U Ri hagi Ü Ri ja M Ri vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.detsembri 2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ü Ri ja M Ri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
13.märts 2012, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U R (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja I Ü R (isikukood xxxxxxxxxx) Kostja II M R (isikukood xxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6391,16 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.detsembri 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik menetluskulud võrdsetes osades kostjate Ü Ri ja M Ri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.U R esitas Harju Maakohtule 25.11.2010 hagi Ü Ri ja M Ri vastu, paludes kummaltki kostjalt välja mõista 50 000 krooni (3195,58 eurot) ja viivise kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja müüjana ja kostjad ostjatena 28.10.2009 osaühingu Karindisain OÜ osa notariaalselt tõestatud müügilepingu, millega hageja müüs kostjale I 40 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa ning kostjale II 20 000 krooni suuruse nimiväärtusega osa. Müügilepingu p 3.1. kohaselt pidi kostja I maksma osaühingu osa eest 300 000 krooni. Nimetatud summast tasus kostja I 50 000 krooni enne müügilepingu sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna 250 000 krooni pidi kostja I tasuma osamaksetena vastavalt müügilepingu p-le 3.2., sh 50 000 krooni hiljemalt 30.04.2010. Müügilepingu p 4.1. kohaselt pidi kostja II tasuma osaühingu osa eest 100 000 krooni. Nimetatud summast tasus kostja II 50 000 krooni enne müügilepingu sõlmimist. Ülejäänud ostuhinna 50 000 krooni pidi kostja II tasuma hiljemalt 30.04.2010.
3.Kostjad ei täitnud tasu maksmise kohustust. Vastavalt müügilepingu p-dele 3.3. ja
4.4.on müüjal õigus tasu maksmisega viivitamise korral nõuda kostjatelt viivist 0,1% päevas. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista alates 01.05.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,1% põhinõudest päevas, kuid mitte rohkem, kui 99% ulatuses põhinõudest. Seisuga 30.09.2010 oli hageja arvestuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis kokku 977,85 eurot, so 488,92 eurot kummaltki kostjalt.
4.Kostjad esitasid hagejale 16.02.2010 lepingust taganemise avalduse, kuid see on tühine, sest müüja ei rikkunud lepingut. Kostjad ei toonud taganemisavalduses välja, milles hageja oluline lepingurikkumine seisnes. Ostjad olid lepingu sõlmimisel ettevõtte tegelikust majanduslikust olukorrast teadlikud, kuivõrd enne müügilepingu sõlmimist tutvusid nad vastava dokumentatsiooniga, mida ostjad kinnitasid müügilepingu p-s 2.2.1. Kostjad esitasid juba 30.11.2009 osa müügilepingust taganemise avalduse, kuid 01.12.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles tunnustasid selle taganemisavalduse tühisust. Kokkuleppes kinnitasid kostjad, et taganemisavalduse esitamiseks puudus alus. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt avastasid kostjad pärast müügilepingu sõlmimist, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele. Sellest tulenevalt esitasid kostjad 30.11.2009 hagejale e-kirja teel lihtkirjaliku müügilepingust taganemise avalduse. Poolte vahel sõlmiti 01.12.2009 lihtkirjalik
kokkulepe, mille p 5 kohaselt kohustus hageja asuma Karindisain OÜ esindajana läbirääkimistesse tarnija Noppies-ga Karindisain OÜ võlgnevuste ajatamiseks ja/või vähendamiseks. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud ega võtnud tarnija Noppies-ga ühendust.
6.Kostjad tegid 16.02.2010 notariaalse osade müügilepingust taganemise avalduse. Selles märkisid kostjad, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, sealhulgas näiteks: raamatupidamisdokumentides ei kajastatud kõiki täitmata kohustusi mitmete kauba tarnijate ees, kusjuures suurima tarnija – Hollandi äriühingu Noppies ees selgus täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni ulatuses; mitmeid kohustusi ei täidetud tähtaegselt ja tähtaegade rikkumised ei kajastunud raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete summades on erinevused. Kostjate lepingust taganemise avaldus on seadusjõus ja kehtiv. Hageja ei taotlenud hagiavalduses kostjate taganemisavalduse tühisuse tuvastamist. Kuni taganemisavalduse tühisust ei ole tuvastatud, on see kehtiv ja seetõttu kuulub taganemisavaldus täitmisele ja lepingu järgi üleantu tuleb tagastada. Taganemisavaldus vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
7.Hageja rikkus oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Hageja kinnitas müügilepingu sõlmimisel, et kostjatele esitatud osaühingu aruanded koostati raamatupidamisseadusest ja heast raamatupidamistavast lähtudes, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, samuti ei ole osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole kostjatele esitatud dokumentides kajastatud. Pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et Karindisain OÜ kassas oli sularaha puudujääk 124 438,70 krooni, mida hageja varjas müügilepingu sõlmimisel kostjate eest. Tegemist on hageja poolt kohustuse tahtliku või vähemalt raske hooletuse vormis rikkumisega, mis õigustab kostjate müügilepingust taganemist. Samuti selgus peale müügilepingu sõlmimist, et Karindisain OÜ võlgnevused Noppies-le olid pikemaajalised, kui müügilepingu sõlmimisel teada olid. Nimelt ületas Karindisain OÜ maksetähtaegu maksimaalselt 216 päeva, mistõttu soovis Noppies Karindisain OÜ poolt kogu võlgnevuse (29 996,80 euro) kohest tasumist.
