2.Mõista kostjalt R Š `ilt hageja SIAS kasuks välja 1 582 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kaks) eurot ja 97 senti.
3.Mõista kostjalt R Š `ilt hageja SIAS kasuks välja menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 271,62 eurot, kokku 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja R Š i kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 04.11.2011.a hagiavalduse kostja vastu 1 582,97 euro suuruse kahju hüvitamiseks. Kohus võttis hagiavalduse oma 10.11.2011.a määrusega menetlusse ja teatas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluse korras. Kostja vastas hagiavaldusele 05.12.2011.a ja vaidles sellele vastu.
2.Kohus andis hagejale ja kostjale 27.12.2011.a pöördumises täiendavalt aega oma nõuete ja vastuväidet põhistamiseks ja tõendamiseks. Kohus teatas pooltele, et kui nad omavahel kompromissi ei sõlmi, tehakse kohtulahend neile teatavaks 30.03.2012.a.
3.Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 20.01.2012.a ning kostja vastas hageja seisukohtadele 20.02.2012.a. Täiendavaid seisukohti pooled rohkem kohtule ei esitanud ega teatanud kohtule ka omavahelise kompromissi sõlmimisest. Hageja nõue ja selle põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas, Turba ja Valge tänavate ristmikul 13.07.2008.a liiklusõnnetus, milles DnB Nord Liising AS kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduauto BMW 325, registrimärgiga XXX, sõitis vastu aiaposti ja lahkus sündmuskohalt, rikkudes õigusakte. Liiklusõnnetus registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis nr 23020800097720 all. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud hageja juures poliisiga nr XXX. Hageja hüvitas liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 44 lg 1 alusel kahju. Kahju tulenes XXX aiavärava ja piirdeaia kahjustamisest. Koos käsitluskuludega oli kahju summaks 1 582,97 eurot. Hageja edastas kostjale 12.04.2009.a nõude kahju hüvitamiseks, kuid kostja kahju ei hüvitanud.
5.Hageja tugines nõude esitamisel LKindlS § 28 lg 1 ja lg 3 p 1. Hageja hüvitas LKindlS § 35 lg 1 alusel aiavärava ja piirdeaia taastusremondi kulud vastavalt OÜ F hinnapakkumisele nr XXX OÜ AM ilma käibemaksuta summas 1 455,15 eurot. Põhjendatud käsitluskulu suuruseks oli 127,82 eurot, mille tasumist hageja nõudis LKindlS § 48 lõikele 3. LKindlS § 48 lg 2 p 7 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Seega leidis hageja, et kostjal on kohustus kahju hüvitada.
6.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 21.12.2011.a menetlusdokumendis, et LKindlS § 5 lõikele 2 on sõiduki valdaja kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on seega igal juhul kindlustatu. Kuna kostja juhtis sõidukit 13.07.2008.a ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, on ta LKindlS § 48 lg 2 p 7 mõistes sõiduki valdaja ja tal on kahju hüvitamise kohustus.
7.Hageja tõi välja, et kannatanu OÜ AM kahjuavalduse kohaselt toimus õnnetus 13.07.2008.a Põhja Politseiprefektuuri 27.08.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,025087 tunnistati kostja
süüdi 13.07.2008.a Tallinnas, XXX toimunud liiklusõnnetuse põhjustamises ja sündmuskohalt lahkumises. Seega põhjustas kostja 13.07.2008.a liiklusõnnetuse ja lahkus sündmuskohalt. Politsei tehtud fotodest on näha, et kostja sõitis vastu aiaposti, mille tagajärjel sai tiibvärava raam kannatada ning tõmbas kaasa aia ja teisi poste.
8.Kahju hüvitamist reguleerib antud asjas VÕS § 132 lg 3. OÜ F hinnapakkumise kohaselt oli XXX aia ja aiavärava endine olukord võimalik taastada 1 455,14 euroga. Hagejal puudus alus kahelda hinnapakkumises ja sellega on kahju suurus tõendatud. Asjaolu, et dokumentides viidatakse õnnetuse toimumise kuupäevana 14.07.2008.a, võib tuleneda inimlikust eksitusest, kuna õnnetus toimus öösel. Kuna kostja lahkus sündmuskohalt, jääb tema väide õnnetuse toimumise kohta kell 07.15 paljasõnaliseks.
