Välja mõista OÜ-lt R riigi tuludesse kostja HLZ menetluskulude katteks kostjale HLZ riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulu summas 1 208,52 (üks tuhat kakssada kaheksa eurot ja 52 senti) eurot. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). 1(6)
2-10-40587
4.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ R kanda.
Edasikaebamise kord Kohus annab loa kohtuotsusele edasi kaevata. Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 4. aprillil 2012. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.19.08.2010. a esitas OÜ R kohtule hagi HLZ vastu võlgnevuse 672,82 euro (so 10 527,30 krooni) ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 03.07.2001. a korteriomand asukohaga Tallinna mnt 28-1 Arukülas, millele hageja osutab ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust ja kütet. Hagejapoolne teenuste osutamine algas üle kümne aasta tagasi, millise perioodi jooksul on hageja esitanud kõikidele Tallinna mnt 28 Arukülas asuvatele korteriomanikele nimetatud teenuste eest arveid, mida kõik tarbijad on aktsepteerinud. Ka kostja tasus eelnevalt arveid regulaarselt esitamata ühtegi vastuväidet, kuid alates 2007 aastast on kostja jätnud tasumata arved hagejale. Kostja on keeldunud ka kokkulepetest. Käesolevaks ajaks on võlgnevuse suuruseks 672,82 eurot (so 10 527,30 krooni) ning seadusjärgse viivisearvestuse alusel viivisevõlgnevuseks 107,90 eurot (so 1 688,26 krooni), millele lisandub alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni seadusjärgne viivis. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos viivistega ning jätta kohtukulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.15.09.2010. a esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et hagi ei tunnista, kuna omab lepingut AS-iga Eesti Energia küttes oma korterit elektriküttega, mistõttu ei pea põhjendatuks kaugkütte tarbimise tasumist hagejale, kuna viimatinimetatut ei kasuta. Seetõttu on hageja esitatud arved kütte osas alusetud, muus osas on kostja hagejale regulaarselt arveid tasunud.
MENETLUSE KÄIK
3.30.11.2010. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles märgib, et nimetatud kortermajas on ehitusprojekti järgi kaugküttesüsteem ning omavoliliselt elektriküttele üleminek ei ole lubatud. Lisaks on korterelamus üldkasutatavat pinda (kelder, koridorid), milline kulu kuulub kõikide korteriomandite vahel tulenevalt korteriomandi suurusest tasumisele, millest käesolev võlgnevus tekkinud ongi. Viimatinimetatu otsustati 19.10.2006. a juhatuse koosolekul ja paigaldati soojasõlme soojusarvesti. Koosolekul otsustati ka korteriomandite osalus üldpinnal kasutatava kütte tasumiseks vastavalt korteriomandi suurusele. Kostja osaluseks sai 9,041 % ja pindalaks 45,90 m2. Vastav leping edastati ka kostjale, kuid kostja keeldus seda allkirjastamast. 06.09.2009. a muudeti korteriomandite osalust üldpinnal kasutatava kütte 2(6)
2-10-40587 kompenseerimisel ning alates 2009. a novembrist on kostja osaluseks 5,336 % pindalaga 13,85 m2. Kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud korteriomandite osalust üldpinnal kasutatava kütte kompenseerimisel, on kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduses nimetatu, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
4.29.09.2011. a esitas kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja täiendatud vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et kostja ei ole näinud enne kohtumenetlust juhatuse 19.10.2006. a otsust, millega otsustati üldpindade kütmise osalus ning kostjale on arusaamatu, kust tulevad niivõrd suured pindalad osalusena. Nimetatuga kostja ei nõustu eelneva praktika kohaselt, kus maksti üldpindade eest vastavalt kas 1 kroon või 1,45 krooni võrdeliselt korteriomandi ruutmeetrilise suurusega. Viimatinimetatut kostja ka tasus, kuid pärast nimetatud juhatuse otsust ei olnud kostja summadega enam nõus – need muutusid viiekordseks. Kostja on nõus 06.09.2009. a otsustatud osalusega ning on ka 2011. aastal tasunud vastavalt osalusele üldkastuatavate pindade kütte eest. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole teinud ühtegi kokkulepet kostjaga, just vastupidi – kostja üritas jõuda hagejaga kokkuleppele üldpinna osaluse osas, millest aga hageja keeldus. Samuti on hageja arvestanud viivist kõikide arvesummadest lähtuvalt, kuid nimetatu on põhjendamatu, kuna arved on kas osaliselt või tervenisti tasutud. Seetõttu palub kostja jätta viivisearvestus täielikult rahuldamata. Lisaks on viivisearvestus saanud kostjale teatavaks alles kohtumenetluses, sest eelnevalt arvetel nimetatut märgitud ei ole. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna hageja ei ole põhjendanud 19.10.2006. a juhatuse otsusega vastu võetud põhjendamatult suurt osaluse määra.