8.30.11.2009 taganemise avaldus ja 01.12.2009 kokkulepe nimetatud taganemise tühisuse kohta ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuna nende sõlmimisel ei järgitud seaduses ette nähtud notariaalset vormi, mistõttu on tegemist tühiste tehingutega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi, mõistes kummaltki kostjalt hageja kasuks välja 5064,99 eurot (põhivõlg 3195,58 eurot ja 07.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1869,58 eurot), samuti viivise 0,1% põhinõudest alates 08.12.2011 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3163,62 eurot. Hageja menetluskulud jättis kohus võrdsetes osades kostjate kandja ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostjad sõlmisid 28.10.2009 Karindisain OÜ osa müügilepingu, millega hageja müüs kostjale I 40 000-kroonise nimiväärtusega osa ja kostjale II 20 000-kroonise nimiväärtusega osa. Kostja I pidi saadud osa eest tasuma 300 000 krooni, millest enne lepingu sõlmimist tasus kostja 50 000 krooni ja ülejäänud 250 000 krooni tuli tasuda osamaksetena 30.04.2010 (50 000 krooni), 30.11.2010 (100 000 krooni) ja 30.04.2011 (100 000 krooni).
Kostja II pidi osa eest tasuma 100 000 krooni, millest 50 000 krooni tasus kostja enne müügilepingu sõlmimist ja 50 000 krooni pidi tasuma 30.04.2010. Puudub vaidlus, et pärast lepingu sõlmimist ei tasunud kostjad hagejale midagi.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt müügilepingu täitmist. Kostjad leidsid, et hageja rikkus oluliselt müügilepingut ning kostjad taganesid müügilepingust 16.02.2010 kehtivalt. Hageja oli seisukohal, et ta ei rikkunud lepingut ja kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus ei ole kehtiv seetõttu, et samadele alustele tuginedes esitasid kostjad taganemisavalduse juba 30.11.2009 ning 01.12.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles kostjad kinnitasid, et 30.11.2009 avalduses esitatud asjaolud ei ole taganemise aluseks ja see avaldus on tühine.
12.Puudub vaidlus, et hageja sai kostjate taganemisavalduse kätte, avalduses näidati taganemise põhjused ja seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud (VÕS § 116 lg 1 ja § 188 lg 1). Vaidlus on selle üle, kas taganemisavalduse materiaalsed eeldused on täidetud. Kohus arvestas siinkohal VÕS § 208 lg-s 1 ning § 217 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatut. Poolte vahel puudub vaidlus, et osa tegelik väärtus ja ostuhind olid lahutamatult seotud Karindisain OÜ majandusliku seisundiga müümise hetkel. See on tuletatav müüja antud kinnitustest selle kohta, et ostjatele esitatud osaühingu aruanded koostati raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast lähtudes, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi ning osaühingul ei ole kohustusi, samuti ei ole osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole ostjale esitatud dokumentides kajastatud. Ostjad kinnitasid, et nad tutvusid osaühingu põhikirjaga ja müüja poolt esitatud osaühingut puudutava dokumentatsiooniga ning ostjad omavad osaühingu majanduslikust olukorrast reaalset ettekujutust. Seega lepiti kokku, et kostjatele üleantava osaühingu majanduslikud näitajad vastavad enne müügilepingu sõlmimist kostjatele esitatud dokumentides kajastatule.
13.Kostjate 16.02.2010 taganemisavaldusest nähtuvalt pidasid kostjad hageja poolt müügilepingu oluliseks rikkumiseks seda, et hageja ja tema abikaasa poolt müügilepingus antud kinnitused ei vastanud tõele, sest pärast müügilepingu sõlmimist selgus, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, sh näiteks: raamatupidamise dokumentides ei kajastatud kõiki täitmata kohustusi mitmete kauba tarnijate eest, kusjuures Noppies ees selgus täiendavalt kohustusi üle 400 000 krooni ulatuses; mitmeid kohustusi ei täidetud tähtaegselt ja tähtaegade rikkumised ei kajastunud raamatupidamisdokumentides; kassasse sularaha laekumise ja panka sularaha sissemaksete summades on erinevused. Taganemisavalduses märkisid kostjad, et andsid müüjale võlgnevuste likvideerimiseks täiendavaid tähtaegu ja omalt poolt ka volituse pidada osaühingu nimel läbirääkimisi Noppies-ga, kuid taganemisavalduse tegemise hetkeks selgus, et müüjad ei pöördunud Noppies poole.
