2-10-42896/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 02.09.2010.a. esitas BIGBANK AS hagi LB ja KV vastu solidaarselt kokku 19 124,06 krooni nõudes, millest tagastamata krediidisumma 9 562,03 krooni ja viivis 9 562,03 krooni ning viivis 0,25% päevas tagastamata krediidisummalt alates 03.09.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Hageja ja LB sõlmisid 21.05.2008.a. krediidilepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 39 914,24 krooni krediiti. Lepingu järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 81,07% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule BIGBANK AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 19.05.2008.a. KV käenduslepingu. Leping lõppes 10.07.2008.a. Selleks ajaks ei olnud võlg tasutud. Hageja palus kostjal 1 võlg ära tasuda 23.09.08 saadetud kirjas, milles oli ära näidatud: võlg 377714,24 kr, intressivõlg 2194,66 kr, võla sissenõudmisega seotud kulud 300 kr. Pärast lepingu lõppemist on tagastamata krediidisumma katteks tasutud kokku 28 152,21 kr, mistõttu on käesoleval hetkel tagastamata krediidisummaks 9 562,03 krooni. 02.09.2009.a. seisuga on lepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivis 29 017,14 krooni. Pärast lepingu lõppemist on viivise katteks tasutud kokku 11 553,13 krooni, seega on 02.09.2009.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 17 464,01 krooni. Käesolevaga nõuab hageja üldtingimuste, käenduslepingu ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt viivist üksnes osaliselt, s.o. 9 562,03 krooni. Hageja poolt kehtestatud hinnakirja kohaselt on krediidilepingutele kohaldatavaks viivisemääraks 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Kostjad on jätnud pärast lepingu lõppemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 37 714,24 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu maksegraafik on sõlmitud 2 kuuks. Seega tuleb kohaldada krediidilepingu kohta käivaid sätteid. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 84 261,14 krooni ning käenduse tähtajaks 01.08.2010.a. TÕENDID: krediidileping; lepingu üldtingimused; käendusleping; 23.09.2008.a. kirjad ja 01.10.2008.a. teatis. Kostja KV vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja teada oli 03.12.2008.a. kogu võlg tasutud. Kostja esitab 26.11.2009.a. saadetud teatise koopia, millest selguvad võla tagasimaksmise kuupäevad jm. asjaolud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kostja poolt on otsitud kogu aeg kohtuvälist lahendust ja kostjal sündis laps ning kostjal ei ole võimalik osaleda kohtuprotsessis. TÕENDID: L. B teatis Kostja LB’i vastuväited 2 (5)

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 06.09.2007.a. sõlmisid pooled esimest korda krediidilepingu nr. XXXsummale 39 600 krooni, pikkusega 3 kuud, intressimääraga aastas 66,17%. 21.01.2008.a. sõlmiti uus krediidileping nr. XXX summale 37 800 krooni maksetähtpäevaga 11.02.2008.a. ja intressimääraga aastas 194,86%. 15.02.2008.a. sõlmisid pooled krediidilepingu nr.XXX summale 39922,74 krooni, kestvusega 2 kuud, intressimääraga 67,95% aastas. 21.05.2008.a. sõlmisid pooled käesoleva kohtuasja objektiks oleva laenulepingu summas 39914,24 krooni, maksetähtpäevaga 10.07.2008.a., intressimääraga 81,07% aastas. 03.12.2008.a. tasus kostja hageja arveldusarvele 40 000 krooni, olles seejuures pidevalt ja korrektselt tasunud hageja poolt nõutud intresse. Kokku on kostja hagejale tasunud 65874 krooni, milline ületab algset krediidisummat 65%. Kostja ei nõustu viivise nõudega, kuivõrd viivise nõudmiseks puudub alus. Intressi suurus on heade kommetega vastuolus, seega tühine. Kuivõrd kostja on tagastanud aasta jooksul hagejale 65% suurema summa hagejalt saadust, on kostjal nõue hageja vastu alusetult saadu tagastamiseks. TÕEND: väljavõte Eesti Panga andmeist krediidikulukuse kohta. Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole selle üle, et 21.05.2008.a. sõlmisid hageja ja L. B laenulepingu nr XXX summas 39914,24 krooni, maksetähtpäevaga 10.07.2008.a., intressimääraga 81,07% aastas. Märgitud ajal kehtinud VÕS 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 järgi on pooled seega sõlminud laenulepingu krediidilepingu tähenduses, kuna hageja krediidiandjana andis L. B laenuks raha, mille kasutamise eest pidi kostja L. B tasuma laenuandjale e hagejale intresse ning saadud krediidi lepingu lõppemisel tagasi. Tulenevalt VÕS § 403 lg 3 p 1 (kuni 30.04.2009 kehtinud VÕS redaktsioon) ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta käivaid sätteid krediidilepingutele, mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. Vaidlust polnud ka selles, et hageja andis L. B laenu tähtajaga alla 2 kuu, mistõttu ei ole krediidilepingu näol ole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes ja seega ei ole kohaldatavad vaidluses võlaõigusseaduses sätestatud erinormidena tarbijakrediidisätted. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude hageja ja kostja L. B vahel laenulepingust nr 0800678/25 kk (sõlmitud 21.05.08) tuleneva laenu tagastamise ja viivise nõude, mistõttu ei oma vaidluses tähendust kostja L. B väited tema ja hageja vahelistest eelmistest lepingustest nagu 06.09.2007.a. sõlmitud krediidileping nr. XXX ja 21.01.2008.a. sõlmitud krediidileping nr. XXX. Seega ei oma asjas tähtsust ka kostja L. B seisukoht, et poolte vahel varasemal perioodil sõlmitud lepingute alusel on ta tasunud hagejale esimesena sõlmitud krediidilepingu krediidisummat ületava summa, ei oma tähtsust. Kostja väide ei ole täpne selles osas, et hageja nõuab erinevate lepingute alusel kostjalt 66%-194,86% määras intressi. Nimelt ei ole käesolevas hagis hageja L. B vastu intressinõuet esitanud, teiseks nähtub vaidlusalusest lepingust nr XXX, et pooled on kokku leppinud intressimääras 81,07% laenusummalt aastas ehk 0,22% päevas. Kostja väitis, et TsÜS 86 lg 3 alusel on märgitud intressimäär vastuolus heade kommetega, kuna tarbijakrediidilepingu puhul ei ole vaidlusaluses lepingus kohustused tasakaalus ja on tarbijat kahjustav. Nimelt ületas krediidikulukuse määr selle andmise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra, mis on Panga andmeil 2008.a. 20%-29,3%. Kuna käesolev krediidileping ei ole tarbijakrediidileping, siis ei kohaldu sellele tarbijakrediidisätted ning teiseks ei ole kostja viidatud TsÜS § 86 lg 3 vaidlusalusele lepingule kohaldatav, sest vaidluse aluseks olev leping on sõlmitud 21.05.2008.a., s.o. enne tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse jõustumist, millega täiendati TsÜS § 86 lg 3. Kostja L. B ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, kui palju ja milliste kohustuste katteks ja kui suures ulatuses on ta tasunud hagejale vaidlusaluse lepingu alusel raha. 3 (5)

Kuna hageja ei ole nõudnud intressi ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud hagejale viidatud lepingust tulenevad kohustused, sj laenu, intressi enamas ulatuses kui lepingus kokku lepitud, siis leiab kohus, et kostja väited alusetult makstud intressist on tõendamata. Hageja ei ole intresse nõudnud, kostja ei ole tõendanud kui palju ta on hagejale tegelikult tasunud ja seetõttu ei saa kohus hinnata ka intressi kui ühe lepingu tingimuse võimalikku vastavust seadusele ja selle tühisust. Seega on alusetud ka kostja L. B väited sellest, et hageja on kostja poolt lepingu nr XXX katteks tehtud maksete näol alusetult rikastunud. Kuna kostja L. B ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale ära tasunud võlgnetava laenu 9562,03 krooni ning 02.02.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise, millest hageja nõuab vaid põhivõla suurust viivist 9562,03 krooni, siis rikub L. B pooltevahelisest lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 tähenduses (kohustuse osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, täitmata jätmine). Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja 396 lg 1, § 401 lg 1 kohustuse täitmist ehk võlgnetava laenuosa tagastamist ning sellega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6, 76 lg 1 alusel lepingus kokku lepitud viivist. Seega tuleb kostjalt L. B lt välja mõista hagejale laenu 9562,03 krooni. Viivise arvestus on järgmine (lk 27): võlg lepingu lõppedes 10.07.08 37714,24 krooni, viivis kuni 03.12.2008 (kui kostja vähendas võlga hageja väitel) oli 146 päeva eest 13765,70 kr, edasi viivis võlalt 9562,03 kr perioodi eest 03.12.08 – 02.09.2010 (638 päeva) eest 15251,44 kr. Kokku on viivis 02.09.2010 seisuga 29017,14 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et võlg oleks tasutud, samuti ei ole tõendanud, et võlg oleks väiksem ja viivituse periood on väiksem. Kuna hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses 9562,03 kr, siis ei ole see ebamõistlikult suur, sest kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis on põhivõla suurune, ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel tuleb L. B VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel viivis 9562,03 krooni välja mõista. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja sõlmis 19.05.2008.a. KV’ga kirjaliku käenduslepingu, mille kohaselt käendab KV krediidilepingust nr XXX tulenevaid võlgniku kohustusi kuni 01.08.2010 selle ajani tekkinud kohustuste eest (lk 15-16). Lepingu kohaselt vastutab käendaja siis, kui põhivõlgnik kohustusi ei täida. Lepingus ei ole kokku lepitud seda, et käendaja vastutaks vaid siis, kui hageja ei saa nõuet põhivõlgniku ehk L. B vastu rahuldada. Seega vastutab KV VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1 järgi hageja ees L. B krediidilepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata jätmisel solidaarselt L. B ga. Käenduslepingus on kokku lepitud ka käendaja vastutuse maksimumsumma, mis on 5385 eurot. Käesoleval juhul ei ole kostjad tõendanud, et võlg ja viivis oleks hagejale ära tasutud. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 , 6, § 142 lg 1, 145 lg 1, 2, § 65 lg 1,§ 396 lg 1, § 397 lg 1, § 401 alusel KV käenduskohustuse täitmist ning mõlemalt kostjalt solidaarselt võla, viivise väljamõistmist. Kostja K Vesitas kohtule ka tema ja L. B vahelise kirjavahetuse, küll aga puudutab see laenulepingu nr XXX täitmist, mitte krediidilepingut nr XXX, mille alusel käesolev hagi on esitatud ja mida on KV käenduslepinguga taganud. 4 (5)