5.20.10.2011. a seisukohas (tl 182-186, I kd) põhjendab hageja 19.10.2006. a juhatuse otsust asjaoluga, et nimetatud osalusmäärad on kinnitatud KÜ XXX juhatuse koosolekul, seetõttu ei ole see hageja omavoliline tegevus vaid kooskõlas korteriühistu juhatuse koosoleku otsusega. Hageja märgib, et eelnev viivise mittenõudmine ei tähenda, et hagejal ei oleks õigust viivist nõuda ning esitas seisukohas viivisenõude summas 149,22 eurot (so 2 334,85 krooni).
6.Kostja jäi oma 01.11.2011. a vastuses seisukohale, et juhatuse pädevuses ei ole otsustada soojakulude jaotamise osalust vaid nimetatu on reguleeritud korteriomandi seadusega, mistõttu on see alusetu. Viivisenõude esitamise kohta märgib kostja, et see on hea usu vastane, kuna eelnevalt ei ole hageja sellele tuginenud. Lisaks märgib kostja, et hageja käitumine on pahatahtlik, kuna on väljendanud selgesõnaliselt kompromissi võtmatust.
7.22.12.2011. a seisukohas märgib hageja, et kuna 19.10.2006. a koosoleku otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv.
8.Kostja jääb oma seisukoha juurde, et 19.10.2006. a vastu võetud korteriomandite osalus ei põhine faktilisele osakaalule köetavatest ühiskasutusest olevatest ruumidest, mistõttu on see alusetu sellises ulatuses. Õigeks oleks 13,85 % kostja osakaaluks, mille eest on kostja ka nõus maksma.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • HLZ on aadressil XXX asuva korteriomandi omanik. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 134, I kd).
3(6)
2-10-40587 •
OÜ R osutab HLZ aadressil XXX asuva elamu köetavate ühiskasutatavate ruumide soojusenergiaga varustamise teenust. Asjaolu üle ei ole vaidlust (tl 134, I kd).
11.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja osutanud kostjale ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning kütteteenust ning antud teenuste osutamine toimub lepingute alusel, mis on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 ja 20 alusel. Hageja on esitanud kostjale vastavad arved, millised kostja on jätnud tasumata oktoobrist 2007. a kuni käesoleva ajani (so augustini 2010. a.). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja hinnangul tal kostjaga lepinguline suhe, samas märgib hageja, et kostja ei ole tasunud enda korteriomandiga seotud kütte üldkulusid, samuti keeldunud igasugu kokkulepetest. Vastavalt TsÜS § 67, § 68 lg 1 ja § 69 lg-le 1 on leping isikute vahel sõlmitud juhul, kui pooled on väljendanud tahteavalduste teel (oferdi ja aktsepti vahetamise kaudu) teine-teisele tahet lepingu sõlmimiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks pidi hageja tõendama, et hageja OÜ R ja kostja HLZ vahel on kehtiv leping, mille kohaselt hageja kohustus soojatootja esindajana varustama kostjat soojusenergiaga ja kostja kohustus üldkasutatava köetava pinna kütmiseks tarbitud soojusenergia eest tasuma alates oktoobrist 2006. a. vastavalt KÜ XXX juhatuse 19.10.2006. a juhatuse koosoleku otsusele (tl 70-73, I kd) proportsioonis, mille järgi kostja osalus oli elamu soojakulude hüvitamisel 9,041% ja pindala 45,90 m2. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja on vastastikku vahetanud tahteavaldusi, mille kohaselt tahtsid pooled eelnimetatud sisuga lepingu sõlmida. Hageja on esitanud kohtule lepinguna nr 390 pealkirjastatud dokumendi, mille päisest nähtuvalt on lepinguosalisteks OÜ R ja HLZ ning mille p-i 1.2 kohaselt elamu soojuse eest tasutakse soojamõõdiku alusel küttekuudel ning juhatuse poolt kinnitatud köetava pinna osalus elamus on 9,041% ja köetavat pinda 45,90 m2 (tl 74, I kd). Osundatud dokumendil märgitu kohaselt on leping allkirjastatud 03.01.2007. a, kuid “ostja“ allkirja kohal on märge, et klient keeldub allkirjastamast. Kooskõlas TsÜS § 77 lg-ga 2 ning tulenevalt TsÜS § 78 lg-st 1 pidanuks tehingu kirjaliku vormi puhul osundatud leping olema allkirjastatud ka kostja poolt, mida viimane on keeldunud aga tegemast. Seega ei ole tõendatud, et et kostja oleks andnud kirjalikus vormis tahteavalduse (nõusoleku) eelnimetatud tingimustel lepingu sõlmimiseks.