14.Pooled ei pidanud vajalikuks esitada kohtule aruandeid (bilanss ja kasumiaruanne), mille hageja kostjatele enne müügilepingut esitas, mistõttu ei ole võimalik hinnata, millised andmed tehti kostjatele enne müüki teatavaks ning millistele tingimustele pidi Karindisain OÜ majanduslik seisund vastama. Seetõttu hindas kohus kostjate taganemisavalduses esitatud väidetavate mittevastavuste tõendatust ja leidis, et kostjatele enne müügilepingut esitatud Karindisain OÜ aruanded ei sisaldanud kõiki Noppies arveid. A Ri ja Karindisain OÜ raamatupidamisega tegelenud Raili Valsbergi vahelisest e-kirjavahetusest selgus, et raamatupidaja lisas aruandesse täiendavaid Noppies arveid, mis ta sai hagejalt pärast osa müügilepingu sõlmimist; 22.11.2009 kell 22:06 e-kirjaga saatis raamatupidaja A. Rile uue aruande ja märkis, et
aruande vahe Noppiesi 10.11.2009 nõudekirjaga on 891 eurot, so arve nr 904992. 30.11.2009 kell 8:48 e-kirjast ja poolte kohtuistungitel antud selgitustest nähtus, et enne müügilepingut kostjatele esitatud aruanne ei sisaldanud ka oktoobrikuu tarnete arveid, kuid kostjad olid müügilepingu sõlmimise ajal saadud tarnest ja 31.12.2009 maksetähtajast teadlikud. Ainus arve, mis oli müügilepingu eelse aruande koostamise ajal Karindisain OÜ-le esitatud, kuid raamatupidamises ei kajastunud, oligi 891 eurot. Seega ei vastanud hageja poolt müügilepingus esitatud kinnitus, et aruanded kajastavad kõiki Karindisain OÜ täitmata kohustusi, tõele.
15.Tõendatud ei ole kostjate taganemisavalduses esitatud väide, et pärast müügilepingu sõlmimist selgus täiendavalt Noppies ees olev võlg 400 000 krooni. Noppies meeldetuletuskirjas märgiti tähtajaks tasumata võlgnevuseks 19 205,95 eurot. Kohus tuvastas, et suurem osa võlgnevusest pidi sisalduma aruandes, mis kostjatele enne müüki esitati, sest pärast lepingut tõendati üksnes arve suurusega 891 eurot ja oktoobrikuu tarne aruandesse lisamine. Pärast lepingut ei saanud täiendavalt selguda Noppiesi 10.11.2009 kirjas märgitud võlgnevusest suurem võlgnevus, sest Noppies 10.11.2009 kirjas nõutakse 7 päeva jooksul tähtajaks tasumata arvete suurusega 19 205,95 eurot tasumist, lisaks oli kirjas 2 arvet, mille tasumise tähtajad ei olnud kirja saatmise ajaks saabunud. Kostjad leidsid ekslikult, et Noppies nõudis 7 päeva jooksul ka kahe viimase arve tasumist.
16.Kostjad möönsid menetluse käigus, et lepingu sõlmimisel oli neile võlgnevuse suurus teada, kuid teadmata oli see, et võlasumma sisaldab ka juba 2009. aasta esimeses pooles esitatud tasumata arveid, st teada ei olnud võla pikaajalisus. Tunnistajana üle kuulatud A R, kes on Ü Ri abikaasa ja M Ri isa ja oli kostjate poolt Karindisain OÜ osade ostmise tehinguga tihedalt seotud, seletas 20.09.2011 istungil, et müügilepingu sõlmimise järel tegelike majanduslike näitajate ja lepingus näidatu vahel ilmnenud ebakõlad seisnesid selles, et ilmnes, et Noppies ees ollakse võlgu üle 200 päeva, teiseks ilmnes kassa puudujääk 100 000 krooni. A. R nentis hagejale 01.12.2009 kell 8:29 saadetud e-kirjas, et võlg hankijatele ei ole midagi eriskummalist, vaid probleemiks on arvestusest väljas olnud arved ning probleem on Noppies-ga, kes nõuab pikaajalise võlgnevuse likvideerimist. Kostjad ei konkretiseerinud teisi tarnijaid, kelle ees täitmata kohustused väidetavalt selgusid pärast müügilepingu sõlmimist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu teisi tarnijaid, kelle ees oleks Karindisain OÜ-l olnud mingeid täitmata kohustusi, mida enne müüki kostjatele esitatud dokumendid ei kajastanud. Seega ei ole õige kostjate taganemisavalduses märgitud alus, et pärast lepingu sõlmimist ilmnes täitmata kohustusi mitmete tarnijate ees, seejuures Noppies ees 400 000 krooni.
