OÜ AK hagi AT vastu maaklerlepingust tuleneva võla 639,12 euro (10.000.krooni) väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
639,12 eurot
Menetlusosalised
Hageja OÜ AK(rk XXX asukoht XXX) Hageja esindaja DI Kostja: AT(ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja AO
Asja arutamine kohtuistungil
28.02.2012.a.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AT 639,12 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot OÜ AK kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta OÜ AK menetluskulud AT kanda.
4.Jätta AT menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selle põhjendused.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19. jaanuaril 2010.a. suulises vormis maaklerilepingu, mille järgi võttis hageja endale VÕS § 658 lg 1 kohase kohustuse vahendada kostja nimel kostja vanematele kuuluva korteriomandi XXX, Tallinnas müümist kolmandatele isikutele. Kostja võttis aga endale kohustuse maksta hagejale vahendustasu 10.000.- krooni.
2.Hageja väidetel pani tema töötaja maakler MK üles kuulutused korteri müügist, pidas kõnesid potentsiaalsete korteri ostjatega ning näitas korterit klientidele nii 2010.a. veebruaris kui ka 2. märtsil 2010.a. 27. märtsil 2010.a. selgus, et ML soovib kostja vanematele kuuluvat korterit osta. Selleks, et tehing õnnestuks, pidas MK telefonikõnesid ja e-kirjavahetust nii potentsiaalse ostja kui ka kostjaga. 16.aprilliks 2010.a. planeeriti vormistada korteri müügileping notariaalselt, kuid hagejast mittesõltuval põhjusel lükati tehingu tegemise aeg notari juures edasi. Hageja töötaja MK leppis kokku uue aja 20.aprilliks .2010.a. kella 15.00-ks notari juurde ning sellel päeval toimuski korteri ostu-müügilepingu notariaalne vormistamine. Lepingus, mis oli ette valmistatud notari poolt, olid kajastatud ka hageja rekvisiidid ja kostja kohustus maksta hagejale vahendustasu 10.000.- krooni, kuid vahetult enne lepingu allkirjastamist palus kostja notaril see punkt lepingust kõrvaldada ja kostja keeldus vahendustasu hagejale maksmast.
3.Tulenevalt asjaolust, et kostja oma maaklerilepingust tulenevat kohustust maksta vahendustasu 10.000.- krooni täitnud ei ole, palub hageja selle kostjalt välja mõista. Hageja on seisukohal, et kostja vanematele kuulunud korteri orienteeruv turuväärtus oli 400.000.- krooni, millest tulenevalt ei ületanud maakleritasu suuruses 10.000.- krooni ka 2,5% korteriomandi eeldatavast müügisummast. Tavapäraselt hinnatakse maakleri eriteenuseks 5% kuni 10% kinnisvara müügisummast. Seega lepitud tasu oli igatpidi mõistlik ja soodne kostja jaoks.
4.Lisaks hagetavale maakleritasule, palub hageja jätta kostja kanda kõik menetluskulud ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena väljatrüki kinnistusraamatust korteriomandi kuuluvuse kohta esialgselt VT ja hiljem ML, OÜ AK poolt kostjale esitatud arve nr 2010-04-12 20. aprillist 2010.a. 10.000.- krooni tasumiseks, väljatrüki kinnisvara vahendamisega tegeleva äriühingu Uus Maa kodulehelt keskmise vahendustasu suuruse tõendamiseks, ML ja MK vahel vahetatud e-kirjad, ning AT ja MK vahel peetud ekirjavahetuse. Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka Maire Kruusimäe. Kostja vastuväited hagile.
6.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vastuväidete kohaselt suhtles ta küll hagejaga oma vanematelt saadud notariaalse volikirja alusel ja korter Rännaku pst 9-31, Tallinnas sai ka müüdud, kuid hageja leiab ekslikult, et poolte vahel sõlmiti suuline maaklerileping. Kostja ei ole tema sõnul sõlminud hagejaga ühtki lepingut ei kirjalikus ega suulises vormis ega võtnud ka omale seetõttu kohustust maksta hagejale maakleritasu.
7.Kostja väidetel tegutses hageja omal algatusel ja initsiatiivil. Kostja avaldas seoses vanemate sooviga neile kuulunud korteriomandit müüa, korteriomandi müügikulutuse ajalehes „Kuldne Börs“. Peale kuulutuse avaldamist võttis kostja vastu suure hulga telefonikõnesid maakleritelt pakkumisega korterit müüa. Selleks, et mitte koormata ennast liigsete kohustustega ja lepingutega, pakkus kostja kõikidele edasimüüjatele võimalust müüa tema vanematele kuuluvat korteriomandit ja panna oma teenustasu kostja määratud korteriomandi hinnale juurde. 2010. a. jaanuaris helistas kostjale hageja maakler ning kostja teatas talle oma müügitingimused. 2010.a. märtsi alguses käis kostja vanemate müügis olevas korteris ka korteri potentsiaalne ostja ML korterit vaatamas. Korteri ülevaatuse käigus suhtles hageja maakler aktiivselt ostjaga ning kostjale jäi selline mulje, et maakler esindab ostjat. Kuidas ning mis tingimustel hageja maakler tegutses ostja huvides ei ole kostjale teada. Notari juures korteriomandi ostu-müügi lepingu ülelugemisel selgus, et lepingusse on sisse kirjutatud punkt mille kohaselt on notar kohustatud üle kandma 10.000.- krooni hageja arvele. Antud punkt oli kostja jaoks üllatus ning kostja palus selle punkti lepingust kustuda. Seda ka notar tegi.