12.Hageja tugineb ka asjaolule justkui oleks poolte vahel sõlmitud leping hageja väidetud tingimustel sõlmitud konkludentselt, kuivõrd kostja on hageja osutatud teenuste eest esitatud arved osaliselt või täielikult tasunud, kiites sellise tegevusega hageja pakkumuse heaks. Riigikohus on asunud tsiviilkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-2-1-83-05 tehtud otsuses (p 11) seisukohale, et lepingu kehtivus või kehtetus ei sõltu ainuüksi selle täitmisest. Osundatud Riigikohtu seisukoha järgi on sellise heakskiidu eelduseks, et täitmisega saadi aru või oleks pidanud aru saama täitmise õiguslikust tähendusest, sellest, et täitmine toob endaga kaasa tehingu kehtivuse. Kohtule esitatud ja kogutud tõendite alusel ei ole võimalik teha järeldust, et kostja, tasudes hageja esitatud arveid oleks mõistnud, et arvete maksmisega annab ta nõusoleku elamu üldiste soojakulude hüvitamiseks tema osalusega 9,041% ja pindalaga 45,90 m2. Vastupidi, kostja on pöördunud korduvalt hageja poole, paludes selgitusi hageja nõutud ulatuses üldiste soojakulude kohta ning keeldunud vastavasisulise kirjaliku kokkuleppe allkirjastamisest. Antud asjaolu loeb kohus kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-iga 5 tuvastatuks kostja enda kirjalikes vastuväidetes ja kohtuistungil antud seletustega (tl 10 pöördel, II kd), kuigi need ei ole vande all antud. Ka tunnistaja UR ütlustest saab teha järelduse, et kostja ei ole andnud nõusolekut tasuda soojaenergia eest hageja pakutud viisil //“Kostja on küsinud, mis summad need üldkasutatava sooja eest nõutavad summad on ja ta on ka öelnud, et ei nõustu sooja eest nõutava tasu arvestusega“// (tl 64, II kd). Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja on hageja väidetud tingimustel lepingu täitmisele asunud ning sellega tehingu heaks kiitnud. 4(6)
2-10-40587
13.Hageja viitab ka korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg-le 4, mille kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus leiab, et osundatud norm ei anna alust nõuda hagejal kui kolmandal isikul majandamiskulude hüvitamist endale korteriühistu otsuste alusel, kui tal puudub korteriühistu liikmega vastav kokkulepe. Majandamiskuludest tuleneva raha maksmisele suunatud nõude rahuldamise aluseks saaks olla korteriomandiseaduse (KOS § 13 lg 2), millise normi kohaselt peab korteriomanik hüvitama majandamiskulud teistele korteriomanikele. Asjaolu, et KÜ XXX on väidetavalt kostjale postkasti pannud teatised, et alates 2006. a kütteperioodist hakkab toimuma soojusenergia tasumine maja soojasõlme paigaldatud soojusarvesti näitude alusel ning KÜ pakkus välja soojajaotuse majas olevate korterite vahel, mille kohaselt kostja osalusprotsent on 9,041 ja pindala 45,90 m2 (tl 19, II kd), ei anna alust teha järeldust, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe kostja kohustuses hüvitada ühiskasutatavate pindade kütmiseks soojaenergia eest just nimetatud määras ning vastavalt KÜ XXX poolt vastu võetud jaotusele ja koostatud arvete alusel (vt tl 10, II kd), sest nagu eelpool märgitud, kohus hageja ja kostja vastavate tahteavalduste vahetamist tuvastanud ei ole. Asjaolu, et korteriühistu otsused võivad kostja suhtes siduvad olla (tl 23, II kd), ei tekita iseenesest lepingulisi õigusi ja kohustusi poolte vahel.