17.Väidetav kassa puudujääk ei leidnud tõendamist. Taganemisavalduses ei tuginenud kostjad kassa puudujäägile, vaid üksnes erinevusele kassa sissetuleku ja kassavahendite pangakontole sissemakse andmetes. Kohtuistungil selgitas A. R tunnistajana, et tema töötas raamatupidamise dokumendid läbi ja selgus ligi 100 000-kroonine vahe kassasüsteemi ja raamatupidamisse kantud summade vahel, st kassasüsteemi andmetel müüdi kaupa rohkem, kui raamatupidamisest läbi kanti. Kostjad ei tõendanud ühtegi sularahatehingut, mis kassasüsteemi andmetel toimus, kuid mida raamatupidamises kajastatud kassaandmetest ei nähtu. Väidetavat kassa puudujääki ei tõenda kohtule esitatud Karindisain OÜ kassaandmete võrdlus. Nimetatud dokumendi allkirjastas K & V Raamatupidamise OÜ nimel R V-P. Kassaseisude võrdlustabel koostati raamatupidamise ja kassaprogrammi andmete alusel, raamatupidamises kajastati kassa sissetulekud vastavalt juhatuse poolt esitatud
andmetele, kassaseisude tabelile lisati raamatupidamise väljatrükk ja kassaprogrammi andmed esitas raamatupidamisele võrdluste tegemiseks Karindisain OÜ juhatuse poolt volitatud isik. Dokumendist ei selgu, milliseid kassaprogrammi ja raamatupidamise andmeid võrreldakse. Võrdlustabelis viidatud ja sellele lisatud pearaamatu väljatrükk konto 1010 kohta perioodil 01.11.2008 – 30.11.2009 sisaldab andmeid kassasse laekunud ja kassast panka kantud summade kohta. Pearaamatust nähtuvalt kanti sellel perioodil kassasse laekunud 201 937,50 kroonist panka 199 200 krooni. Kassandmete võrdlustabeli kohaselt olid perioodil november 2008 – november 2009 kassaprogrammis andmed kassa kohta 326 376,20 krooni, kuid raamatupidamises 201 937,50 krooni. Võrreldes raamatupidaja koostatud dokumenti ja pearaamatu väljavõtet, nähtub, et raamatupidaja tabelis kajastati raamatupidamises olemasolevate kassa andmetena üksnes pearaamatus näidatud kassajääke, kuid arvesse ei võetud kassast panka kantud summasid. Kostjad leidsid ekslikult, et nimetatud andmetest nähtub, et kaupa müüdi rohkem, kui müüki raamatupidamisest läbi kanti. Kohus leidis, et võrdlustabeli andmed ei ole õiged ning see ei ole usaldusväärne tõend tõendamaks väidetavat 100 000 krooni suurust kassa puudujääki. Kassasse laekunud ja kassast Karindisain OÜ pangaarvele kantud summade vahe ei tõenda kassa puudujääki, sest kassasse laekunud sularaha võidi kasutada Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel. Seega ei kehti kassapuudujääk müügilepingust taganemise alusena.
18.Olulise lepingurikkumise eeldused sätestatakse VÕS § 116 lg-s 2. Kostjate selgituste kohaselt taganesid nad lepingust seetõttu, et müügilepingu ese ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele – hageja varjas tahtlikult või vähemalt raskelt hooletult kostjate eest äriühingu tegelikku majanduslikku seisu ning hageja ei täitnud talle antud täiendava tähtaja jooksul kohustust ilmnenud võlgnevused tasuda ja Noppies-ga võlgnevuste ajatamiseks või vähendamiseks läbirääkimisi pidada. Kostjad lähtusid lepingu sõlmimisel teadmisest, et Noppies annab kaupa krediiti ning kauba eest tasumiseks on aega 2 kuud, kuid võlgnevuse pikaajalisuse tõttu kaotas Noppies Karindisain OÜ vastu usalduse ja 10.11.2009 kirjas nõudis kogu võlgnevuse tasumist 7 päeva jooksul. Seetõttu leidsid kostjad, et hageja rikkus oluliselt müügilepingut. Samas ei kajasta Karindisain OÜ bilanss ega kasumiaruanne kaupade tarnetingimusi. Hageja ei andnud ega saanudki anda lepingu sõlmimisel kinnitusi selle kohta, et Karindisain OÜ äripartnerid jätkavad uute omanikega koostööd endistel tingimustel.
19.Kohus tuvastas, et hageja andis lepingus tõele mittevastavaid kinnitusi, sest kostjatele esitatud aruanne ei kajastanud Noppies tasumata arvet 891 eurot. Võttes arvesse, et 9-st Noppiesi tasumata arvest on ainult neli arvet alla 1000 euro, ei ole aruandes kajastamata võlgnevus 891 eurot selline summa, mis mõjutanuks oluliselt müügilepingut. Müügilepingu tingimusi võinuks mõjutada teadmine võlgnevuse pikaajalisusest. Samas pidi aruandes olema kajastatud 06.03.2009 arve, mille summa oli oluliselt suurem ja maksetähtaega oli müügilepingu sõlmimise ajaks samuti ületatud pikalt, ca 180 päeva. Tunnistaja A. R kinnitas, et aruannetest ei selgunud võlgnevuse pikaajalisus, mistõttu sellest teadasaamine ei sõltunud sellest, et arve summas 891 krooni ei sisaldunud aruandes.
