirjas väljendanud. Kostja oleks pidanud hoiatava märgi seadma ka nendele, et sooritasid pöörde Tatari tänavalt. Hageja ei saanud midagi teada Pärnu mnt 69 hoone ette väidetavalt paigaldatud hoiatavast liiklusmärgist. Samuti märkis hageja, et TTAS kirjas oli löökaugu asukoht märgitud valesti.
Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja märkis, et hageja on tõepoolest esitanud kostjale avalduse liikluskahju hüvitamiseks ning Tallinna Kommunaalameti liikluskahjude komisjon käsitles juhtumit neljal korral. Tallinna Kommunaalameti liikluskahjude hüvitamise komisjoni leidis, et kahju ei kuulu hüvitamisele, kuna sõiduki juht ei täitnud liiklusseaduse § 47 lg 5 ja liikluseeskirja § 123 nõudeid. Kompromissi korras on hagejale pakutud vigastatud lamellrehvi maksumuse hüvitamist.
11.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud õnnetuse toimumiskohas teekatte mittevastavust ja kahjujuhtumi toimumist teekatte mittevastavuse tagajärjel. TTAS andmetel oli kõnealune Pärnu mnt teelõik alates 21. märtsist 2010.a kella 12.25-st tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Õnnetuse põhjustanud löökauk asus hoiatusmärgi mõjupiirkonnas. Liiklusmärgi nr 152 paigaldamist reguleerib EV standard EVS 613:2001. Standardi punkti 3.3. kohaselt pannakse hoiatav liiklusmärk koheselt teest paremale ja vajaduse korral eraldusribale, tee kohale või ohutussaarele. Hoiatav liiklusmärk annab selgelt märku, et tee on ebatasane, teel võib olla löökauke ning teekatte lõhenemisi. Märgi paigaldamisega on tee omanik andnud autojuhile
informatsiooni teeolude kohta ja selle paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks.
12.Kirjeldatud juhul peab juht kohandama sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab tal peatada sõiduki teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vastavalt liiklusseaduse § 47 lõikele 5 kohaldama oma sõidukiiruse teeoludele vastavaks ja peab vähendama kiirust ning suutma vajaduse korral peatuda liikluseeskirja § 123 järgi. Kuna kostja teavitas liiklejat ohtudest, sai juhtum toimuda ainult hageja pahatahtliku liikluseeskirja eiramise tõttu.
13.Kostja leidis, et hagejale remondipakkumises kirjeldatud kahju tekkimine ei ole tõendatud. Liiklusõnnetuse järgselt fikseeriti sõidukil rehvi purunemine. Sõiduki defekteerimine IMEOÜ poolt on toimunud alles 10 päeva pärast liiklusõnnetust. Pakkumises toodud varuosade vahetamise vajadus ei ole kontrollitavalt dokumenteeritud. Põhjendatud ei ole uute varuosade kasutamise vajadus. Pakkumises ei ole fikseeritud varuosade vigastusi. Kostja leidis, et 116 682 km läbi sõitnud sõiduki puhul ei ole uute varuosade kasutamine põhjendatud. Kasutada tuleb eelkõige samaväärseid varuosasid.