9.Kohtule 20.10.2012.a esitatud seisukohtades viitas hageja Riigikohtu lahendile 3-2-1-48-06 ja leidis, et LKindlS § 5 lg 5 kohaselt on sõiduki valdajaks seda juhtinud füüsiline isik. Hageja ei nõustunud Riigikohtu seisukohaga otsuses nr 3-2-1-4-10. Kindlustuslepingu sõlmija võib tihti olla isik, kes lepingu sõlmib, kuid sõidukit reaalselt ei kasuta. Sellisel juhul ei ole õiglane, et lõppastmes vastutab kahju eest lepingu sõlmija, mitte füüsiline isik, kes kahju põhjustas. Hageja ei pidanud põhjendatuks esitada tagasinõuet liikluskindlustuse lepingu poole vastu. Liikluskindlustuse lepingu sõlmija vastutab lepingus toodud kohustuste eest ega saa vastutada teise isiku tegevuse tagajärgede eest. Antud asjas oli sõiduki liikluskindlustuse lepingu kehtivusega 28.01.2008.a kell 12.49 kuni 27.04.2009.a kell 23.59 sõlminud kostja R Š .
Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja tõi välja, et LKindlS § 48 lg 2 punktis 7 eristatakse sõiduki valdajat sõidukit juhtinud isikust. Selle sätte mõttes on sõiduki omanik või valdaja isik, kes on sõlminud kindlustuslepingu ehk lepingupool. Tagasinõude saab esitada ainult lepingu poole vastu, millisele seisukohale on asunud ka Riigikohus. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja ei olnud sõiduki valdaja ega omanik ja ta ei olnud liikluskindlustuse lepingu pooleks. Sõiduki omanikuks on AS DnB Nord Liising ja selle vastutavaks kasutajaks on IV. Kostja oli sõiduki kasutaja. Seega on hageja esitanud hagiavalduse vale kostja vastu. Õigeks kostjaks on AS DnB Nord Liising.
11.Samuti leidis kostja, et antud asjas ei ole hageja poolt tõendatud põhjuslik seos. Politsei andmetest nähtub, et liiklusõnnetuse toimumise ajaks märgiti 14.07.2008.a kl 12.07, kuid kostja kahju hüvitamise avalduse ning OÜ AM kahju hüvitamise avalduse järgi toimus õnnetus 13.07.2008.a. Tunnistaja RL ütluste kohaselt toimus õnnetus 14.07.2008.a kl 01.30 ja 02.15 vahel. Seega esinevad hageja esitatud tõendites vastuolud õnnetuse toimumise aja suhtes.
12.Kostja poolt kahju tekitamine 13.07.2008.a kell 07.15 on tõendatud kostja kahjuhüvitamise avalduse ning liikluskahju hüvitamise otsusega. Kostja väidete kohaselt oli kahjustatud ainult üks post väljaspool parklat. Teine kahju, mis on kannatanule hüvitatud, on tekkinud 14.07.2008.a kella 01.30 ja 02.15 vahel, nagu nähtub tunnistaja RL ütlustest. Tunnistaja ütlusi tuleb eelistada kannatanu kahjuavalduses toodule, sest tunnistaja andis ütlusi sündmuse toimumise päeval, avaldus oli aga esitatud 9 päeva hiljem. Kannatanu kahjuavalduses toodu ei vasta tegelikkusele. Seega leidis kostja, et pärast seda, kui 13.07.2008.a tema tegevuse tõttu kahjustati posti, mis asus väljaspool kannatanule kuuluvat parklat, leidis aset veel üks õnnetus, mille tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõuab hageja ekslikult kostjalt. Kostja poolt kahjustatud posti kuuluvus ei ole tõendatud ja selle maksumust ei ole hageja hüvitanud.
13.Kohtule 20.02.2012.a esitatud seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja on nõude esitanud mittekohase kostja vastu. Tagasinõude saab esitada üksnes kindlustuslepingu sõlminud poole vastu. VÕS § 422 lg 1 järgi on lepingu poolteks kindlustusandja ja kindlustusvõtja.
Kindlustusvõtja on alati sõiduki omanik ja selleks oli DnB Nord Liising AS. Hageja saab tagasinõude esitada ainult sõiduki omaniku vastu. Täiendavalt märkis kostja, et kuigi kannatanu AMOÜ aadressiks on XXX, ei kuulu kinnistusraamatu andmete kohaselt antud territoorium AMOÜ . Seega ei ole tõendatud aiaposti kuuluvus AMOÜ . Asjas kogutud tõendid viitavad, et toimus kaks õnnetust – üks 13.07.2008.a kell 07.15 ja teine 14.07.2008.a kell 01.30 kuni 02.12. Tallinna Linnavolikogu otsusega 20.12.2004.a nr 304 kuulus parkla aadressil XXX, Eesti Vabariigi omandisse. Seega kuuluvad ka aiapostid riigile. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekitas kostja ja et kahju kannatajaks oli OÜ AM. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Pooled ei vaidle antud asjas selle üle, et Tallinnas, Turba ja Valge tänavate ristmikul toimus 13.07.2008.a liiklusõnnetus, milles DnB Nord Liising AS kuuluv ja kostja poolt juhitud sõiduauto BMW 325, registrimärgiga XXX, sõitis vastu aiaposti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja lahkus pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt, rikkudes õigusakte. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue, kas kostja on vastutav tekkinud kahju eest tervikuna ning kas hageja on kahjuhüvitise välja maksnud õigele kannatanule.