20.Kostjad kinnitasid lepingus, et olid osaühingu reaalsest majanduslikust seisundist teadlikud ja hindasid seda hageja poolt kostjatele esitatud dokumentide alusel. Võlgnevuse pikaajalisus oleks selgunud raamatupidamise algdokumentidest. Asjas ei leidnud tõendamist, et enne müügilepingu sõlmimist ei võimaldatud kostjatel raamatupidamisdokumentidega tutvuda. Tunnistaja A. R andis raamatupidamise
dokumentidega tutvumise võimaldamise osas vastuolulisi ütlusi. Esmalt väitis, et enne müügilepingu sõlmimist ei olnud võimalik raamatupidamise dokumentidega tutvuda, sest müügilepingu sõlmimise kohas neid ei olnud, raamatupidamine asus V & K Raamatupidamise OÜ-s ja tunnistaja tellis raamatupidamisest dokumendid enda kätte pärast seda, kui kostjad said Noppies-lt kirja võlgnevuse tasumise nõudega. Samas kinnitas tunnistaja veidi hiljem hagejale vastates, et ta ei soovinudki enne müügilepingu sõlmimist raamatupidamise dokumentidega tutvuda. Seega isegi juhul, kui arve summas 891 eurot maksetähtajaga 04.04.2009 oleks aruandes sisaldunud, ei oleks kostjad aruandest võlgnevuse pikaajalisusest teadlikuks saanud, sest nad ise ei soovinud dokumentidega enne lepingu sõlmimist tutvuda. Lepingust ei nähtu hageja kinnitust, et Karindisain OÜ-l ei ole pikaajalisi võlgnevusi. Kostjad eeldasid kergemeelselt, et aruandes kajastatud võlgnevused ei ole võlgnevused, vaid kohustused, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega võtsid kostjad enda kanda riski, et aruanded ei kajasta Karindisain OÜ tegelikku majanduslikku olukorda. Noppies võlgnevuse pikaajalisus, mille alusel kostjad hindasid, et lepinguesemeks olnud osaga seotud äriühingu majanduslikud näitajad ei vastanud kokkulepitud tingimustele, oli olemas lepingu sõlmimise ajal. Kohus tuvastas, et kostjatele esitatud aruanne sisaldas üle poole aasta tasumata arvet nr 905768 summas 5021,25 eurot (maksetähtajaga 10.05.2009). Seega oleks kostjatel olnud võimalik võlgnevuste pikaajalisust tuvastada raamatupidamisdokumentidega tutvumisel, kuid kostjad ei soovinud seda võimalust kasutada. Siinkohas viitas kohus VÕS § 218 lg-s 4 sätestatule. Hageja poolt lepingus antud kinnitus Karindisain OÜ täitmata kohustuste raamatupidamises kajastamise kohta ei olnud küll õige, kuid tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 1 mõttes.
21.Kostjate käitumine lepingust taganemisel on vastuoluline, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad taganesid lepingust samadel alustel 30.11.2009 e-posti teel edastatud avaldusega, milles nad lähtusid samuti ebaõigest eeldusest, et Noppies soovib 7 päeva jooksul 29 996,8 euro tasumist. Kostjad leidsid esimeses taganemisavalduses, et võlgnevus seadis ohtu Karindisain OÜ ja Noppies vahelised edasised suhted, sest ilmnenud võlgnevuste tõttu sai firmadevaheline usaldus kannatada. Kostjate hinnangul ei ole võimalik äri ajada, kui kaupa ei ole võimalik saada maksetähtajaga, vaid ettemaksuga. Selles taganemisavalduses esitatud aluste põhjendamatust kinnitasid kostjad hagejaga 01.12.2009 sõlmitud kokkuleppes: kokkuleppe p-s 3 lugesid pooled kostjate poolt K Rile ja hagejale 30.11.2009 meili teel saadetud 28.10.2009 sõlmitud Karindisain OÜ osade ostu-müügitehingust taganemise avalduse tühiseks taganemisavalduse eelduseks olevate asjaolude puudumise tõttu. Kokkuleppe p-s 4 loetleti Noppies 10.11.2009 meeldetuletuskirjas nimetatud tasumata arved ning pooled kinnitasid, et nendel arvetel kajastuv kaup anti Karindisain OÜ-le üle ja on Karindisain OÜ valduses ning asjaolu, et Karindisain OÜ-l on võlgnevus Noppies kaupade eest, ei ole vaadeldav 28.10.2009 sõlmitud osade ostu-müügilepingu rikkumisena ja Karindisain OÜ osade ostumüügilepingust taganemise alusena. 16.02.2010 taganemisavalduses samale alusele tuginemine on vastuolus poolte 01.12.2009 kokkuleppega.
22.30.11.2009 taganemisavaldus ja 01.12.2009 kokkulepe ei ole kohustusliku vorminõude järgimata jätmise tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine. Lepingust taganemiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ei ole seaduses ette nähtud vorminõuet (TsÜS § 77 lg 1). Seega on kostjate 30.11.2009 taganemisavaldus
ja pooltevaheline 01.12.2009 kokkulepe, millega kostjad tunnistavad taganemise tühisust, kehtivad.
