Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-57927 Tsiviilasi Timorehitus OÜ hagi Tulundusühistu E.T.Sild vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Timorehitus OÜ, reg nr 11540113, Luunja vald, Lohkva küla, hageja esindaja vandeadvokaadi abi Robert Sarv, kostja Tulundusühistu E.T.Sild, reg nr 10236583, Märjamaa, Laane 1A, kostja esindajad juhatuse liige Eedi Taganõmm ja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kohtuistungi toimumise aeg 22.03.2012 Resolutsioon Kinnitada Timorehitus OÜ esindaja Robert Sarve ja Tulundusühistu E.T.Sild vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Tulundusühistu E.T.Sild ei võta hageja nõuet õigeks, kuid poolte eesmärk on kohtuvaidluse lõpetamine. Tulundusühistu E.T.Sild tasub Timorehitus OÜle põhinõude summas 11 830,20 eurot (sisaldab käibemaksu) ning riigilõivu summas 319,56 eurot 21 päeva jooksul, arvates kohtumääruse jõustumisest. Pooled loobuvad kõigist muudest olemasolevatest ning tulevikus tekkida võivatest nõuetest ja vastuväidetest. Käesoleva kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidlused tsiviilasja esemeks oleva nõude osas. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
Pooled ei ole teineteise vastu tekkinud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus. Lõpetada menetlus Timorehitus OÜ hagis Tulundusühistu E.T.Sild vastu kohustuse täitmiseks. Tagastada Eesti Vabariigil Timorehitus OÜ arveldusarvele nr 10220091966017 639,12 eurot riigilõivu. Timorehitus OÜ tasus 30.11.2011 riigilõivu 1278,23 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Kotka silla ja Kotka-Kanali silla lammutus- ja betoonitööd. Pooled leppisid kokku selles, et hageja teeb kokkulepitud töö ning kostja tasub hagejale 694 000.- kr (koos käibemaksuga 835 680.- kr) ning hangib hagejale vajaliku betooni, armatuuri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja hangitud materjalide maksumus arvestatakse maha lepingu hinnast kostja esitatud arvete alusel. Nendest töödest, mida hageja pidi teostama, sai hageja teostada u 85,84%, kuna betoonpindade impregneerimine jäi täiesti välja ning betooni eemaldamine ja vajalike pindade lahtipiikimine teostati vastavalt 80-81% ulatuse. Rõhutada tuleb, et need on tööd, mida hageja pidi ise tegema, ning kostja hangitud materjalide hulga vähenemine neisse ei puutu. Hagejale lõplikult makstav summa oli seega 597 800.- kr. Selles poolte vahel vaidlust ei esine, kuna kostja juhataja on selle akti alla kirjutanud ning hageja seda ei vaidlusta. Hageja esitas kostjale arved nr-d 10036, 10037, 10061. Poolte vahel ei esine vaidlust ka selles, et töö on kostja poolt vastu võetud või selle saab vastuvõetuks lugeda, kuna 10.08.2010 oli kogu ehitusobjekt hageja materjalidest koristatud ja tööd lõpetatud ning kostja ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni seoses hageja teostatud töödega. Seega on hageja tasunõue sissenõutav ning kostjal puuduvad vastuväited selle tasumata jätmiseks. Kostja esitas hagejale tema hangitud materjalide koht arved nr-d 102458, 102188, 102313, 1128, LV10649. Pärast tasaarvestust kostja hangitud materjalidega oli hagejal õigus saada tasu summas 154 252.- kr, mis koos käibemaksuga on 185 102,40 kr. Kostja on jätnud selle summa tasumata. Poolte vahel esineb vaidlus selles, kas kostjal oli ühepoolselt õigus hageja tasu alandada, kuna betooni kulus kostja prognoositust tegelikult vähem. Kostja on märkinud ühepoolselt üleandmise-vastuvõtmise akti, et hageja tasu tuleb vähendada seetõttu, et objektil kulus vähem betooni. Kostja arvates tuleks hageja tasu vähendada arvestusega, mis vastab 46,8 m3 betoonile kogusummas 154 252.- kr, koos käibemaksuga 185 102,40 kr. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus vähendada ühepoolselt hagejale makstavat tasu, kuna pooltel oli töövõtulepingus fikseeritud hind, millest võis mahaarvamisi teha vaid kostja hangitud betooni, armatuuri- ja hüdroisolatsioonimaterjali maksumusega. Pooltel puudus kokkulepe selle kohta, et kostjal on õigus ühepoolselt vähendada hageja tasu siis, kui objektil kulub vähem materjali, mille hankimise kohustus oli kostjal. Kogu läbirääkimiste
protsessi vältel ning nii pakkumiste kui ka lepinguprojektide tegemisel lähtuti kostja etteantud ja fikseeritud mahtudest. Isegi siis, kui projekt oli kostja poolt valmis, ei muudetud mahtusid. Kõikidele ühikhindade aluseks oli kostja poolt lepinguga antud mahud. Mingist mahtude muutusest või selle tekkimisest tulevikus kostja hageja tei teavitanud. Eksimuse riski ebaõige tööde eelarve koostamisel ja sellest lähtuvalt korralduste andmisel kannab tellija. Pooltel oli kokkulepe üksnes tööde lõpphinnast. Lepingus on selgelt välja toodud maksetähtajad, millal kostja pidi maksma hageja tehtud tööde eest. Samas ei nähtu lepingust absoluutselt seda, et kostjal oleks õigus seoses tööde või materjalide mahu muutmisega hinda ühepoolselt muuta. Kostjal on käesolevaks hetkeks tasumata koos käibemaksuga 185 102,40 kr. Kostja ei ole hagejale tähtaegselt tasunud 11 830,20 eurot. Töövõtulepingu p-s 21 on pooled kokku leppinud, et kui kostja ei maksa hagejale tasu tähtaegselt, kohustub ta tasuma leppetrahvi summas 5000.- kr iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja viivitanud arve tasumisega 448 päeva. Seega on leppetrahvi suurus 143 162,88 eurot. Hageja vähendab leppetrahvinõuet summani 11 830,20 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja R.Sarv palub VÕS §-de 635 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhinõude 11 830,20 eurot ja 11 830,20 eurot leppetrahvi. Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, kuna pooled sõlmisid kokkuleppe. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.