19.Hageja tõi käesolevas asjas välja, et ta hüvitas OÜ F hinnapakkumise alusel kahju OÜ AM ilma käibemaksuta summas 1 455,15 eurot. Kahju hüvitise summa määratlemisel arvestati summat, mis oli vajalik aiavärava ja piirdeaia taastusremondiks. Lisaks väljamakstud hüvitisele nõudis hageja kostjalt käsitluskulude hüvitamist summas 127,82 eurot. Hageja leidis, et kuigi kindlustusvõtjaks ja sõiduki omanikuks oli DnB Nord Liising AS, tuleb kahju hüvitada kostjal, kes oli otsene sõiduki valdaja ja kelle vastutus oli kindlustatud. Kindlustuslepingu sõlmib sageli isik, kes ise reaalselt sõidukit ei kasuta ning oleks ebaõiglane nõuda selliselt isikult sõiduki valdaja poolt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leidis, et kostja väited kahe õnnetuse toimumise kohta on paljasõnalised. Kostja on Põhja Politseiprefektuuri otsusega väärteoasjas tunnistatud süüdi õnnetuse põhjustamises 13.07.2008.a ja sündmuskohalt lahkumises. Mõningased eksimused dokumentides seoses õnnetuse toimumise kuupäevadega on inimlikud, kuna õnnetus toimus öösel.
20.Kostja leidis, et kuna tema ei ole kindlustuslepingu sõlminud pooleks ehk kindlustusvõtjaks, ei saa hageja tema vastu esitada tagasinõuet LKindlS § 48 lg 2 p 7 alusel ning hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja poolt kahjustati 13.07.2008.a ainult ühte aiaposti, kuid kannatanule hüvitatud kahju tekitati hoopis teise õnnetusega, mis dokumentide kohaselt leidis aset 13.07.2008.a öösel. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt kahjustatud aiaposti kuuluvust. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulunud kinnistu XXX kannatanule OÜ AM, vaid riigile, kellele kuuluvad ka aiapostid.
21.LKindlS § 5 defineerib kindlustusvõtja ja kindlustatu mõisted. LKindlS § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Seega on seaduse kohaselt kindlustusvõtjaks alati sõiduki omanik. Samas näeb LKindlS § 5 lg 1 ette, et kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Sõiduki valdaja vastutus on LKindlS § 5 lg 2 kohaselt alati kindlustatud.
22.Kui sõidukit juhtinud isik põhjustab kahju, milline on hüvitatav liikluskindlustuse seaduse alusel, saab kindlustusandja esitada tagasinõude LKindlS § 48 lõikes 2 toodud alustel. Muuhulgas näeb LKindlS § 48 lg 2 p 7 ette, et tagasinõude saab esitada kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kohus ei nõustu siinkohal hageja käsitlusega, mille alusel saab sõltumata lepingu sõlmimise asjaoludest esitada tagasinõude alati selle isiku vastu, kes reaalselt sõidukit juhtis. Sellise käsitluse puhul samastab hageja sõiduki valdaja LKindlS § 48 lg 2 mõistes kindlustatud isikuga. Riigikohus on leidnud (RK TKo 19.06.2006.a nr 3-2-1-55-06, p 12) , et LKindlS § 48 lg 2 ei anna alust omistada ühe isiku tegevuse tagajärgi teisele isikule ega esitada regressinõuet selles sättes nimetamata isikute vastu. LKindlS § 48 alusel on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue olenevalt asjaoludest kas ainult kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu (näiteks lg 2 p-d 1 ja 2), sõiduki valdaja või omaniku vastu (lg 2 p-d 3 ja 4), samuti ainult kindlustusvõtja vastu (lg 2 p 6).