23.Hagejapoolseks müügilepingu rikkumiseks ei saa lugeda kostjate 16.02.2010 taganemisavalduses esile toodud asjaolu, et hageja ei pidanud osaühingu nimel Noppies-ga läbirääkimisi, sest 01.12.2009 kokkuleppe p-s 5 märkisid pooled, et selles punktis kokkulepitu on vaadeldav Karindisain OÜ poolt K. Rile ja hagejale antud volitusena pidada Noppies-ga läbirääkimisi Karindisain OÜ esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuste ajatamiseks ja/või vähendamiseks. Kokkuleppega ei muudeta ega täiendata osa müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi. Kostjate väide, et hageja ei pidanud läbirääkimisi, on ümber lükatud Noppies veebilehe väljatrükiga ja väljavõttega hageja Skype kõnelogist, millest nähtuvalt tegi hageja 02.12.2009 kaks kõnet Noppiesi telefonile. Tunnistaja K.R seletas, et tema ja hageja võtsid Noppiesiga ühendust ja selgitasid, miks arve ei ole tasutud. Kostjatele oli teada, et Noppiesi ees on võlg, mida tuleb igakuiselt tasuda, et saada uut kaupa. Samuti on e-kirjavahetusega ümber lükatud kostjate väide, et hageja ja K. R ei saavutanud läbirääkimistel Noppies-ga loodetud tulemust, et võlgnevust ajatataks või vähendataks. Kostjale II saadetud e-kirjadest nähtub, et Noppies võimaldas olemasoleva võlgnevuse tasumist osade kaupa - 2000-euro suuruste maksetega iga 2 nädala tagant. Seega loobus Noppies 10.11.2009 kirjas esitatud nõudmisest tasuda võlg 7 päeva jooksul. Viidatud e-kirjades palub Noppies kostjatel üle vaadata suvine tellimus ja teatada, kas soovitakse saada kogu tellimust või seda vähendada. 20.01.2010 teatas Noppiesi esindaja, et kostjate jaoks on saadetis valmis pandud. Kirjadest nähtub, et pärast 08.01.2010 e-kirja, milles M. R teatas Noppies-le, et kostjad lähevad 28.01.2010 Hollandisse, ei võtnud nad Noppies-ga rohkem kontakti. Noppies palus 07.01.2010 e-kirjas suvise tellimuse võimalikult ruttu kinnitada, kuid kostjad ei reageerinud Noppies kirjadele. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja seisukoht, et Noppies katkestas endistel tingimustel kaubatarned eelkõige seetõttu, et kostjad ei võtnud enam Noppies-ga ühendust. Samuti nähtub Noppiesi kirjadest, et ettemaksu küsiti seetõttu, et kaitsta Karindisain OÜ-d võlgnevuse suurenemise eest.
24.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus on tühine materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Hageja ei rikkunud müügilepingut oluliselt. Kuna kostjad ei taganenud lepingust kehtivalt, on müügileping kehtiv ja seda tuleb vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 ja § 76 lg-le 1 täita. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. Seega tuleb kummaltki kostjalt välja mõista põhivõla katteks 3195,58 eurot.
25.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad võlausaldajal nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. Müügilepingu p-des 3.3. ja 4.4. leppisid pooled kokku, et tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjatelt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohus mõistis viivised välja TsMS § 367 teise lause kohaselt otsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 01.05.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 07.12.2011 on kummagi kostja võlgnevuse osas sissenõutavaks muutunud viivis 1869,41 eurot.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtumenetluses kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
27.Hageja poolt müügilepingu olulise rikkumise analüüsimisel tugines kohus ekslikult seisukohale, nagu oleks kostjate 16.02.2010 taganemisavalduses toodud loetelu lõplik. Loetelu on näitlik ja oluline taganemise alus oli asjaolu, et Karindisain OÜ dokumentatsioon ei vastanud tegelikkusele.
28.Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 7.7. teine lause sätestab, et kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 2 p 5 koostoimes VÕS §-ga 114 sätestavad õiguse iga lepingurikkumise korral lepingust taganeda, kui lepingu rikkumisest on teisele poolele teatatud ja antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Käesolevas asjas on sellise tähtaja andmisena vaadeldav 01.12.2009 sõlmitud pooltevaheline lihtkirjalik kokkulepe.
29.Hageja rikkus müügilepingu sõlmimisel oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel, et kostjatele esitatud osaühingu aruanded koostati raamatupidamisseadusest ning heast raamatupidamistavast lähtudes, esitatud dokumentatsioon kajastab kõiki osaühingu varasid ja kohustusi, samuti ei ole osaühingu poolt antud garantiisid ega tagatisi, mis ei ole kostjatele esitatud dokumentides kajastatud.