14.Kostja poolt kohtule 08.03.2012.a seisukohtades jäi kostja oma varasemate vastuväidete juurde. Kostja esitas kohtule täiendavalt väljavõtted TTAS teehoiujärelevalve päevikutest 24.03. ja 25.03.a ning 21.03 ajutiste liiklusmärkide paigaldamise tööülesandest. Kostja tõi välja, et ajutine hoiatusmärk „ebatasane tee“ oli paigaldatud Pärnu mnt 69 hoone kõrvale. Kostja lisas foto parandatud löökaugust ja skeemi, millel olid näidatud löökaugu ja liiklusmärgi asukohad. Kostja märkis, et ta on nõus hüvitama kompromissina purunenud rehvi maksumuse summas 203,76 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
16.Käesolevas asjas ei vaidles pooled järgmiste asjaolude üle: 1) sõiduk Mazda 3, registrimärgiga XXX, kuulub hagejale ning selle kasutajaks on tehnilise passi järgi teiste hulgas KM; 2) KMe juhitud sõiduk Mazda 3 sõitis 25.03.2010.a Tallinnas mööda Pärnu maanteed ning sattus Pärnu mnt 59 hoone kõrval asfaldi löökauku; 3) sündmuskohale kutsutud politsei fikseeris ja fotografeeris olukorra; 4) hageja esitas kostjale 26.04.2010.a avalduse kahjude hüvitamiseks; 5) Tallinna Kommunaalameti liikluskahjude komisjon käsitles juhtumit neljal korral; 6) kostja keeldus kahju hüvitamisest viidates sündmuskohal hoiatava märgi olemasolule, kuid tegi hagejale kompromissettepaneku tasuda üksnes kahjustada saanud lamellrehvi maksumus; 7) Pärnu mnt 69 hoone kõrvale oli paigaldatud hoiatusmärk nr 152 „ebatasane tee“.
17.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale löökauku sissesõitmise tagajärjel tekitatud kahju või mitte. Kostja on leidnud, et hoiatava märgi olemasolu tõttu pidi hageja sõidukit juhtinud isik valima sellise sõidukiiruse, mis oleks õnnetuse toimumise välistanud. Kostja on vastu vaielnud põhjusliku seose olemasolule hageja poolt väidetud kahjude ning kostjale etteheidetava teo vahel ning kostja hinnangul ei ole hagejal tekkinud kahju suurus tõendatud ega põhjendatud.
18.Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas kostja
on vastutav hagejale tekitatud kahju eest ehk kas kostja täitis kõik seadusest tulenevad teeomaniku kohustused ning kas kostja võimaliku teo või tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahju vahel eksisteeris põhjuslik seos. Samuti kohus hindab, kas hageja sõidukit juhtinud isik võis ise olla vastutav tekkinud kahju eest. Seejärel hindab kohus, kas hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurus on põhjendatud ja tõendatud.
19.Hageja leidis, et kostja on rikkunud KOKS § 6 lg 1 ning TeeS § 37 lg 1 punkte 1 ja 2, mistõttu kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama TeeS § 37 lg 6 alusel. Samuti tõi hageja välja, et tee seisundinõuete kohaselt ei tohi tänavatel esineda löökauke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et löökaugu sügavus oli ca 10 cm ning läbimõõt 70 cm x 100 cm. Kostja on jätnud tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis hoidmata. Hageja küll ei vaielnud vastu kostja väitele, mille kohaselt oli Pärnu mnt 69 hoone ette paigaldatud hoiatusmärk, kuid hageja tõi esile, et ta pööras Pärnu maanteele Tatari tänavalt ehk enne hoiatusmärgi asukohta. Hageja sõitis hiljem koos politseinikega läbi kogu läbitud teeosa tuvastamaks, kas eksisteeris mõni hoiatav märk. Sellist märki teel ei olnud ja seda on politsei oma kirjas väljendanud. Hageja ei saanud midagi teada Pärnu mnt 69 hoone ette väidetavalt paigaldatud hoiatavast liiklusmärgist. Samuti märkis hageja, et TTAS kirjas oli löökaugu asukoht märgitud valesti ning hageja sõidukit kahjustanud löökauk asus Pärnu mnt 59 hoone kõrval.
20.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu põhjendusel, et hoiatava märgi tõttu oleks hageja sõidukit juhtinud isik pidanud ise valima õnnetuse vältimiseks sobiva sõidukiiruse. Kostja leidis, et sõiduki juht ei täitnud liiklusseaduse § 47 lg 5 ja liikluseeskirja § 123 nõudeid. Kostja ei ole nõustunud oma vastutusega antud juhtumi eest ning on vaid kompromissi korras pakkunud hagejale kahjustada saanud lamellrehvi maksumuse hüvitamist. Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud õnnetuse toimumiskohas teekatte mittevastavust ja selle tagajärjel õnnetuse toimumist. TTAS andmetel oli kõnealune Pärnu mnt teelõik alates 21. märtsist 2010.a kella 12.25-st tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Õnnetuse põhjustanud löökauk asus hoiatusmärgi mõjupiirkonnas. Märgi paigaldamisega on tee omanik andnud autojuhile informatsiooni teeolude kohta ja selle paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks. Kuna kostja teavitas liiklejat ohtudest, sai juhtum toimuda ainult hageja pahatahtliku liikluseeskirja eiramise tõttu.
