Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja koht
30.märts 2012
Tsiviilasja number
2-11-60758
Asi
Julianus Inkasso OÜ hagi J. T. vastu teenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553, asukoht: A.Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ asukohaga A.Weizenbergi 20, Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja: J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxšxxxxx xx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlustoiming
Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Hagi läbivaatamata jätmine
Kirjalik menetlus
Jätta hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Julianus Inkasso OÜ on esitanud 12.12.2011.a. Tartu Maakohtule hagi J. T. vastu teenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Tartu Maakohtu 13.12.2011 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagi kostjale hagis näidatud aadressil xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx kätte toimetada ei olnud võimalik, kuna kostja ei ela sellel aadressil. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja ei ela üldse Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht xxxxxxx alates 15.10.2008. Lõuna Prefektuuri 27.03.2012 teatise kohaselt elab kostja aadressil xxxšxxxxx xx xxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx. Kinnisturegistri väljatrükist nähtuvalt kostjale Eestis kinnisasju ei kuulu. MTA andmete väljatrükist nähtuvalt kostjal Eestis vabariigis mingisuguseid väljamakseid ei ole tehtud.
Üldise kohtualluvuse kohaselt ( ) võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna kostjal käesoleval ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu antud üldise kohtualluvuse sätete kohaselt hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Kohtule pole teada, et kostja näol oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. Hagile lisatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 10.3 kohaselt lahendatakse poolte vaidlused kokkuleppe mittesaavutamisel kohtu korras, lähtudes liitumislepingus eraldi kokku lepitud kohtualluvusest või kui sellekohane kokkulepe puudub, siis Harju Maakohtus. Kuivõrd liitumislepingus pole kohtualluvust käsitletud, peaks asi alluma Harju Maakohtule. Kohus leiab, et asja kohtualluvuse määramisel ei ole selline poolte kokkuleppe kohtule siduv. Üldtingimuste p 10.3 on VÕS §-st 42 lg 3 p 10 tulenevalt on tühine ja TsÜS §-st 84 lg 1 tulenevalt ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi. lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Julianus Inkasso OÜ poolt esitatud hagi menetlemine eeldab, et kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Harju Maakohtus, mis võib asuda kaugel tema tegelikust elukohast. Nii see ka tegelikult on, sest kostja elukoht käesoleval ajal on väljaspool Eesti Vabariigi piire. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 teise lause kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Üldine kohtualluvus, mille puhul hagi esitatakse kohtule füüsilisest isikust kostja elukoha järgi, tagab kostjale võimaluse oma õiguste ja kohustuste aktiivseks realiseerimiseks, andes kostjale võimaluse õigusi realiseerida mitte kaugel oma elukohast, kohustamata teda tegema olulisi kulutusi kohtusse ilmumiseks ja õigusabi kasutamiseks. Kostja, kes peab kohtusse ilmumiseks sõitma kaugele ja kulutama oma õiguste kaitsmise huvides hulgaliselt tööaega või kandma kulutusi esindaja palkamiseks, võib nimetatud asjaolude koormavuse tõttu loobuda aktiivsest osalemisest oma kohtuasja arutamisel. Seega kahjustab tüüptingimus (üldtingimuste p 10.3) kostjat (tarbijat) ebamõistlikult ja rikub oluliselt tema kui lepingupoole õiguste ja kohustuste tasakaalu. sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel TsMS §-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda TsMS §-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Hagi esitamine Vene Föderatsiooni kohtusse toob eeldatavalt üksnes hageja poolele kaasa vajaduse kasutada tõlketeenust. Pole alust arvata, et Eestiga võrreldes Vene Föderatsioonis asja ajades oleks õigusabiteenus Eestiga võrreldes oluliselt kallim. Kohtu arvates ei allu hagi Eesti kohtule ka rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artikli 21 punktis 1 on sätestatud, et kui käesolev
2 (3)
leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elukoht on Vene Föderatsiooni territooriumil. Seega välislepingust tulenevalt allub antud hagi kostja elukohajärgsele so mõnele Vene Födaratsiooni kohtule. Välislepingu artikli 21 punktis 2 on sätestatud, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Nagu kohus eespool tuvastas, on AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja küll kirjalikult kokku leppinud, et vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi kohtus. Aga kuna selline kokkuleppe on tühine, ei saa kohtu arvates seda pidada siduvaks kohtualluvuse määratlemisel välislepingust tulenevalt. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. TsMs § 169 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu. TsMS §-st 150 lg 1 p 3 tulenevalt on hagejal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule vastavasisulise kirjaliku avalduse, näidates ära, kellele ja millisele kontole riigilõiv tagastada.
Kohtunik Rita Kulberg
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.