30.Maakohus tuvastas, et hageja andis lepingus tõele mittevastavaid kinnitusi, sest kostjatele esitatud aruanne ei kajastanud Noppiesi tasumata arvet summas 891 eurot. Seega tuvastas maakohus hagejapoolse lepingurikkumise, kuid asus seejärel ekslikult seisukohale, et hageja poolt lepingus antud kinnitus Karindisain OÜ täitmata kohustuste raamatupidamises kajastamise kohta ei olnud küll õige, kuid tegemist ei ole olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 1 mõttes. Tegemist on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 mõistes, kuna kohustuse rikkumise tõttu jäid kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostjate huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kostjatele mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi.
31.Kohus tuvastas, et osad Noppies arved saadi hagejalt ja lisati aruandesse alles pärast osade müügilepingu sõlmimist, st siis, kui saabus Noppies 10.11.2009 kiri. Hageja tunnistas 22.11.2009 e-kirjavahetuses, et lisaks arvele nr 904992 oli Karindisain OÜ aruandlusest puudu ka arve nr 909286. Ka raamatupidaja Raili Vesberg-Pikk alustas oma 22.11.2009 e-kirja lausega: “Lisasin Uelt saadud viimased Noppies arved aruandesse.” Seega kinnitas ka K&V Raamatupidamine hagejalt saadud arveid mitmuses, st et tegemist oli rohkem kui ühe arvega. Noppies 10.11.2009 kirjast nähtuvalt oli arve nr 909286 võlgnevuses alates 09.04.2009 summas 2508,25 eurot. Seega jäeti hageja poolt müügilepingu sõlmimisel kostjatele esitatud aruandest välja kaks Noppies arvet kogusummas 3399,25 eurot, millest tulenevalt on tegemist müügilepingu olulise rikkumisega hageja poolt.
32.Maakohus leidis ekslikult, et kassa puudujääk ei leidnud tõendamist. Maakohus märkis, et kostjad ei tuginenud taganemisavalduses kassa puudujäägile, vaid üksnes erinevusele kassa sissetuleku ja kassavahendite pangakontole sissemakse andmetes. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et kassasse sissetuleku ja kassavahendite
pangakontole sissemaksetest tulenebki sularaha puudujääk kassas summas 124 438,70 krooni. Kassaprogrammi andmetel laekus perioodil november 2008 – november 2009 kassasse 326 376,20 krooni, kuid samal perioodil laekus raamatupidamise andmetel kassasse vaid 201 937,50 krooni. 124 438,70 krooni on kadunud, seda ei kajastatud ka Karindisain OÜ raamatupidamises ja hageja ei andnud nimetatud summat müügilepingu sõlmimisel kostjatele üle. Antud summa puudujääk kassas leidis kohtus tõendamist K&V Raamatupidamise OÜ poolt esitatud Karindisain OÜ kassaandmete võrdlustabeli ja pearaamatu väljavõttega. Maakohus leidis ekslikult, et kassasse laekunud ja kassast Karindisain OÜ pangaarvele kantud summade vahe ei tõenda kassa puudujääki, sest kassasse laekunud sularaha võidi kasutada Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel. Pearaamatu väljavõttega on tõendatud, et kassasse laekunud rahast kasutati vaid 2737,50 krooni Karindisain OÜ poolt teenuste või kaupade ostmisel või muul otstarbel, st et nimetatud summat ei viidud panka. Maakohus luges ekslikult 124 438,70 krooni kassasse laekunud summaks, sest nimetatud summa ei laekunud raamatupidamise andmetel kassasse, kuigi kassaprogramm seda näitab. Ebaselge on ka maakohtu arutlus selle kohta, et kohus asus võrdlema ainult 2008. aasta novembri kassasse laekumist ja sealt panka kandmist ning leidis, et summad ei lange kokku võrdlustabeliga. Võrdlustabelis võeti aluseks aastane periood ning selles osas langevad kassasse laekumised täpselt kokku võrdlustabeli andmetega. Kuude lõikes ei peagi laekumised kokku langema, kuna iga kuu lõpus on tegemist teatava jäägiga kassas.
33.Arusaamatu ja põhjendamatu on ka maakohtu järeldus, et hagejapoolseks müügilepingu rikkumiseks ei saa lugeda kostjate 16.02.2010 taganemisavalduses esile toodud asjaolu, et hageja ei pidanud osaühingu nimel Noppies-ga läbirääkimisi. Kostjad ei pidanud kunagi hageja läbirääkimisi Noppies-ga hagejapoolseks müügilepingu rikkumiseks ja seega ei oma antud asjaolu käesoleva vaidluse seisukohast tähendust.