21.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
22.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tulenev kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 (kohus arvestab õigusaktide seda redaktsiooni, mis kehtis õnnetuse toimumise ajal 25.03.2010.a) järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
22.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis Tee S § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks ka regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
23.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
24.Viidatud määruse lisa nr 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa nr 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
25.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal liikluseeskiri, mille § 2 lg 22 järgi loeti liiklusmärke liikluskorraldusvahenditeks. Liikluseeskirjale lisatud lisa nr 2 reguleeris märkide tähendust ning selle kohaselt tähistati liiklusmärkidega nr 152-154 ebatasast teed. Antud hoiatavad liiklusmärgid andsid juhile teada, et ees on teelõik, kus teekatte ebatasasused järgnevad üksteisele (152) või kus on üksik lohk (153) või kõrgem kühm, mis ei ole künnis (154). Hoiatavad märgid võisid olla täiendatud mõjupiirkonna lisateadetahvlitega, millistest näiteks tahvel nr 821 võis teada anda hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
26.Liikluseeskirja § 123 nägi ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusseaduse § 47 lg 5 nägi õnnetuse toimumise ajal samuti ette, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
27.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
28.Kohus ei nõustu käesolevas asjas kostja väidetega, milliste kohaselt hageja ei ole tõendanud
õnnetuse toimumiskohas teekatte mittevastavust ja selle tagajärjel õnnetuse toimumist. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, milliste kohaselt vabanes kostja vastutusest hoiatava liiklusmärgi paigaldamise tõttu, kuna hageja sõidukit juhtinud isik oleks ise pidanud valima õnnetuse vältimiseks sobiva sõidukiiruse.
29.Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo vastusest teabenõudele (toimiku lk 8) nähtub, et 25.03.2010.a teatas KM politseile Pärnu mnt 59 maja eest olnud märgistamata august läbisõidu tagajärjel tekkinud õnnetusest. Politsei vastuse kohaselt fotografeeris kohal käinud politseipatrull sündmuskoha ning tuvastas, et asfaldis olnud auk oli tähistamata. Antud tõendiga on kohtu hinnangul üheselt tõendatud, et 25.03.2010.a toimus liiklusõnnetuse, mille põhjustas Pärnu mnt 59 hoone ees asunud löökauk. Sündmuskohale saabunud politseipatrull on tuvastanud augu suuruse ning on samuti nentinud, et auk oli tähistamata. Toimikus olevatest politsei poolt tehtud fotodest (toimiku lk 19-21, toimiku lk 46-49) nähtub kahju põhjustanud löökaugu suurus ja sügavus. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt oli löökaugu sügavus oli ca 10 cm ning läbimõõt 70 cm x 100 cm. Seesugune löökauk oleks tulnud tee omaniku poolt viivitamatult tähistada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Pärnu mnt 59 hoone ees asuva löökaugu lähedal enne õnnetuse toimumist ühtegi hoiatavat märki paigaldatud ei olnud.