23.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja oli sõiduki valdajaks liikluskindlustuse seaduse mõttes. Kostja oli sõiduki kasutajana kantud sõiduki tehnilisse passi (toimiku lk 56) ning kostja sõlmis sõiduki omaniku esindajana liikluskindlustuse lepingu (toimiku lk 86-87). Seega oli kostja LKindlS § 5 lg 1 mõistes sõiduki kasutaja ja valdaja, kostja oli kindlustuslepingu poole esindajaks. Seesuguse isiku vastu võimaldab LKindlS § 48 lg 2 p 7 tagasinõuet esitada. LKindlS § 48 lg 2 punktis 7 on eristatud sõiduki valdajat ja sõidukit juhtinud isikut. Kui kostja oleks olnud üksnes sõidukit juhtinud isikuks, ei oleks hagejal õigust tema vastu tagasinõuet esitada. Kuna aga kostja on samaaegselt nii sõiduki valdaja kui ka sõidukit juhtinud isik, saab tema vastu esitada tagasinõude. Kohus leiab, et tagasinõuet saab kindlustusandja esitada erinevate isikute vastu sõltuvalt asjaoludest ning LKindlS § 48 lg 2 p 7 ei näe ette, et sõidukijuhi sündmuskohalt lahkumise korral saaks tagasinõude esitada sõiduki omaniku vastu. Kohus osundab, et teatud LKindlS § 48 lõikes 2 kirjeldatud juhtumite puhul on kindlustusandjal võimalik valida, kas ta esitab tagasinõude sõiduki omaniku või sõiduki valdaja vastu. LKindlS § 48 lõike 2 punktis 7 sellist valikuõigust kindlustusandajale antud ei ole. Hageja on tõendanud, et kostja ei olnud ainult sõiduki juht, vaid ka selle valdaja.
24.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja esitas nõude õige kostja vastu, analüüsib kohus järgmisena, kas kostja väited põhjusliku seose puudumise kohta on tõendatud. Kostja on käesolevas asjas omaks võtnud, et ta põhjustas 13.07.2008.a liiklusõnnetuse ja sõitis XXX aadressil vastu aiaposti, kuid ta on leidnud, et ülejäänud kahju tekitas keegi teine 14.07.2008.a toimunud õnnetuse tulemusena.
25.Põhja Politseiprefektuuri 27.08.2008.a õiendi (toimiku lk 75) kohaselt tuvastas politsei, et liiklusõnnetus leidis aset 13.07.2008.a kell 6:30. Õnnetuse tagajärjel põhjustas kostja varalise kahju OÜ AM ja sõiduki omanikule. Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodest (toimiku lk 76) nähtub, et lisaks aiapostile oli õnnetuse tagajärjel kahjustada saanud ka aed ja värav. Eesti Liikluskindlustuse Fond teatisel (toimiku lk 29) on õnnetuse toimumise kuupäevaks märgitud 14.07.2008.a, millest on teatanud kannatanu esindaja A K . OÜ AM esindajana on A K 22.07.2008.a esitanud hagejale kahjuavalduse, milles on õnnetuse toimumise kuupäevaks märgitud 13.07.2008.a. Sama kuupäeva on kostja ise toonud välja oma 14.07.2008.a kahjuavalduses hagejale (toimiku lk 38-39). Teistsugust õnnetuse toimumise kuupäeva ei nähtu ka kostja poolt viidatud tunnistaja RL ülekuulamise protokollist (toimiku lk 53-54). Tunnistaja on 14.07.2008.a toimunud ülekuulamisel üksnes väitnud, et tema OÜ AM osanikuna avastas kahju 14.07.2008.a hommikul kella 10 paiku. Valvur oli tunnistajale väitnud, et õnnetus leidis aset öösel kella 01.30-02.15 vahel. Seega ei ole RL väitnud, et õnnetus toimus 14.07.2008.a, nagu leidis kostja. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetus toimus 13.07.2008.a ning õnnetuse toimumise täpne kellaaeg on tuvastatud Põhja Politseiprefektuuri poolt väärteo menetlemise tulemusena. Üksnes Eesti Liikluskindlustuse Fondi teatises on liiklusõnnetuse toimumise ajaks märgitud 14.07.2008.a kell 12:07, kuid kohtu hinnangul on tegelikult tegemist mitte õnnetuse toimumise ajaga, vaid sellest teatamise ajaga. Teatises
kajastatud selgituses on üheselt viidatud, et õnnetus toimus öösel, mitte 14.07.2008.a päeval kell 12:07. Seega loeb kohus tõendatuks, et XXX aed sai kannatada 13.07.2008.a toimunud liiklusõnnetuse tõttu, mille põhjustas kostja.
