2.aprillil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-58356
Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
239, 67 eurot Intrum Justitia Debt Finance AG hagi L. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood: xx-xxx.x.xxx.xxx-x, asukoht Alpenstrasse 2, Zug, 6300 Shveitsi Konföderatsioon) Hageja esindaja: Dagne Niit (Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: L. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxx x-xxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxx xxxxxxx; sideaadress: xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xx xx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi L. S. vastu. 2.Välja mõista L. S. Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 27 senti (sh põhivõlgnevus 239, 67 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 23, 97 eurot; viivised 88, 63 eurot).
3.Välja mõista L. S. Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks alates 29.novembrist 2011 viivis 0,02% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 239, 67 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 88, 63 eurot) ei või ületada põhinõuet.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta L. S. kanda. 6 Välja mõista L. S. Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks menetluskulu 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 senti.
7.Välja mõista L. S. Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks viivis tasumata menetluskulult alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (63, 91 euro) nõuet. Edasikaebamise kord Intrum Justitia Debt Finance AG võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. L. S. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot ( TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.jaanuaril 2012 (tl 41). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2 (4)
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja 05.10.2006 kiirlaenulepingu mobiiltelefoni tekstisõnumi (sms) teel, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ andis kostjale laenu maksetähtajaga 04.11.2006 ning kostjal oli kohustus laen tähtaegselt tagasi maksta. Ferratum Estonia OÜ on nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale. Kostjale on saadetud ka teade nõude loovutamise kohta. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p –le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegsel tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu. Kostja on omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,02 % päevas. Neil asjaoludel nõuab Intrum Justitia Debt Finance AG hagis L. S. vastu VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1, 3; 101 lg 1 p 6 alusel põhivõlgnevuse 239, 67 euro, võla sissenõudmisega seotud kulude 23, 97 euro ja perioodi eest 05.11.2006- 28.11.2011 eest viiviste 88, 63 euro tasumist. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,02 % päevas põhinõudelt (239, 67 eurolt). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad kostja laenutaotlusest, laenu ülekandekorralduse ja laenu üldtingimused; nõude loovutamise lepingu; teatise nõudeloovutamise kohta, kostjale esitatud võlateatised (tl 7-22). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1,3; 100 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 352, 27 eurot (sh põhivõlgnevus 239, 67 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 23, 97 eurot; viivised perioodi 05.11.2006-28.11.2011 eest 88, 63 eurot) ning arvestades TsMS § 367 sätestatud alates hagi esitamisest, so 29.novembrist 2011 viivis 0,02 % päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 239, 67 euro täitmiseni. Kohus peab mõistlikuks piirata, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (so 88, 63 eurot) kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULU
3 (4)
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot (tl 7,8). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagihinda arvestades tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63,91 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47, 93 eurot. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemi (KIS) kohaselt on tsiviilasjas nr 2-0939813 hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku ja Ferratum Estonia OÜ vahel 05.10.2006 sõlmitud kiirlaenuleping mobiiltelefoni tekstisõnumi teel tekkinud võlgnevuses põhinõudes 3750 krooni, so 239, 67 eurot. Pärnu Maakohtu 31.märtsi 2010 määrusega on nimetatud tsiviilasjas jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel Intrum Justitia Debt Finance AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus L. S. vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud samas nõudes hagi kohtusse 29.novembril 2011, seega oluliselt hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot.
5.Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.