30.TTAS kirjast 25.05.2010.a (toimiku lk 65) nähtub, et Pärnu mnt 69 hoone ette oli paigaldatud hoiatusmärk nr 152 21.03.2010.a kell 12:25. Kohtule esitatud teehoiu järelevalve päevikutes (toimiku lk 66 ja 67) puuduvad 24.03.2010.a ja 25.03.2010.a Pärnu mnt osas teeseisundi mittevastavust kirjeldavad kanded. Kostja poolt kohtule esitatud skeemist (toimiku lk 70) nähtub, et hoiatav liiklusmärk nr 152 oli paigaldatud Pärnu mnt 69 hoone ette enne Pärnu maantee ja Tatari tänava ristmikku. Väidetav kahju põhjustanud löökauk aga asub nimetatud skeemi kohaselt Pärnu maanteel Tatari tänava ning Liivalaia ja Suur-Ameerika tänavate ristmike vahel. Seega ei ole kostja esitatud skeemil väidetava löökaugu asukohaks märgitud mitte Pärnu mnt 59 hoone esine, vaid Pärnu mnt hoonete nr 59 ja nr 67 vaheline ala. Hageja väidete kohaselt on kostja oma skeemil tähistanud löökaugu asukoha valesti ning on kohtule esitanud omapoolse skeemi koos löökaugu asukoha ja sõiduki liikumise trajektoori äranäitamisega (toimiku lk 76).
31.Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt on kostja märgitud skeemil löökaugu asukoht tuvastatud valesti. Politsei teates on selgelt märgitud, et õnnetuse põhjustanud löökauk asus Pärnu mnt 59 hoone ees, kuid kostja esitatud skeemil on auk märgitud teise kohta, mitte Pärnu mnt 59 hoone ette. Kohus loeb politsei teatise ja hageja ning TTAS esitatud fotodega tuvastatuks, et löökauk asus tegelikult Pärnu mnt 59 hoone ees. Antud vaidluse lahendamisel on kohtu hinnangul aga oluline see, et ainus kostja poolt paigaldatud hoiatav märk asus Pärnu mnt 69 hoone ees. Kostja esitatud tõendite kohaselt paigaldati sinna ebatasase tee eest hoiatav märk. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et paigaldatud oleks märki nr 153 (mis oleks hoiatanud ükskiku löökaugu eest). Samuti ei nähtu kostja esitatud tõenditest, et hoiatusmärk nr 152 oleks olnud paigaldatud koos nõuetekohase lisatahvliga, mis oleks Pärnu maanteel liigelnud sõidukijuhte hoiatanud ohtliku teelõigu pikkusest. Kohus loeb käesoleva vaidluse lahendamisel kõige olulisemaks asjaolu, et kostja ei arvestanud Pärnu mnt 69 maja ette hoiatava märgi paigaldamisel vajadusega hoiatada teeoludest ka neid sõidukijuhte, kes saabuvad ohtlikule teelõigule teistest suundadest, sealhulgas Tatari tänavalt. Kostja esitatud skeemist nähtub selgelt, et hoiatav märk paigaldati Pärnu maanteele enne Pärnu mnt ja Tatari tänava ristumiskohta. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hoiatav märk oleks olnud paigaldatud ka Tatari tänava ja Pärnu mnt ristumiskohta ning et see oleks olnud nähtav Tatar tänavalt Pärnu maanteele suundunud sõidukijuhtidele.
32.Kohtu hinnangul ei oma kostja esitatud väljavõtted teehoiu päevikutest 24.03 ja 25.03.2010.a kohta sisulist tähendust. Nimetatud tõenditest nähtub üksnes, et antud kuupäevadel päevikusse täiendavaid kandeid Pärnu maantee osas ei tehtud. TTAS kirjas 25.05.2010.a (toimiku lk 65) on märgitud, et 21.03.2010.a paigaldati Pärnu mnt 69 hoone ette hoiatusmärk tänaval mitmete löökaukude esinemise tõttu. Samas kirjas on nenditud, et Pärnu mnt 59 hoone ees asuv löökauk
oli kirja koostamise ajaks remonditud, millise asjaolu tõendamiseks esitati kohtule foto (toimiku lk 69). Antud fotol oleva remonditud löökaugu näol on tegemist sama auguga, mida on pildistatud hageja poolt esitatud fotodel (toimiku lk 77-84). Seega loeb kohus tõendatuks, et TTAS tuvastas löökaugu Pärnu mnt 59 maja ees juba 21.03.2010.a, kuid paigaldas löökaugu tähistamiseks ainsa hoiatava märgi Pärnu mnt 69 hoone ette. Hoiatav märk oli paigaldatud ilma lisatahvlita ning oli ristmiku tõttu ohtliku teelõigu tähistamiseks kohtu hinnangul selgelt ebapiisav. Seega ei täitnud kostja tee ohutuse tagamisel õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Löökaugu esinemisest ei hoiatatud sõidukijuhte nõuetekohasel viisil.