34.Seega on leidnud tõendamist 16.02.2010 taganemisavalduse materiaalõiguslik alus – müügilepingu sõlmimisel ei vastanud hagejatele esitatud Karindisain OÜ dokumentatsioon tegelikkusele. Raamatupidamisse ei olnud esitatud kõiki Noppies arveid ning kassas esines sularaha puudujääk, mida hageja varjas kostjate ees. Seega on kostjate taganemisavaldus kehtiv ning hageja nõue on alusetu ning põhjendamatu. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
36.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas
maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordavad kostjad maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on kohus otsuses hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
38.Maakohus leidis põhjendatult, et kostjate 16.02.2010 taganemisavaldus on tühine materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Kohus analüüsis otsuse tegemisel piisava põhjalikkusega kõiki taganemisavalduses esitatud asjaolusid, samuti kostjate poolt menetlusdokumentides esitatud väiteid hagejapoolse väidetava lepingurikkumise kohta.
39.Kostjad leiavad ekslikult, nagu annaks iga lepingurikkumine iseenesest aluse lepingust taganeda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda üksnes siis, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Antud juhul kohus olulist lepingurikkumist ei tuvastanud. Aruandes kajastamata Noppiesi arve nr 904992 summas 891 eurot ei võimalda teha järeldust, et selle tõttu jäid kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad lepingust lootsid või et sellega rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostjate huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, nagu nad apellatsioonkaebuses väidavad. Maakohus leidis põhjendatult, et aruandes kajastamata võlgnevus 891 eurot ei ole selline summa, mis mõjutanuks oluliselt müügilepingu sõlmimist või sõlmimata jätmist või rikuks oluliselt kostjate huve. Samuti ei ole kostjad esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust, et eelnimetatud arve jäi aruandes kajastamata hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või miks oleks kostjatel mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi, nagu kostjad apellatsioonkaebuses väidavad. Seda, et hagejal oleks kostjate ees kohustusi, mida ta peaks edaspidi täitma, lepingust ja asja materjalist ei järeldu.
40.Maakohus analüüsis otsuses muu hulgas ka asjaolu, et aruanne ei sisaldanud oktoobrikuu tarne arvet nr 909286. Kohus tuvastas, et kostjad olid müügilepingu sõlmimise ajal nimetatud tarnest ja maksetähtajast teadlikud ning leidis põhjendatult, et selle aruandes kajastamata jätmist ei saa käsitleda lepingurikkumisena. Lisaks sellele oli arvet nr 909286 muu hulgas arvestatud ka 01.12.2009 kokkuleppes, kus kostjad kinnitasid, et nad ei käsitle selle arvega seonduvad lepingurikkumisena ja OÜ Karindisain osade ostu-müügilepingust taganemise alusena.
41.Taganemisavalduses ei tuginenud kostjad kassa puudujäägile, vaid üksnes erinevustele kassa sissetuleku ja panka sissemakstud summade vahel. Samas on maakohus andnud hinnangu kostjate poolt kohtumenetluses esitatud väitele kassa puudujäägi kohta, leides põhjendatult, et see ei leidnud tõendamist. Kohus võttis eelnimetatud väite kontrollimisel õigesti aluseks OÜ Karindisain pearaamatu andmed. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei arvestanud otsuse tegemisel raamatupidaja koostatud võrdlustabelit, millele kostjad tuginesid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kohus ei kontrollinud üksnes 2008.a novembri andmeid, nagu kostjad apellatsioonkaebuses ekslikult leiavad.
42.Asja materjalist ei järeldu, et kostjad oleks andnud hagejale mingi rikkumise kõrvaldamiseks tähtaja VÕS § 114 lg 1 tähenduses. 01.12.2009 kokkuleppest, millele kostjad apellatsioonkaebuses viitavad (t lk 23) seda ei nähtu. Küll leppisid pooled 01.12.2009 kokkuleppes kokku, et K.R ja hageja asuvad OÜ Karindisain esindajatena läbirääkimistesse tarnijaga Noppies OÜ-le Karindisain esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuste ajatamiseks ja /või vähendamiseks ja kostjad annavad neile volituse
nimetatud läbirääkimiste pidamiseks. Selle kohustuse hageja täitis, nagu tuvastas õigesti ka maakohus.
43.Ka ringkonnakohtu istungil ei selgitanud kostjate esindaja kohtu küsimusele vastates, millise tähtaja andmist ja millise kohustuse täitmiseks ta apellatsioonkaebuses silmas peab. Erinevalt taganemisavalduses, maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses märgitule väitis kostjate esindaja, et kostjatel oli VÕS § 116 lg 4 järgi õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata. Nimetatud sätte kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda sama paragrahvi lg 2 p 2 nimetatud kohustuse rikkumise korral (kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu) või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täita. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks olevad asjaolud antud juhul puuduvad.
44.Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostjad lugenud müügilepingu rikkumiseks asjaolu, et hageja ei pidanud OÜ Karindisain nimel Noppiesiga läbirääkimisi, on vastuolus 16.02.2010 lepingust taganemise avalduse p-s 4 ja hagiavalduse vastuse p-s 3 (t lk 35) märgituga, millest nähtub selgelt, et see oli üks lepingust taganemise alustest. Seetõttu pidi maakohus eeltoodud alusele ka hinnangu andma.
45.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
46.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad võrdsetes osades kostjate kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostjad võrdsetes osades.
47.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Mai Grauberg
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.