8.Kostja sai 20. aprillil 2010.a. hagejalt arve, mille ta jättis tähelepanuta, sest kostja arvates puudus arvel alus. Kostja leiab, et hageja esitatud hagi on pahatahtlik, kuna pooltel puuduvad lepingulised suhted, enne hagi esitamist oli hageja teadlik, et hagi esitamiseks puudub alus ja hageja püüab saada kostja arvelt topelt teenustasu. Hageja väide, et pooled sõlmisid suulise lepingu, on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Kostja ei ole kordagi arutanud hagejaga maakleritasu suuruse üle, mistõttu ei nõustu kostja ka sellega, et hagejal on õigus nõuda kostjalt maakleritasu suurusega 5% müügihinnast. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta OÜ AK hagi AT vastu rahuldamata ning kostja kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
9.Kostja tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt TsÜS § 67 lg 1 sätestatust mille kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, TsÜS §-st 68 lg 1 märgitust, mille kohaselt võib teha tahteavalduse mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning TsÜS §-st 69, mis reguleerib kuidas tuleb tahteavaldus teha. Lisaks eeltoodule juhindub kohus vaidluse lahendamisel poolte vahel ka VÕS § 658 märgitust, mis sätestab maaklerilepingu mõiste mille kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandjale) lepingu sõlmimist kolmandate isikutega lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi kostjale tahteavalduse maaklerilepingu sõlmimiseks 2010.a. veebruaris, kuna sai teada väljaandest „Kuldne Börs“, et kostja soovib müüa oma vanematele kuuluvat korteriomandit XXX, Tallinnas. Kohus on seisukohal, et kostjapoolset tahteavaldust maaklerilepingu sõlmimiseks tõendavad kostja ja OÜ AK vahel vahetatud e-kirjad, kus AT ja maakler MK suhtlevad teemal millal peaks müügilepingu esemeks olev korteriomand olema vabastatud (t/l 19-20) ning kooskõlastavad notari aega ja maakler
selgitab millised dokumendid peavad olema AT, et notaris oma vanemaid esindada (t/l 24 ja 28). Seega on mõlemad pooled avaldanud tahet maaklerilepingu sõlmimiseks. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodud dokumentaalsetele tõenditele tõendavad suulise maaklerilepingu sõlmimist poolte vahel ka tunnistaja MK kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt tegeles ta AT vanematele kuulunud korteriomandile ostjate leidmisega 2010.a. veebruarist kuni aprillini. Selleks vaatas ta esmalt müüdava korteriomandi üle, pani erinevatesse kinnisvara interneti portaalidesse üles kuulutused, viis potentsiaalsed ostjad korterit vaatama, kooskõlastas AT korteri vabastamise aja selles elanud üürniku poolt ning kooskõlastas notari aja korteriomandi müügilepingu sõlmimiseks.
12.Tulenevalt asjaolust, et pooled vaidlevad ka asjaolu üle kas ja kui suures maakleritasus lepingupooled kokku leppisid, tuleb nimetatu kindlaksmääramisel juhinduda VÕS § 664 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohus leiab, et pooltevaheline e-kirjavahetus ning kirjavahetus ML ja MK vahel (t/l 16-31) tõendavad, et hageja töötajaks olnud maakler MK kooskõlastas pooltele notari aja, mille tulemusena sõlmiti korteriomandi XXX, Tallinnas notariaalne müügileping. Vaidlust selle üle, et korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping VT ja ML vahel sõlmiti, pooltel ei ole. Seega on täidetud VÕS § 664 lg 1 sätestatud tingimus maakleritasu saamiseks. Kohus on seisukohal, et tunnistaja MK ütlustega tuleb lugeda tõendatuks, et pooled leppisid kokku maakleritasu suuruses 10.000.- krooni. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas AT maaklerile, et „See kümme tuhat krooni ma sulle maksan“. Kaudselt tõendab nimetatut ka kostja enda väide, mille kohaselt oli notar notariaalsesse müügilepingusse kandud ka hageja rekvisiidid ja kostja kohustuse tasuda OÜ-le AK 10.000.- krooni maakleritasu, kuid kostja palus selle notaril lepingu tekstist välja võtta. Kohus peab vajalikuks märkida, et maakleritasu 10.000.- krooni 400.000.- kroonise korteriomandi müügitehingu vahendamise eest, ehk 2,5 % vahendatava korteriomandi müügihinnast, on väiksem kui lepingu sõlmise ajal olnud kohalik tavaline maakleritasu sellise lepingu vahendamise eest, mida tõendab Kinnisvarabüroo Uus Maa kodulehekülg, kus kinnisvara müügi vahendamise eest oli vahendustasu 2010.a. oktoobris alates 5 %. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt AT kuulub väljamõistmisele OÜ AK kasuks maakleritasu 639,12 eurot (10.000.- krooni). Menetluskulude jaotamine.
13.TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
14.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa.
Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind 639,12 eurot.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.