33.Kohus leiab, et kirjeldatud olukorras on kostja vastutav õnnetuse toimumise eest ega saa vastutuse välistamiseks viidata liikluseeskirja §-le 123 ning liiklusseaduse § 47 lõikele 5. Mõlema viidatud sätte alusel peab sõidukijuht valima sõiduki kiiruse selliselt, et ta suudaks sõiduki peatada etteaimatava takistuse ees. Olukorras, kus sõiduki juht ei saa takistuse ehk löökaugu olemasolu ette aimata, ei saa ta ka teha midagi temast mõistlikult olenevat sellise ootamatu takistuse ees peatamiseks.
34.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et tema sõiduk saabus sündmuskohale mitte mööda Pärnu maanteed liikudes, vaid keerates Pärnu maanteele Tatari tänavalt. Kostja ei ole antud hageja väitele vastuväiteid esitanud. Kuigi hageja ei ole oma väite tõendamiseks otseseid tõendeid esitanud, kinnitab hageja väiteid kaudselt Põhja Prefektuuri teatis (toimiku lk 8), mille kohaselt oli asfaldis asuv auk tähistamata. Kohus peab hageja väiteid sõidukijuhi liikumistrajektoori alusel usutavateks, sest Tatari tänavalt Pärnu maanteele saabunud liiklejaid ei hoiatatud ühegi märgiga Pärnu maanteel asuva löökaugu eest. Kohus on samas seisukohal, et isegi juhul, kui hageja sõiduki juht oleks saabunud sündmuskohale piki Pärnu maanteed liikudes, ei oleks tal ainuüksi Pärnu mnt 69 hoone ette paigaldatud lisatahvlita hoiatusmärgi puhul olnud võimalik teada, kui pikalt kestab ohtlikke löökauke sisaldav teelõik. Kostja ise ei ole välja toonud, kui pikka teelõiku Pärnu maanteele hoiatusmärgi paigaldamisel ohtlikuks peeti ning kas löökauke võis näiteks esineda ka Pärnu maanteel teiselpool Suur-Ameerika ja Juhkentali tänavatega ristumist. Pärnu mnt 69 ette paigaldatud hoiatussildile oleks tulnud lisada tahvel ohtliku teelõigu pikkuse kohta ning ohtliku teelõigu tähistamisel oleks tulnud arvestada sõidukijuhtidega, kes saabusid ohtlikule lõigule teistest suundadest, sealhulgas Tatari tänavalt. Kuna kostja jättis löökaugu nõuetekohaselt tähistamata, on kostja vastutav hageja sõidukiga tekkinud liiklusõnnetuse toimumise eest.
35.Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suurust. Hageja on käesolevas asjas väitnud, et õnnetuse tagajärjel purunes sõidukil rehv ja said vigastada velg ning esisild. IMEOÜ pakkumise kohaselt kulub kahjude likvideerimiseks 1118,69 eurot. Hageja leidis, et kõik sõidukil tekkinud kahjud on põhjuslikus seoses 25.03.2010.a toimunud õnnetusega. Kahjustatud sõiduk oli enne õnnetuse toimumist tehniliselt korras. Sõiduk oli avarii toimumise ajal alla 4 aasta vana ja sõidukit oli korrapäraselt hooldatud. VÕS § 132 lg 1 järgi saab väärtuse vähenemist arvestada siis, kui asja väärtus oli oluliselt vähenenud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja alla 4 aasta vanuse sõiduki väärtus oleks olnud oluliselt vähenenud. IMEOÜ on hagejale avaldanud, et nad ei kasuta remontimisel vanu osasid ning näiteks amortisaatorite puhul ei ole see mõeldav.
