Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-49762 Tsiviilasi Time Finans AB hagi Jaan Leppoja vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1278,23 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Time Finans AB ( reg.nr 556158-1041, asukoht Postkast 947, 50110 Boras, Rootsi kuningriik), hageja esindaja Ferenc Koso, Tallinn, Mustamäe tee 16, kostja Jaan Leppoja (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx), kostja esindaja poeg Rain Leppoja Kohtuistungi toimumise aeg 01.03.2012 Resolutsioon Välja mõista Jaan Leppojalt 270,89 eurot ja viivis alates 10.01.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt 11,63 eurot (0,023% päevas) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni Time Finans AB kasuks. Jätta Time Finans AB hagi Jaan leppoja vastu 1852,49 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta Jaan Leppoja kanda Time Finans AB menetluskuludest 13 %. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 28.05.2007 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu kogusummas 20 000.- kr, mis kanti hageja poolt üle kostja arvelduskontole 31.05.2007. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena alates 10.07.2007 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus tasumata laenusummalt. Kostja ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud ka igakuiseid intressi makseid, mistõttu ütles hageja laenulepingu alates 22.01.2008 üles ja nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist. Kostja on võlast teadlik ja väidab oma vastuväites makseettepanekule, et nõue on aegunud tulenevalt TsÜS § 146 lg 1, mis reguleerib üldist tehingulistele nõuetele rakenduvat aegumistähtaega. Hageja ei ole kostja seisukohaga nõude aegumise osas nõus. TsÜS § 147 lg 3 lause 1 on erinorm TsÜS § 147 lg 1 suhtes. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasuliste lepingute juures võib pigem alati eeldada, et poolte vahel eksisteerib kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvussuhtes nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kalendriaasta lõpust. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 lausest 1 algas hageja nõuete aegumistähtaeg 01.01.2009 ning hagi esitamisel ei olnud hageja nõuded kostja vastu aegunud. Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmisnõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Eralaenu puhul on tegemist kestvuslepinguga, sest täitmises esineb perioodilisus ning lepingulisi kohustusi ei täideta ühe korraga. Põhivõlg on 1278,23 eurot. Viivis seisuga 09.01.2012 on 419,82 eurot. Eralaenu tingimustes on sätestatud, et igakuiselt lisatakse üldisele võlasummale kuuintress, mis moodustab 2,30% selleks hetkeks võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress on 27,60%. Intress lisatakse saldole igakuiselt. Alates 22.08.2010 jõustus eralaenu tingimustes muudatus, mille järgi langes kuuintress 2,27%lt 2,20%ni. Seega on peale nimetatud perioodi nominaalne aastaintress 26,40%. Laenulepingu tingimuste kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena alates 10.07.2007 ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intresse 198,25 eurot. Hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 230,08 eurot, mis seisneb agentuurile makstud teenustasus. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja F.Koso palub VÕS §-de 76 lg 1; 396 lg 1; 100; 101; 113; 115 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 2126,38 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esindaja R.Leppoja vaidleb hagile vastu, kuna nõue on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
28.05.2007 taotlusega loeb kohus tuvastatuks, et kostja taotles hagejalt laenu 20 000.- kr ning nõustus laenutingimustega, kohustudes neist kinni pidama. Lepingu üldtingimuste kohaselt kord kuus saadeti kostjale makseblankett, kus kirjas võlasumma, intressid ja sissemaksed. Makse pidi laekuma igakuiselt hiljemalt maksetähtpäevaks. Kuumakse suurus sisaldas nii laenu tagasimakset kui intressi. Lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale laenu tagastama igakuiste osamaksetena. Kostja tasus laenu hagejale 2007.a kokku neljal korral: 16.07.2007 580.- kr, 29.08.2007 580.- kr, 24.09.2007 580.- kr, 08.11.2007 580.- kr. Kostja jättes täielikult arved 23.11.2007, 22.12.2007, 22.01.2008 tasumata. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli hagejal õigus laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlgnevuse tasumist juhul, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja hageja on kostjale edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Kuna kostja talle antud täiendavate tähtaegade jooksul osamakseid ei tasunud ning ta oli võlgnevuses 3 järjestikust makset, on hageja põhjendatult laenulepingu 22.01.2008 üles öelnud. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse suurusele ega asjaolule, et laenuleping öeldi üles alates 22.01.2008. Hagejal on seaduslik alus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse tasumist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on tasunud põhivõla katteks 16.07.07 33,33 kr, 29.08.07 107,68 kr, 24.09.07 174,83 kr, 08.11.07 178,33 kr. Kokku 494,17 kr. Seega on kostjal hagejale tasumata 19 505,83 kr ehk 1246,65 eurot. Kostjal on tasumata intress arvete 23.11.07 alusel 398,10 kr, 22.12.07 alusel 406,07 kr, 22.01.08 alusel 415,49 kr. Kokku summas 1219,66 kr ehk 77,95 eurot. 10.02.2008 viimasest meeldetuletusest nähtub, et kostja osamakseid siiski ei tasunud ning teda kohustati koheselt kogu võlgnevust tasuma. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus ajaperioodi 11.02.2008 kuni 09.01.2012 eest: 1428 x 0,023% x 19 505,83= 409,44 eurot. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et hagi on osaliselt aegunud.
TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub laenu ja intressi hageja esitatud arvetel näidatud maksetähtaegadeks. Arvest 23.11.2007 nähtub, et kostjale esitati arve 23.11.2007 ja ta kohustus tasuma laenu ja intressi 580.- kr 10.12.2007. Seega algas nimetatud arvest tuleneva nõude, s.o laenu ja intressi, aegumistähtaeg 2007 lõppemisest. Viivise aegumistähtajale kohaldatakse TsÜS § 154 sätestatut. Hageja 23.11.2007 arvest tuleneva nõude, s.o laenu ja intressi, ja viivise aegumine algas 01.01.2008 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2010 kell 24.00. 22.12.2007 arve kohaselt kohustus kostja tasuma laenu ja intressi 580.- kr 10.01.2008. Nimetatud osamakse ja viivise aegumistähtaeg algab TsÜS § 154 järgi alates 01.01.2009 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2011 kell 24.00. 22.01.2008 maksekorraldusega öeldi laenuleping üles ja kogu võlgnevus 18 345,83 kr muutus sissenõutavaks 24.02.2008 kell 00.00. Aegumistähtaeg algas TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumistähtaeg lõpeb 10.02.2011 kell 24.00. Kohaldamisele ei kuulu TsÜS § 147 lg 3, kuna tegemist ei ole kokkulepitud tasu maksmise nõudega, vaid laenulepingust tuleneva laenu nõudega. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 147 lg 1. Viimane meeldetuletus kostjale on esitatud 10.02.2008 ning palutud kogu võlgnevus kohe tasuda. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhtes olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus leiab, et mõistlik aeg on 2 nädalat viimase meeldetuletuse esitamisest, s.o 24.02.2008. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse kohtumäärusest nr 2-11-49762 nähtub, et Pärnu Maakohtusse saabus hageja avaldus 18.10.2011. Pärnu Maakohtu 12.12.2011 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti üle kohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 09.01.2012 esitas hageja hagi kostja vastu kohustuse täitmiseks Pärnu Maakohtule. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks alates 18.10.2011. Kohus leiab, et 23.11.2007 arvest tulenev nõue, s.o laen ja intress, ja viivis on aegunud. 22.12.2007 arvest tulenev nõue 580.- kr, s.o laen 181,90 kr ja intress, ja viivis 58,48 kr ( ajaperiood 11.02.2008 kuni 09.01.2012: 1398 x 0,023% x 181,90 kr = 59,74 kr ehk 3,82 eurot) ei ole aegunud. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt
protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud hageja hagis toodud nõue välja mõista kostjalt tagastamata laenusummalt 181,90 kr viivis alates 10.01.2012 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses (0,023% päevas) iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 18 345,83 kr on aegunud. Samuti on aegunud viivis nimetatud põhisummalt, kuna TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtuotsusega kuulub kostjalt väljamõistmisele tekitatud kahju 230,08 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, siis oli põhjendatud käsunduslepingu sõlmimine OÜga Incure Inkasso Agentuur laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks. Arvega nr 628 06.05.2011 loeb kohus tuvastatuks, et hagejal tekkis kohustus tasuda 230,08 eurot Incure Inkasso Agentuur OÜle. Kui kostja oleks täitnud korrektselt laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei oleks hageja pidanud laenulepingut ennetähtaegselt üles ütlema ega ei oleks kostjal tekkinud kohustust kogu laen tagastada korraga 24.02.2008. Kui kostja oleks vabatahtlikult tagastanud kogu laenu ja kõrvalnõuded, ei oleks hageja pidanud pöörduma võla sissenõudmiseks OÜ Incure Inkasso Agenuur poole ega tasuma talle käsunduslepingu täitmise eest. Seega on hageja nõue tekitatud kahju hüvitamiseks põhjendatud ning nõue ei ole aegunud, kuna hagejal tekkis kohustus tasuda käsunduslepingu täitmise eest Incure Inkasso Agentuur OÜle alates 13.05.2011. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda hageja menetluskuludest 13 %.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.