Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-11-61270 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.03.2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. S. ) ja H. P. ) 16.09.2008.a. liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr 441638 ning 17.09.2008.a. seadme kasutamise lepingu nr L-441638 ja kliendilepingu nr 550316, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks vastavad seadmed. Kostja nõustus lepingute lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele ning tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,2% päevas laekumata summalt. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 218,73 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 109,39 eurot ning viivis hagiavalduse koostamise so 09.12.2011.a. seisuga 109,34 eurot. Alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist 0,2% päevas põhivõlalt 109,39 eurot kuni selle tasumiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude s.o riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on 22.03.2012.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud. Kostja on kinnitanud, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega

2 (4)

2-11-61270 viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 5-20) ning kostja õigeksvõtuga. Kostja võlgneb hagejale tasumata teenuse eest 109,39 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viiviste väljamõistmist kuni hagi koostamiseni 09.12.2011.a. taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 109,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanduva viivise väljamõistmist taotlenud alates hagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 14.12.2011. Alates 14.12.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras so vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 0,2% päevas põhivõlgnevuselt. VÕS §-st 113 lg 8 ja §-st 162 lg 1 tulenevalt saab viivist vähendada kohustatud isiku nõudmisel. Kostja viivise vähendamist pole taotlenud. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kohus määrab kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et on raske puudega töövõimetuspensionär ja pole suuteline kohtukulusid kandma. Kohus leiab, ei ainuüksi asjaolu, et kostja on puudega töövõimetuspensionär, ei anna alust jaotada menetluskulusid erinevalt TsMS §-s 162 lg 1 sätestatust. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohtu hinnangul ei ole sellise kostja käitumise puhul temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjal töövõimetuspensionärina on olemas töövõimetuspenisoni näol regulaarne sissetulek. Seega on kostjal võimalik menetluskulusid ka tasuda. Seda enam, et menetluskulud käesolevas asjas ei ole ülemäära suured.

3 (4)

2-11-61270 Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna riigilõivu ja õigusabikulu. Hageja on esitanud ka menetluskulude nimekirja (tl 23) ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 24, 25). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 1 alusel käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on 12.12.011.a. tasutud 63,91 eurot riigilõivu. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 63,91 eurot riigilõivu katteks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 95,87 euro ulatuses. Julianuse O. (tl 24) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale Julianuse Õigusbüroo OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 95,87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitanud hageja lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) on kinnitatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS §-st 133 lg 1 tulenevalt on 159,26 eurot. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Küll aga sisaldab nõutav õigusabi kulu ka käibemaksu 15,98 eurot, kuid puudub TsMS §-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, puudub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu käesolevas asjas 79,89 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 79,89 eurot. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 63,91+79,89 so 143,80 eurot. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.