36.Kostja leidis, et hagejale remondipakkumises kirjeldatud kahju tekkimine ei ole tõendatud. Liiklusõnnetuse järgselt fikseeriti sõidukil rehvi purunemine. Sõiduki defekteerimine IMEOÜ poolt on toimunud alles 10 päeva pärast liiklusõnnetust. Pakkumises toodud varuosade vahetamise vajadus ei ole kontrollitavalt dokumenteeritud. Põhjendatud ei ole uute varuosade kasutamise vajadus. Pakkumises ei ole fikseeritud varuosade vigastusi. Kostja leidis, et 116 682 km läbi sõitnud sõiduki puhul ei ole uute varuosade kasutamine põhjendatud, vaid kasutada tuleb eelkõige samaväärseid varuosasid.
37.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine
olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
38.Eeltoodud sätteid kohaldades leiab kohus, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel. Kohus ei nõustu asjas kogutud tõendeid hinnates kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole tõendatud hagejale remondipakkumises kirjeldatud ulatuses kahju tekkimine. Samuti leiab kohus, et kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahju hüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.
39.IMEOÜ hinnapakkumise nr 60089 (toimiku lk 10) kohaselt kulub sõiduki kahjustuste likvideerimiseks, sealhulgas lamellrehvi asendamiseks, amordi ja rattalaagri vahetuseks, sildade reguleerimiseks ning teiste tööde tegemiseks kokku 1118,69 eurot. Samuti on nimetatud ettevõtte poolt 06.04.2010.a teostatud sõiduki defekteerimine, mille eest on esitatud arve summas 18,18 eurot (toimiku lk 9). EAOÜ 30.09.2010.a teatise kohaselt (toimiku lk 17) on kannatada saanud sõiduk Mazda 3, registreerimismärgiga XXX, viibinud EAOÜ töökohas 01.03.2010.a esipiduri klotside vahetamiseks ning sõiduk loovutati hagejale tehniliselt korrasolevana. IMEOÜ 04.10.2010.a teatisest (toimiku lk 18) tuleneb, et sõiduki 06.04.2010.a defekteerimisel tuvastatud parema esiratta velje, rehvi ja amortisaatori vigastused on suure tõenäosusega tekkinud löökaugust läbisõitmisel või löökauku pidurdamise. Lisaks kahjustatud osade vahetamisele tuleb teostada kindlasti esisilla reguleerimine.
40.Eelviidatud tõenditega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja sõiduk oli enne liiklusõnnetuse toimumist tehniliselt korras ning kõik IMEOÜ hinnapakkumises kajastatud tööd ja varuosad olid vajalikud sõidukil esinenud kahjustuste likvideerimiseks. Kohus ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt fikseeriti liiklusõnnetuse tagajärjel politsei poolt ainult rehvi purunemine. Politseil puudub kohtu hinnangul pädevus ja võimalused fikseerida liiklusõnnetuse toimumiskohal ammendavalt kõik need vigastused, mis sõidukile tekkida võisid. Sõidukil esinevate vigastuste täpne tuvastamine ja nende kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamine on erialaspetsialistide, sealhulgas remondiettevõtete pädevuses. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, milliste kohaselt muudab IMEOÜ hinnapakkumise ebausaldusväärseks asjaolu, et sõiduki vigastused on üle vaadata 10 päeva pärast õnnetuse toimumist. Kostja ei ole oma antud väiteid millegagi põhistanud. Ükski õigusnorm ei näe kannatanule ette kohustust fikseerida liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi saanud sõiduki kõik täpsed vigastused viivitamatult või näiteks ühe ööpäeva jooksul pärast õnnetuse toimumist. Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, milliste järgi ei ole pakkumises toodud varuosade vahetamise vajadus kontrollitavalt dokumenteeritud ning uute varuosade kasutamise vajadus ei ole antud sõiduki puhul põhjendatud. Kohus leiab, et seesugused kostja väited on paljasõnalised. IMEOÜ on kinnitanud (teatis toimiku lk 18), et sõiduki parema esiratta velje, rehvi ja amortisaatori vigastused on suure tõenäosusega tekkinud õnnetuse tagajärjel. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Olukorras, kus hageja tõendas, milliseid varuosi tuli õnnetuse tõttu vahetada ja milliseid töid teostada, lasus kostjal kohustus tõendada vastupidist ehk seda, et osade varuosade vahetamine või tööde teostamine antud sõiduki
kahjustuste puhul vajalik ei olnud. Kostja selliseid asjaolusid tõendanud ei ole.