14.Kohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludel hageja nõude rahuldamine põhjendatud ka alusetu rikastumise ega käsundita asjaajamise sätete alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine eeldab seda, et hageja tegi midagi ilma, et ta oleks olnud selleks õigustatud ega kohustatud (vt VÕS § 1028 lg 1, § 1041, § 1042 lg 1). Antud asjas on hageja tuginenud sellele, et kõik need sooritused, mida ta tegi, on tehtud kokkuleppel korteriomanikega. Tunnistaja UR avaldatu kohaselt on hageja sõlminud teiste korteriomanikega lepingud //“Teiste korteriomanikega on meil kirjalikud lepingud“// (tl 64, II kd). Seega pidi hageja võimalike soorituste tegemise õiguslikuks aluseks olema hageja kui soojusenergia teenuse müüja (hageja väide tl 10, II kd) ja iga korteriomaniku vaheline võlasuhe. Kuivõrd hageja väitis, et on osutanud teenust korteriomanikele nendevahelise kokkuleppe alusel, mille järgi korteriomanik peab üldkasutatavate pindade soojusenergia eest maksma vastavalt korteriühistu otsusel, tulenes soorituste tegemise õigustus ja kohustus teenuse osutaja (hageja) ja korteriomanike vahelisest õigussuhtest ning seetõttu ei saa esitada ka käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet.
15.Kohus leiab, et ka juhul, kui hageja oleks teinud vaidlusalused sooritused väljaspool eelnimetatud õigussuhet, ei saaks hagi alusetu rikastumise ega käsundita asjaajamise sätete alusel rahuldamisele kuuluda, sest hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed sooritused ta just kostjale tegi (eelduslikult on vaidlusalust teenust osutatud kõikidele korteriomanikele). Samuti ei ole hageja tõendanud, mis oli vastavate soorituste väärtus, st milline oli kostja rikastumise ulatus või millised olid need asjaajamisel tehtud kulutused, mida saab pidada mõistlikult vajalikuks VÕS § 1023 lg 1 tähenduses. Arvete esitamine ei tõenda soorituste tegemist ega kulutuste kandmist, samuti mitte soorituse väärtust. Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus ka viivise väljamõistmiseks.
16.Kuigi kostja on oma esitatud vastuväidetes kinnitanud, et nõustub tema faktilise osakaaluga Tallinna mnt 28 elamu köetavast ühiskasutatavatest ruumidest suuruses 13,85% (vt nt tl 208, I kd), on kostja hagile samas täies ulatuses vastu vaielnud, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldamine ka osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega.
5(6)
2-10-40587
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses menetletud hagi korral näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel või asja menetluse lõoetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning kostja menetluskulud hagejalt välja mõista. Kohus on määranud kostjale riigi õigusabi korras esindaja, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 1 208,52 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja tuleb seega hagejalt riigi kasuks välja mõista.
Kaija Kaijanen Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.