Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista OÜ TTja hageja vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 2424 (käendaja kostja

TV, käendaja vastutuse maksimumsumma 75 000 krooni) tuleneva põhivõla summas 932,84 eurot ja viivise 618,29 eurot ning alates 30.03.2011 tekkiv viivis lepingujärgse viivise määraga 0,15% päevas arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hagi on põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuse rahuldamata. Kostjal ei ole võimalik kontrollida nõude alust, sisu ja põhjendatust, kuna hageja ei ole hagile lisanud ostja poolt müüjale esitatud tellimusi ega arve-saatelehti ega ka muid dokumente, mille alusel moodustub nõude lõplik summa. Saldoaruandes, maksekäsu kiirmenetluse avalduses, hagile lisatud teatises ning viivise arvestuse tabelis esitatud summad on erinevad, mis seab kahtluse alla nõude arvestuse õigsuse. Kostja möönab, et põhivõlgnikul võib olla tasumata arvete võlgnevus, kuid ei pea tõenäoliseks ning õigeks hageja poolt toodud saldo õigsust. Kostja ei nõustu hageja viivisearvestusega. Hageja esitas kohtule täiendavad selgitused ja täpsustatud nõude viivisearvestuse osas. Hageja on seisukohal, et kostjal oli võimalik kontrollida hageja nõude aluseks olevaid arvete numbreid ja summasid hagi lisaks 5 olevast tasumata arvete ülevaatest ja viivisearvestusest. Selles lisas on hageja esitanud kõigi õigeaegselt tasumata arvete numbrid, summad ja maksetähtajad. Ühtlasi on hagis täpsustatud viivisearvestuse põhimõtteid, kuivõrd OÜ TT on 15.06.2010, 18.10.2010 ja 17.11.2010 tasunud hagejale osaliselt kokku 12 000 krooni (766,94 eurot) makseid konkreetsete arvetega seostamata, mistõttu hageja luges saadud maksetega kustutatuks varemesitatud arvete kohased võlgnevused. OÜ TT poolt 15.06.2010, 18.10.2010 ja 17.11.2010 hagejale tehtud maksed kogusummas 12 000 krooni (766,94 eurot) on ka põhjuseks, miks kostjale esitatud teatistes on nõudesumma suurem. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on ekslikult nõudesummast jäetud maha arvamata OÜ TT poolt 15.06.2010, 18.10.2010 ja 17.11.2010 hagejale tehtud maksed kogusummas 12 000 krooni (766,94 eurot), samas on hagis need summad põhivõlast lahutatud ning arvesse võetud ka viivise arvutamisel. Hageja leiab, et esitatud viivisearvestus on korrektne. Hageja esitas täpsustatud viivisearvestuse selgituste esitamise kuupäevaga, arvestades asjaolu, et kostja võlgnevuse vähendamiseks ei ole pärast 17.11.2010 enam ühtegi makset tehtud. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 05.09.2011 tekkinud viivisevõlgnevus summas 842,17 eurot ja alates 06.09.2011 tekkiv viivis lepingujärgse viivise määraga 0,15% päevas arvestatuna põhivõlgnevuse jäägilt kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ TT ostis BGAS-ilt krediiti ehituskaupa. Poolte vahelise õigussuhte aluseks on 21.09.2005 sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr 2424, mille kohaselt hageja väljastas OÜ-le TT krediiti ehituskaupu. Hageja on esitanud OÜ-le TT tasumiseks arved, mis on OÜ TT poolt osaliselt tasutud.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. OÜ TT kohustuste tagamiseks sõlmiti 25.10.2005 käendusleping kostja ja hageja vahel. Käenduslepingu kohaselt kostja vastutab müügilepingust nr 2424 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 75 000 krooni. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kostja vastutab BGAS-i ees solidaarselt OÜ-ga TT. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud OÜ-le TT tasumiseks arveid kokku summas 26 595,80 kr ehk 1699,78 eurot. 15.06.2011, 18.10.2010 ja 17.11.2010 tasuti OÜ TT poolt 12 000 kr ehk 766,94 eurot. Pärast viimast OÜ TT17.11.2010 makset on jäänud hagejale osaliselt tasumata 06.04.2010 arve nr 061004.013548. Nimetatud arve summa oli 1017,61 eurot ning sellest on pärast OÜ TT 17.11.2010 makset jäänud tasumata 932,84 eurot. Seega on tasumata arveid summas 932,84 eurot, mis on ka hagis kostjalt nõutav põhivõlg. Kohus leiab, et kostja vastuväited on üldsõnalised ning põhjendamata. Tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja nõue 932,84 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud hagis kostja võlgnevuselt viivist summas 842,17 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediiditingimustega müügilepingus on lepingupooled kokku leppinud, et kohustuvad täitma OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimusi. OÜ Ehitus Service müügilepingu üldtingimuste p 5.2 kohaselt on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15 % ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lisaks füüsilise isikuna käenduslepingu sõlmimisele on kostja allkirjastanud OÜ TT esindajana ka krediiditingimustega müügilepingu. Seega olid kostjale käenduslepingu sõlmimisel krediiditingimustega müügilepingu tingimused teada. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et viivistesumma, mis ei ületa põhivõlgnevust ei ole ülemäärane ning hea usu põhimõtte vastane ning loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista viivised summas 842,17 eurot. Kostja on ise põhjustanud viiviste summa kasvamise ning ei ole omaltpoolt teinud mitte midagi selleks, et võlgnevus saaks tasutuks. Seetõttu kohus leiab, et esitatud viivise nõue on põhjendatud ja proportsionaalne ning esitatud viivisearvestus on korrektne. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud määras

0,15% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlalt 932,84 eurolt viivised määraga 0,15% päevas alates 06.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.