41.Kohus leiab, et kostja ei ole ühtlasi põhistanud ega tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt oleks antud sõiduki puhul tulnud arvestada vaid kasutatud varuosi. Kostja on jätnud oma väite põhistamata ning kostja ei ole tõendanud ei kasutatud varuosade kasutamise põhjendatust ega nende maksumust. Kohus nõustub hageja väidetega, milliste kohaselt eeldab VÕS § 132 lg 1 teise lause kohaldamine kahjustatud asja olulise väärtuse vähenemist kahjustamise ajal. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, millisel määral tema hinnangul oli kahjustatud sõiduki väärtus õnnetuse toimumise ajal võrreldes uue samaväärse sõidukiga oluliselt vähenenud ning kuidas see omakorda tingis vajaduse mitte kasutada uusi varuosi. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja vastuväiteid hageja kahju nõudele on põhjendamatud. Hageja kahju hüvitamise nõude kostja vastu tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1136,87 eurot, millest 18,18 eurot on sõiduki defekteerimisega seotud kulu ning 1118,69 sõidukil esinevate kahjustuste kõrvaldamiseks vajalik hüvitis.
42.Lisaks põhinõudele soovis hageja kostja poolt viivise tasumist alates 11.06.2010.a, mil kostja keeldus oma vastusega kahju hüvitamisest. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras ning seisuga 09.11.2011.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa hageja arvestuse järgi 122 eurot. Hageja palus kostjalt mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise. Kostja hageja viivise nõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
43.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et KM esitas kostjale kahju hüvitamise avalduse 26.04.2010.a (toimiku lk 11). Kostja kirjas KM 10.06.2010.a (toimiku lk 12) on leitud, et ohtlik teelõik oli alates 21.03.2010.a kella 12.25-st tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ ning õnnetuse põhjustanud löökauk asus hoiatusmärgi mõjupiirkonnas. Eeltoodu tõttu on kostja keeldunud hagejale tekitatud kahju hüvitamisest. Kostja jäi oma keeldumise juurde ka KM 07.07.2010.a saadetud kirjas (toimiku lk 13), kostja 22.09.2010.a kirjas (toimiku lk 15-16) ning kostja 25.04.2011.a kirjas (toimiku lk 14). Kohus leiab, et kuivõrd kostja on korduvalt keeldunud hagejale tekitatud kahju hüvitamisest ning saatis esimese keeldumise 10.06.2010.a, on põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu alates 11.06.2010.a. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on välja toonud, et seisuga 09.11.2011.a oli kostja viivitanud 513 päeva ja intressi määraks oli 8% aastas ning sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 122 eurot.
44.Kohus leiab, et hageja viivise arvestus ei ole korrektne. Viivise määra puhul 8% aastas tuleks kostjal tasuda summalt 1136,87 eurot iga päev viivist määras 0,02% viivitatud summalt. Kirjeldatud juhul on ühes päevas tasumisele kuuluva viivise summaks 23 senti (see on 0,02% summast 1136,87 eurot), 513 päeva pikkuse viivituse puhul on sissenõutavaks muutunud viivise summa 513 x 0,23 = 117,99 eurot (mitte 122 eurot, nagu on ekslikult märgitud hagiavalduses). Hagiavalduse esitamise ajaks ehk 18.11.2011.a oli kostja viivitanud täiendavalt 9 päeva ning hagiavalduse esitamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 522 viivitatud päeva eest 120,06 eurot. Kohus leiab, et antud summa tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena.
45.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et antud hageja nõue tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb alates hagiavalduse esitamisest 18.11.2011.a välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS
§ 113 lõikes 1 toodud määras põhivõlgnevuse summalt 1136,87 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
46.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ete, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.