26.Mistahes teise õnnetuse toimumist 14.07.2008.a kostja antud asjas tõendanud ei ole. Hagimenetluse puhul peab kumbki poolt TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Seega juhul, kui kostja leiab, et kahju tekitati hoopis kellegi teise poolt mõne teise liiklusõnnetuse tulemusena, tuleb kostjal oma väiteid põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust kohtu 27.12.2011.a pöördumises (toimiku lk 78-79). Kostja ei ole oma väiteid kahe õnnetuse toimumise kohta sisuliselt põhistanud ega tõendanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid, milliste kohaselt sõitis tema ainult vastu aiaposti. Asjas kogutud tõenditest ehk fotodest (toimiku lk 40-42 ja lk 76) nähtub vastupidine. Kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena said kahjustada aiapost, aed ja värav.
27.LKindlS § 28 lg 1 järgi võib liikluskahjuks olla juriidilise isiku asjale põhjustatud kahju. Varakahjuks loetakse LKindlS § 28 lg 2 järgi asja kahjustamise või hävimise kahju. Asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud (LKindlS § 35 lg 1). Kannatanuks loetakse LKindlS § 44 lg 1 alusel isikut, kellel on seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga tekkinud isiku- või varakahju.
28.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanuna esitas kahju hüvitamise avalduse hagejale OÜ AM(toimiku lk 36-37). Hageja võttis kahju hüvitise määramisel arvesse OÜ F hinnapakkumise (toimiku lk 33), milles määrati kindlaks kahjustada saanud aia taastamisega seotud kulud. Hüvitise väljamaksmisel arvestati summast maha käibemaks (hüvitamisotsus, toimiku lk 34, maksekorraldus, toimiku lk 35). Kostja ei ole vastu vaielnud hüvitise suurusele, kuid on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis OÜ AM. Kostja on möönnud, et äriühinguna tegutses OÜ AM aadressil XXX, kuid kuna antud äriühingule ei kuulunud kinnistu XXX, ei saanud talle kostja hinnangul kahju tekkida, kuna aiapost ei kuulunud talle.
29.Kohus leiab, et juhul, kui kostja arvates oli tegelikuks kahju kannatajaks keegi teine ja mitte OÜ AM, oleks kostjal tulnud oma väiteid põhistada ja tõendada TsMS § 230 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale oma väidete tõendamise vajadust kohtu 27.12.2011.a pöördumises (toimiku lk 78-79). Kostja on kohtule esitanud tõendeid üksnes selle kohta, et kinnistu XXX aadressil kostjale ei kuulunud, kuid kes oli antud kinnistu tegelik omanik õnnetuse toimumise ajaks, ei ole kostja tõendanud. Selgusetuks jääb, millest tuleneb kostja arusaam, nagu oleks varalise kahju hüvitamise eelduseks liikluskindlustuse seaduse mõistes üksnes vara kuulumine kahjustatud isikule asjaõiguse alusel. Kostja on omaks võtnud OÜ AM tegutsemise ja asumise aadressil XXX, Tallinn. Põhja Politseiprefektuuri õiendis väärteoasjas on OÜ AM märgitud kannatanuks (toimiku lk 75). Seega võis OÜ AM kasutada XXX parklat erinevate võlaõiguslike lepingute alusel. Maaga püsivalt mitteseotud aed ja aiapostid võisid kuuluda OÜ AM või ta võis neid kasutada mõne võlaõigusliku lepingu alusel ja olla seetõttu kinnistu omaniku ees vastutav aia korrasoleku eest. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud õnnetuse läbi kahju tekitamine OÜ AM. Kui kostja hinnangul ei tekkinud kahju antud äriühingule, vaid kellelegi teisele, oleks kostjal tulnud vastavaid väiteid tõendada, kuid seda kostja antud menetluses teinud ei ole.
30.Lisaks kannatanule tasutud hüvitisele nõudis hageja kostjalt käsitluskulude väljamõistmist summas 127,83 eurot. Käsitluskulude suuruse põhjendamiseks esitas hageja kohtule käsitluskulu arvestuse (toimiku lk 89). Kostja ei esitanud vastuväiteid käsitluskulu suurusele. LKindlS § 48 lg 3 alusel on kindlustusandjal õigus nõuda tagasinõudega koos sisse juhtumi põhjendatud käsitluse kulu. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu tervikuna rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 582,97 eurot.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd
kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on oma 14.11.2011.a menetlusdokumendis välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas tasunud maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 271,62 eurot. Hageja palus antud summa kostjalt menetluskuludena välja mõista. Kostja ei ole hageja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hageja menetluskulude nõue rahuldada ja kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõiv kokku summas 319,55 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.