Tsiviilasi nr 2-11-37882
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2012, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-37882
Tsiviilasi
AS Olerex hagi AS Tarvest (likvideerimisel) ja Gunnar Püttsepp vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
319.56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
-
hageja AS Olerex (registrikood 10136870; asukoht Sõbra 56, 51013 Tartu); hageja esindaja Gerli Tooming (e-post [email protected] ); kostja AS Tarvest (likvideerimisel, registrikood 10020593, asukoht Riia mnt 81-10, 71009 Viljandi, e-post [email protected], seaduslik esindaja Gunnar Püttsepp, ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Lya Pähnapuu (kontaktaadress xxx); kostja Gunnar Püttsepp (isikukood 36411086030, elukoht xxxx).
Kirjalik menetlus
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
AS Olerex ja AS Tarvest sõlmisid 8.04.2008 krediitkaardi lepingu nr 4052. Lepingu objektiks on müüja poolt ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklatest krediitkaardi alusel. Lepingu kohaselt tasub AS Tarvest kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega AS Olerex poolt näidatud arveldusarvele. Arvete tasumisega viivitamisel on ASil Olerex õigus nõuda viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. 8.04.2008 sõlmisid AS Olerex ja Gunnar Püttsepp käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja AS Tarvest vahel 8.04.2008 sõlmitud krediitkaardi lepingu nr 4052 nõuetekohase täitmise eest. Käendaja Gunnar Püttsepp vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 3 195.58 eurot. AS Tarvest ei ole lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt täitnud ja esitatud arveid tasunud. ASil Tarvest on tasumata 30.09.2010 arve nr 505-10183423 summas 319.56 eurot, maksetähtajaga 11.10.2010. Kokku võlgneb AS Tarvest ASile Olerex põhivõlana 319.56 eurot. AS Tarvest viivisevõlgnevus AS Olerex ees 31.09.2010 arve nr 505-10183423 mittetasumisest on 332.16 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja vähendab viivisenõuet põhivõlgnevuseni so. summani 319.56 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 319.56 eurot ja viivisevõlgnevuse 319.56 eurot, kokku 639.12 eurot.
Kostja Gunnar Püttsepp, kes on ühtlasi ka AS Tarvest seaduslik esindaja, märgib 13.09.2011 vastuses hagile, et AS Tarvest ei saanud oma võlgnevusi tasuda, kuna Maksu- ja Tolliamet oli arve arestinud. Samuti palub Gunnar Püttsepp kui käendaja vähendada väljamõistetavat viivist.
Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS Olerex ja AS Tarvest sõlmisid 8.04.2008 krediitkaardi lepingu nr 4052, mille objektiks oli müüja poolt ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklatest krediitkaartide alusel. 8.04.2008 sõlmisid AS Olerex ja Gunnar Püttsepp käenduslepingu, millega kohustus Gunnar Püttsepp ASi Olerex ees vastutama ASi Olerex ja AS Tarvest vahel 8.04.2008 sõlmitud krediitkaardi lepingu nr 4052 nõuetekohase täitmise eest. Käendaja Gunnar Püttsepp vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 3 195.58 eurot. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga.
Lepingu p. 2 kohaselt tasub AS Tarvest kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega AS Olerex poolt näidatud arveldusarvele. AS Tarvest on jätnud tasumata 30.09.2010 arve nr 505-10183423 summas 319.56 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tahtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjad ei ole hageja põhivõlgnevuse nõudele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kuna kostjad ei ole hageja põhivõlgnevuse nõudele vastuväiteid esitanud, siis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 319.56 eurot. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja Gunnar Püttsepa vastuväide selles osas, et AS Tarvest on esitanud Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja AS Tavest suhtes ei saa nõuet rahuldada, ei ole asjakohane. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2.02.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-33268 lõpetati AS Tarvest pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril Lya Pähnapuul on kohustus likvideerida AS Tarvest kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Äriseadustiku § 367 lg 3 kohaselt aktsiaselts loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Äriregistri andmetel on AS Tarvest likvideerimisel ettevõte ja teda ei ole äriregistrist kustutatud, seega tuleb käesoleva otsuse tegemisel võlgnevus välja mõista mõlemalt kostjalt solidaarselt. Hageja nõuab krediitkaardilepingu mitteõigeaegse täitmise eest kostjatelt viivist 319.56 eurot. Krediitkaardi lepingu p 3.5 kohaselt tasumisega viivitamisel on ASil Olerex õigus nõuda viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Hageja on esitanud kostjale 30.09.2010 arve nr 505-10183423 summas 319.56 eurot õigeaegse tasumata jätmisest järgmised viivise arved: 31.10.2010 arve summas 51.27 eurot (tl. 13); 15.02.2011 arve summas 107.37 eurot (tl. 14); 7.03.2011 arve summas 26.84 eurot (tl. 15), 1.04.2011 arve summas 29.72 eurot (tl. 16), 2.05.2011 arve summas 28.75 eurot (tl. 17), 1.06.2011 arve summas 29.72 eurot (tl. 18), 1.07.2011 arve summas 28.76 eurot (tl. 19); 1.08.2011 arve summas 29.72 eurot (tl. 20). AS Tarvest viivisevõlgnevus AS Olerex ees kokku on 332.16 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõlgnevuse summani 319.56 euroni. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ja nõutud viivise summale. Kostjad on taotlenud viivise vähendamist põhjendusel, et arvatavasti kuna AS Tarvest on likvideerimisel, tuleb kohustus täita käendajal Gunnar Püttsepal. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna hageja on seda juba vähendanud põhinõude suuruseni. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kostjad tunnistavad, et nad ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seega on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud.
Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja võlgnevuse põhiosa 319.56 eurot ja viivised 319.56 eurot, kokku 639.12 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täielikult, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.